[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 444 artiklit, väljastan 200
момент 1 С м. неод.
‣ hetk, silmapilk, viiv, moment (ka füüs.); благоприятный момент soodus hetk, удобный момент paras ~ õige hetk ~ silmapilk, текущий момент liter. praegushetk, tänapäev, момент выстрела tulistamishetk, -moment, в данный ~ в настоящий момент sel ~ praegusel hetkel, в определённый момент teatud hetkel, в нужный момент vajalikul hetkel, в известный момент развития teatud ~ teataval arengujärgul, в один момент ühe hetkega ~ viivuga, silmapilk(selt), в момент, моментом hetkeliselt, momentaanselt, сделать в один момент silmapilk ~ kibekiiresti valmis tegema, ловить момент, не пропустить момента õiget hetke tabama, вращающий момент, момент вращения füüs. pöördemoment, маховой момент füüs. hoomoment, орбитальный момент füüs. orbitaalmoment, orbitaalpöördimpulss, момент количества движения füüs. liikumishulga moment, момент сопротивления füüs. vastupanumoment, tugevusmoodul;
‣ asjaolu, tegur; положительные моменты в работе töö head küljed, важный момент tähtis ~ oluline tegur
‣ hetk, silmapilk, viiv, moment (ka füüs.); благоприятный момент soodus hetk, удобный момент paras ~ õige hetk ~ silmapilk, текущий момент liter. praegushetk, tänapäev, момент выстрела tulistamishetk, -moment, в данный ~ в настоящий момент sel ~ praegusel hetkel, в определённый момент teatud hetkel, в нужный момент vajalikul hetkel, в известный момент развития teatud ~ teataval arengujärgul, в один момент ühe hetkega ~ viivuga, silmapilk(selt), в момент, моментом hetkeliselt, momentaanselt, сделать в один момент silmapilk ~ kibekiiresti valmis tegema, ловить момент, не пропустить момента õiget hetke tabama, вращающий момент, момент вращения füüs. pöördemoment, маховой момент füüs. hoomoment, орбитальный момент füüs. orbitaalmoment, orbitaalpöördimpulss, момент количества движения füüs. liikumishulga moment, момент сопротивления füüs. vastupanumoment, tugevusmoodul;
‣ asjaolu, tegur; положительные моменты в работе töö head küljed, важный момент tähtis ~ oluline tegur
проноситься II 319 Г сов.
‣ (teatud aeg) ringi kihutama ~ tormama;
‣ (teatud aeg) kantav olema, (kandmisel) vastu pidama; этот костюм проносится долго see ülikond peab kaua vastu;
‣ несов. пронашиваться (kandmisest) ära kuluma, katki minema; туфли проносились kingad on ära kantud;
‣ с кем-чем (teatud aeg) jändama ~ ametis olema ~ tegelema kellega-millega
‣ (teatud aeg) ringi kihutama ~ tormama;
‣ (teatud aeg) kantav olema, (kandmisel) vastu pidama; этот костюм проносится долго see ülikond peab kaua vastu;
‣ несов. пронашиваться (kandmisest) ära kuluma, katki minema; туфли проносились kingad on ära kantud;
‣ с кем-чем (teatud aeg) jändama ~ ametis olema ~ tegelema kellega-millega
известный 126 П (кр. ф. известен, известна, известно, известны) кому, чем tuntud, tuttav, kuulus; (без кр. ф.) teatud, teatav; известный учёный tuntud ~ kuulus teadlane, эта местность хорошо известна отцу isale on see paik hästi tuttav, он известен своей музыкальностью ta on oma musikaalsuse poolest tuntud, известная величина mat. tuntud suurus, известное дело teadagi, muidugi, tuntud lugu, в известных случаях teatavail ~ teatud juhtudel, до известной степени teataval ~ teatud määral
определённый 128
‣ страд. прич. прош. вр. Г определить;
‣ прич. → П (кр. ф. определёнен, определённа, определённо, определённы) (kindlaks)määratud, kindel, teatud, määratletud; determineeritud, piiritletud, definiitne, definitiivne; в определённый час kindlal ~ määratud kellaajal, к определённому сроку teatud tähtajaks, определённый ответ kindel ~ selge vastus, определённое понятие kindel ~ määratletud ~ defineeritud mõiste, определённый артикль lgv. määratud ~ definitiivne artikkel, определённый интеграл mat. määratud integraal
‣ страд. прич. прош. вр. Г определить;
‣ прич. → П (кр. ф. определёнен, определённа, определённо, определённы) (kindlaks)määratud, kindel, teatud, määratletud; determineeritud, piiritletud, definiitne, definitiivne; в определённый час kindlal ~ määratud kellaajal, к определённому сроку teatud tähtajaks, определённый ответ kindel ~ selge vastus, определённое понятие kindel ~ määratletud ~ defineeritud mõiste, определённый артикль lgv. määratud ~ definitiivne artikkel, определённый интеграл mat. määratud integraal
прогулять 254a Г сов. → несов. прогуливать
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
‣ что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
‣ что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
‣ что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
‣ (без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
‣ что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
‣ что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
‣ что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
‣ (без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
пролежать Г сов. → несов. пролёживать
‣ 180 (mõnda aega) lamama ~ pikutama; пролежать до обеда в постели lõunani voodis olema;
‣ 180 (без 1 и 2 л.) (teatud aeg) vedelema, (teatud ajani) seisma jääma; письмо долго пролежало на почте kiri seisis kaua postkontoris;
‣ 181 что kõnek. ära lamama, lamamisest valusaks ~ lohku ~ auku jääma; я пролежал себе бок olen külje ära lamanud, külg on lamamisest valus, ты все диваны пролежал kõik diivanid oled lohku lesinud;
‣ 180 (без несов.) kõnek. (teatud aeg v. ajani) haigevoodis ~ haigena maas olema; он пролежал неделю в жару ta oli nädal aega palavikuga maas
‣ 180 (mõnda aega) lamama ~ pikutama; пролежать до обеда в постели lõunani voodis olema;
‣ 180 (без 1 и 2 л.) (teatud aeg) vedelema, (teatud ajani) seisma jääma; письмо долго пролежало на почте kiri seisis kaua postkontoris;
‣ 181 что kõnek. ära lamama, lamamisest valusaks ~ lohku ~ auku jääma; я пролежал себе бок olen külje ära lamanud, külg on lamamisest valus, ты все диваны пролежал kõik diivanid oled lohku lesinud;
‣ 180 (без несов.) kõnek. (teatud aeg v. ajani) haigevoodis ~ haigena maas olema; он пролежал неделю в жару ta oli nädal aega palavikuga maas
пропарить 269a Г сов. → несов. пропаривать
‣ что läbi aurutama, auruga töötlema; keeva veega puhastama, kupatama; hautama;
‣ (без несов.) что (teatud aeg) aurutama ~ kupatama ~ keeva veega puhastama; (teatud aeg) hautama;
‣ (без несов.) кого kõvasti vihtlema keda, (teatud aeg) vihtlema keda
‣ что läbi aurutama, auruga töötlema; keeva veega puhastama, kupatama; hautama;
‣ (без несов.) что (teatud aeg) aurutama ~ kupatama ~ keeva veega puhastama; (teatud aeg) hautama;
‣ (без несов.) кого kõvasti vihtlema keda, (teatud aeg) vihtlema keda
простоять 257 Г сов. → несов. простаивать
‣ (teatud aeg v. ajani) jalul ~ püstijalu olema, seisma, mitte töötama; простоять службу seistes jumalateenistust kuulama, простоять в очереди järjekorras (ära) seisma, он простоял час в ожидании ta ootas püstijalu tund aega, трактора простояли из-за отсутствия горючего kütuse puudumise tõttu traktorid ei töötanud ~ seisid;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) (paigal) püsima; январь простоял морозный jaanuarikuu oli külm, дом простоял несколько веков maja on vastu pidanud ~ pidas vastu mitu sajandit;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) seisma ~ paigal olema; поезд простоял на станции сутки rong seisis jaamas ööpäeva, мы простояли в лагере ещё сутки jäime veel ööpäevaks laagrisse
‣ (teatud aeg v. ajani) jalul ~ püstijalu olema, seisma, mitte töötama; простоять службу seistes jumalateenistust kuulama, простоять в очереди järjekorras (ära) seisma, он простоял час в ожидании ta ootas püstijalu tund aega, трактора простояли из-за отсутствия горючего kütuse puudumise tõttu traktorid ei töötanud ~ seisid;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) (paigal) püsima; январь простоял морозный jaanuarikuu oli külm, дом простоял несколько веков maja on vastu pidanud ~ pidas vastu mitu sajandit;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) seisma ~ paigal olema; поезд простоял на станции сутки rong seisis jaamas ööpäeva, мы простояли в лагере ещё сутки jäime veel ööpäevaks laagrisse
проходить II 313b Г сов.
‣ (teatud aeg v. ajani) käima (ka kella vm. kohta) ~ kõndima; он три часа проходил по городу ta käis kolm tundi mööda linna ringi, часы проходили один день kell käis ühe päeva;
‣ в чём (teatud aeg v. ajani) seljas kandma mida, (kleidiga, kingadega) käima;
‣ в ком-чём madalk. (teatud aeg v. ajani) mis ametit pidama ~ seisus olema, kellena töötama; он проходил в помощниках машиниста два года ta oli kaks aastat vedurijuhi abi, она до тридцати лет проходила в девках ta jäi kolmekümneni vanatüdrukuks
‣ (teatud aeg v. ajani) käima (ka kella vm. kohta) ~ kõndima; он три часа проходил по городу ta käis kolm tundi mööda linna ringi, часы проходили один день kell käis ühe päeva;
‣ в чём (teatud aeg v. ajani) seljas kandma mida, (kleidiga, kingadega) käima;
‣ в ком-чём madalk. (teatud aeg v. ajani) mis ametit pidama ~ seisus olema, kellena töötama; он проходил в помощниках машиниста два года ta oli kaks aastat vedurijuhi abi, она до тридцати лет проходила в девках ta jäi kolmekümneni vanatüdrukuks
набить 325 Г сов. → несов. набивать
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
пробиться 325 Г сов. → несов. пробиваться
‣ сквозь что, к кому-чему (läbi) tungima; отряд пробился к реке salk tungis jõeni välja, пробиться сквозь кольцо окружения piiramisrõngast läbi murdma, солнце пробилось сквозь облака päike tungis ~ tuli pilvede vahelt välja ~ hakkas pilvede vahelt paistma, пробиться сквозь толпу läbi rahvamurru ~ rahvamurrust läbi trügima;
‣ (без несов.) над чем kõnek. (teatud aja jooksul, kindla ajani) vaeva nägema; пробиться целый день над задачей ülesande kallal päev otsa vaeva nägema;
‣ чем, без доп. kõnek. (hädaga pooleks) läbi ajama, (vaevu) ots otsaga kokku ~ välja tulema;
‣ (без несов.) (teatud aja jooksul) lööma, tuksuma, põksuma;
‣ ilmuma, tärkama; пробились первые всходы хлебов oras on tärkama hakanud, пробились усы vurruudemed on juba näha;
◊ пробиться ~ пробиваться ~ выйти ~ выходить в люди (teatud) positsiooni ~ midagi elus saavutama, haljale oksale jõudma
‣ сквозь что, к кому-чему (läbi) tungima; отряд пробился к реке salk tungis jõeni välja, пробиться сквозь кольцо окружения piiramisrõngast läbi murdma, солнце пробилось сквозь облака päike tungis ~ tuli pilvede vahelt välja ~ hakkas pilvede vahelt paistma, пробиться сквозь толпу läbi rahvamurru ~ rahvamurrust läbi trügima;
‣ (без несов.) над чем kõnek. (teatud aja jooksul, kindla ajani) vaeva nägema; пробиться целый день над задачей ülesande kallal päev otsa vaeva nägema;
‣ чем, без доп. kõnek. (hädaga pooleks) läbi ajama, (vaevu) ots otsaga kokku ~ välja tulema;
‣ (без несов.) (teatud aja jooksul) lööma, tuksuma, põksuma;
‣ ilmuma, tärkama; пробились первые всходы хлебов oras on tärkama hakanud, пробились усы vurruudemed on juba näha;
◊ пробиться ~ пробиваться ~ выйти ~ выходить в люди (teatud) positsiooni ~ midagi elus saavutama, haljale oksale jõudma
пропреть 229b Г сов. → несов. пропревать
‣ (läbi) kopitama, (ära) kõdunema ~ läppuma ~ läpastama;
‣ läbi ~ pehmeks hauduma;
‣ madalk. läbi higistama;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) kõdunema ~ kopitama; (teatud aeg v. ajani) hauduma; (teatud aeg v. ajani) higistama
‣ (läbi) kopitama, (ära) kõdunema ~ läppuma ~ läpastama;
‣ läbi ~ pehmeks hauduma;
‣ madalk. läbi higistama;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) kõdunema ~ kopitama; (teatud aeg v. ajani) hauduma; (teatud aeg v. ajani) higistama
проскакать 201 Г сов. → несов. проскакивать
‣ mööda kappama, (ratsahobusel) mööda kihutama ~ sõitma; проскакать на коне ratsa mööda kappama;
‣ hüpates läbima; проскакать на одной ноге ühe jala peal hüppama;
‣ (без несов.) (teatud aeg) kappama ~ ratsahobusega sõitma; (teatud vahemaad) kapates ~ ratsa läbi sõitma; (teatud aeg) hüppama
‣ mööda kappama, (ratsahobusel) mööda kihutama ~ sõitma; проскакать на коне ratsa mööda kappama;
‣ hüpates läbima; проскакать на одной ноге ühe jala peal hüppama;
‣ (без несов.) (teatud aeg) kappama ~ ratsahobusega sõitma; (teatud vahemaad) kapates ~ ratsa läbi sõitma; (teatud aeg) hüppama
налетать II 166 Г сов. → несов. налётывать что (teatud arvu) lennutunde saama; (teatud vahemaad) läbi lendama ~ sõitma; самолёт налетал десять тысяч километров lennuk on läbi sõitnud kümme tuhat kilomeetrit, налетать двести часов kakssada tundi maha lendama
неподсудный 126 П (кр. ф. неподсуден, неподсудна, неподсудно, неподсудны) (teatud) kohtule mittealluv, (teatud) kohtu pädevusse mittekuuluv; это дело неподсудно гражданскому суду see asi ei käi tsiviilkohtu alla
отлучиться 287 Г сов. → несов. отлучаться (teatud ajaks) lahkuma, ära minema; (teatud aeg) puuduma, ära olema; отлучиться из дому kodust ära olema
отходить III 313a Г сов. kõnek.
‣ 313b kõndimist ~ käimist lõpetama;
‣ (teatud aeg) käima (näit. koolis, ametis), (teatud aeg) mingi ameti peal ~ mingis ametis olema;
‣ несов. отхаживать что kõnek. (jalgu) valusaks käima ~ ära väsitama;
‣ несов. отхаживать кого, чем madalk. läbi peksma, naha peale andma
‣ 313b kõndimist ~ käimist lõpetama;
‣ (teatud aeg) käima (näit. koolis, ametis), (teatud aeg) mingi ameti peal ~ mingis ametis olema;
‣ несов. отхаживать что kõnek. (jalgu) valusaks käima ~ ära väsitama;
‣ несов. отхаживать кого, чем madalk. läbi peksma, naha peale andma
пробеседовать 171b Г сов. (teatud aeg, teatud ajani) juttu ajama ~ vestma; мы пробеседовали с час me ajasime umbes tund aega juttu
прокачать 165a Г сов. (без страд. прич. прош. вр.)
‣ кого (teatud aeg) kiigutama;
‣ что, куда (edasi) pumpama;
‣ что (teatud aeg) pumpama
‣ кого (teatud aeg) kiigutama;
‣ что, куда (edasi) pumpama;
‣ что (teatud aeg) pumpama
проковыряться 254 Г сов. madalk.
‣ (teatud aeg v. ajani) urgitsema ~ koukima;
‣ ülek. (teatud aeg v. ajani) kohmitsema ~ nokitsema
‣ (teatud aeg v. ajani) urgitsema ~ koukima;
‣ ülek. (teatud aeg v. ajani) kohmitsema ~ nokitsema
прокружить 311a, 287b Г сов.
‣ (õhus paar) tiiru tegema;
‣ (teatud aeg v. ajani) tiirutama ~ tiirlema; кого (teatud aeg v. ajani) keerutama; прокружить по лесу два часа metsas kaks tundi ringi ekslema
‣ (õhus paar) tiiru tegema;
‣ (teatud aeg v. ajani) tiirutama ~ tiirlema; кого (teatud aeg v. ajani) keerutama; прокружить по лесу два часа metsas kaks tundi ringi ekslema
проныть 347b Г сов.
‣ 347a vinguva ~ nutuse häälega ~ hädaldades ütlema ~ lausuma;
‣ 347b (teatud aeg) vinguma ~ hädaldama;
‣ 347b (teatud aeg v. ajani) tuikama ~ valutama
‣ 347a vinguva ~ nutuse häälega ~ hädaldades ütlema ~ lausuma;
‣ 347b (teatud aeg) vinguma ~ hädaldama;
‣ 347b (teatud aeg v. ajani) tuikama ~ valutama
пронянчиться 271 (повел. накл. пронянчись) Г сов. с кем-чем kõnek.
‣ (teatud aeg v. ajani) last ~ lapsi hoidma ~ lapsehoidjaks olema;
‣ (teatud aeg v. ajani) jändama
‣ (teatud aeg v. ajani) last ~ lapsi hoidma ~ lapsehoidjaks olema;
‣ (teatud aeg v. ajani) jändama
проползти 363 Г сов. → несов. проползать
‣ что, без доп. (teatud aja jooksul, teatud vahemaad maha) roomama (ühes suunas); проползти через дорогу üle tee roomama, проползти двести метров kakssada meetrit (ära) roomama;
‣ во что (roomates) sisse pääsema, sisse ~ läbi roomama; проползти в щель pilust sisse ~ läbi roomama;
‣ kõnek. vaevu ~ aeglaselt ~ teosammul edasi liikuma ~ venima
‣ что, без доп. (teatud aja jooksul, teatud vahemaad maha) roomama (ühes suunas); проползти через дорогу üle tee roomama, проползти двести метров kakssada meetrit (ära) roomama;
‣ во что (roomates) sisse pääsema, sisse ~ läbi roomama; проползти в щель pilust sisse ~ läbi roomama;
‣ kõnek. vaevu ~ aeglaselt ~ teosammul edasi liikuma ~ venima
прореветь 250 Г сов.
‣ что, без доп. möiratama, röögatama;
‣ madalk. (teatud aeg v. ajani) nutta röökima;
‣ madalk. (teatud aeg v. ajani) möirgama
‣ что, без доп. möiratama, röögatama;
‣ madalk. (teatud aeg v. ajani) nutta röökima;
‣ madalk. (teatud aeg v. ajani) möirgama
прослужить Г сов.
‣ 311a (teatud aeg v. ajani) teenistuses olema ~ teenima ~ töötama;
‣ 311b (teatud aeg v. ajani) käigus olema ~ vastu pidama; эти шины долго прослужили need rehvid ~ (auto)kummid pidasid kaua vastu, пальто прослужит ещё сезон mantel käib veel ühe hooaja
‣ 311a (teatud aeg v. ajani) teenistuses olema ~ teenima ~ töötama;
‣ 311b (teatud aeg v. ajani) käigus olema ~ vastu pidama; эти шины долго прослужили need rehvid ~ (auto)kummid pidasid kaua vastu, пальто прослужит ещё сезон mantel käib veel ühe hooaja
протараторить 269a Г сов. kõnek.
‣ что, без доп. parinal ütlema;
‣ (teatud aeg v. ajani) nagu tatraveski laskma; (teatud aeg v. ajani) mokalaata pidama
‣ что, без доп. parinal ütlema;
‣ (teatud aeg v. ajani) nagu tatraveski laskma; (teatud aeg v. ajani) mokalaata pidama
протлеть 229b Г сов.
‣ от чего, без доп. ära mädanema ~ kõdunema;
‣ vindudes ~ visisedes lõpuni ~ ära põlema;
‣ (teatud aeg) mädanema ~ kõdunema;
‣ (teatud aeg) vindudes ~ visisedes põlema ~ hõõguma
‣ от чего, без доп. ära mädanema ~ kõdunema;
‣ vindudes ~ visisedes lõpuni ~ ära põlema;
‣ (teatud aeg) mädanema ~ kõdunema;
‣ (teatud aeg) vindudes ~ visisedes põlema ~ hõõguma
протомиться 301 Г сов. kõnek.
‣ где (teatud aeg v. ajani) vaevlema ~ vaeva nägema;
‣ (teatud aeg) hauduma (toidu kohta);
‣ hästi läbi hauduma, pehmeks hauduma
‣ где (teatud aeg v. ajani) vaevlema ~ vaeva nägema;
‣ (teatud aeg) hauduma (toidu kohta);
‣ hästi läbi hauduma, pehmeks hauduma
протрястись 364 Г сов.
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) rappuma ~ rappudes sõitma;
‣ madalk. (teel) tühjaks minema (kõhu kohta);
‣ madalk. (raiskamisest) vaeseks jääma;
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) (hirmust) värisema
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) rappuma ~ rappudes sõitma;
‣ madalk. (teel) tühjaks minema (kõhu kohta);
‣ madalk. (raiskamisest) vaeseks jääma;
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) (hirmust) värisema
монитор 1 С м. неод. monitor (hüdr. joapaiskur; videokontrollseade, kontrollaparaat; sõj. teatud soomuslaev)
накапать 164a Г сов. → несов. накапывать
‣ что, чего, на что, чем, без доп. teatud hulka ~ täis ~ sisse ~ peale tilgutama; накапать лекарство rohtu tilgutama, накапать на стол чернил lauale tinti tilgutama;
‣ (без несов.) на кого, кому kõnek. peale kaebama; vrd. капать
‣ что, чего, на что, чем, без доп. teatud hulka ~ täis ~ sisse ~ peale tilgutama; накапать лекарство rohtu tilgutama, накапать на стол чернил lauale tinti tilgutama;
‣ (без несов.) на кого, кому kõnek. peale kaebama; vrd. капать
небезосновательный 126 П (кр. ф. небезоснователен, небезосновательна, небезосновательно, небезосновательны) teatud määral põhjendatud, mitte alusetu; его требования небезосновательны tema nõudmised on küllaltki põhjendatud ~ pole (päris) alusetud
перестарок 23 С м. од. kõnek. teatud east väljas ~ millekski liiga ~ ülearu vana inimene (enamasti naise kohta)
провозиться 313 Г сов. kõnek.
‣ с кем-чем, над чем (teatud aeg v. ajani) tegelema, askeldama, jändama; провозиться с больным весь день haigega kogu päeva tegelema;
‣ с кем (teatud aeg) hullama ~ vallatlema ~ vallatusi tegema
‣ с кем-чем, над чем (teatud aeg v. ajani) tegelema, askeldama, jändama; провозиться с больным весь день haigega kogu päeva tegelema;
‣ с кем (teatud aeg) hullama ~ vallatlema ~ vallatusi tegema
пропариться 269 Г несов. → сов. пропариваться
‣ läbi aurutuma, aurutamise ~ keeva veega puhtaks minema; pehmeks ~ läbi hauduma;
‣ kõva leili saama;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) auru ~ keeva veega seisma, hauduma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) leili võtma ja vihtlema
‣ läbi aurutuma, aurutamise ~ keeva veega puhtaks minema; pehmeks ~ läbi hauduma;
‣ kõva leili saama;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) auru ~ keeva veega seisma, hauduma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) leili võtma ja vihtlema
протаскаться 165 Г сов. madalk.
‣ где, по чему ringi uitama ~ lonkima; ülek. palju joosta ~ käia saama;
‣ (teatud aeg v. ajani) vastu pidama ~ kantav ~ selga panna olema; в чём (teatud aeg v. ajani) kandma mida (rõivaste, jalatsite kohta)
‣ где, по чему ringi uitama ~ lonkima; ülek. palju joosta ~ käia saama;
‣ (teatud aeg v. ajani) vastu pidama ~ kantav ~ selga panna olema; в чём (teatud aeg v. ajani) kandma mida (rõivaste, jalatsite kohta)
протомить 301 Г сов. kõnek.
‣ кого, чем (teatud aeg v. ajani) vintsutama ~ vaevama ~ väsitama; протомить кого лишними расспросами keda asjatute pärimistega väsitama;
‣ что (teatud aeg) hautama, haududa laskma (toitu)
‣ кого, чем (teatud aeg v. ajani) vintsutama ~ vaevama ~ väsitama; протомить кого лишними расспросами keda asjatute pärimistega väsitama;
‣ что (teatud aeg) hautama, haududa laskma (toitu)
регистр 1 С м. неод.
‣ register (loend, loetelu, nimestik; muus. teatud tämbri ja kõrgusega helirea osa v. häälegrupp, ühise tämbriga helide rühm ja seda tekitavad ühetüübilised viled v. keeled; tehn. regulaator, mõõtur; info seadmeosa lühiajaliseks salvestuseks; mer. kaubalaevu ja nende ehitamist kontrolliv asutus); средний регистр muus. keskmine register, регистр команд info käsuregister, суммирующий регистр, регистр суммирования info summeerregister, регистр судов mer. mereregister;
‣ (ahju)siiber
‣ register (loend, loetelu, nimestik; muus. teatud tämbri ja kõrgusega helirea osa v. häälegrupp, ühise tämbriga helide rühm ja seda tekitavad ühetüübilised viled v. keeled; tehn. regulaator, mõõtur; info seadmeosa lühiajaliseks salvestuseks; mer. kaubalaevu ja nende ehitamist kontrolliv asutus); средний регистр muus. keskmine register, регистр команд info käsuregister, суммирующий регистр, регистр суммирования info summeerregister, регистр судов mer. mereregister;
‣ (ahju)siiber
рекогносцировать 171a Г сов. и несов. что rekognostseerima (geod. maa-ala ettevalmistavalt uurima; sõj. teatud maastikuluuret tegema)
рекогносцировка 72 С ж. неод. rekognostseerimine, rekognitsioon (geod. maa-ala uurimine; sõj. teatud maastikuluure)
надавить 321 Г сов. → несов. надавливать
‣ что, на что, чем (kergelt) peale vajutama ~ suruma; надавить на дверь ust tõukama ~ lükkama, vastu ust suruma, надавить кнопку ~ на кнопку (звонка) (kella)nupule vajutama;
‣ что, чего (teatud hulka) välja pressima ~ pigistama; надавить лимонного соку sidrunimahla pressima;
‣ что, кого-чего kõnek. (teatud hulka) puruks pressima ~ litsuma
‣ что, на что, чем (kergelt) peale vajutama ~ suruma; надавить на дверь ust tõukama ~ lükkama, vastu ust suruma, надавить кнопку ~ на кнопку (звонка) (kella)nupule vajutama;
‣ что, чего (teatud hulka) välja pressima ~ pigistama; надавить лимонного соку sidrunimahla pressima;
‣ что, кого-чего kõnek. (teatud hulka) puruks pressima ~ litsuma
некий М м. (ед. ч. род. п. некоего, дат. п. некоему, твор. п. неким и van. некоим, предл. п. о некоем; мн. ч. им. п. некие, род. п. неких и van. некоих, дат. п. неким и van. некоим, твор. п. некими и van. некоими, предл. п. о неких и van. некоих)
‣ mingisugune, keegi; вам звонил некий Иванов teile helistas keegi Ivanov;
‣ mingi, teatav, teatud
‣ mingisugune, keegi; вам звонил некий Иванов teile helistas keegi Ivanov;
‣ mingi, teatav, teatud
прогадать Г сов. → несов. прогадывать
‣ 165b kõnek. märgist mööda laskma, mööda panema, enda suhtes kahjulikult toimima; он прогадал, не согласившись с предложением ta tegi halvasti, et ei nõustunud ettepanekuga, я не прогадал, эта комната намного лучше ma ei eksinud ~ ei kaotanud sugugi, see tuba on palju parem;
‣ 165b (teatud aeg) ennustama ~ kätt vaatama;
‣ 165a что (teatud hulka raha) kaardimoori(de)le kulutama
‣ 165b kõnek. märgist mööda laskma, mööda panema, enda suhtes kahjulikult toimima; он прогадал, не согласившись с предложением ta tegi halvasti, et ei nõustunud ettepanekuga, я не прогадал, эта комната намного лучше ma ei eksinud ~ ei kaotanud sugugi, see tuba on palju parem;
‣ 165b (teatud aeg) ennustama ~ kätt vaatama;
‣ 165a что (teatud hulka raha) kaardimoori(de)le kulutama
проехать 224 Г сов. → несов. проезжать
‣ что, мимо чего läbi ~ mööda ~ maha sõitma; проехать всю Сибирь kogu Siberimaad läbi sõitma, проехать по улице mööda tänavat sõitma, проехать мимо дома majast mööda sõitma, проехать свою остановку oma peatusest mööda sõitma, проехать переулком põiktänava kaudu sõitma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. teatud kohani) sõitma; проехать с четверть часа umbes veerand tundi sõitma, проехать несколько часов mitu tundi teel olema;
◊ ни пройти ни проехать kõnek. ei saa istuda ega astuda
‣ что, мимо чего läbi ~ mööda ~ maha sõitma; проехать всю Сибирь kogu Siberimaad läbi sõitma, проехать по улице mööda tänavat sõitma, проехать мимо дома majast mööda sõitma, проехать свою остановку oma peatusest mööda sõitma, проехать переулком põiktänava kaudu sõitma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. teatud kohani) sõitma; проехать с четверть часа umbes veerand tundi sõitma, проехать несколько часов mitu tundi teel olema;
◊ ни пройти ни проехать kõnek. ei saa istuda ega astuda
прокоптить 294 Г сов. → несов. прокапчивать
‣ что, чем nõge ~ tahma täis ajama, suitsuga läbi immutama; прокопчённый котёл nõgine katel;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg) nõge ~ tahma ajama; печка прокоптила до весны ahi ajas kevadeni suitsu sisse;
‣ что (läbi) suitsutama, suitsetama (kõnek.) suitsutamise teel valmistama; прокоптить колбасу vorsti suitsutama;
‣ (без несов.) что (teatud aeg) suitsus hoidma, suitsutama
‣ что, чем nõge ~ tahma täis ajama, suitsuga läbi immutama; прокопчённый котёл nõgine katel;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg) nõge ~ tahma ajama; печка прокоптила до весны ahi ajas kevadeni suitsu sisse;
‣ что (läbi) suitsutama, suitsetama (kõnek.) suitsutamise teel valmistama; прокоптить колбасу vorsti suitsutama;
‣ (без несов.) что (teatud aeg) suitsus hoidma, suitsutama
прокричать 180 Г сов.
‣ что, без доп. hüüdma, karjuma, kisendama; ему прокричали «ура» talle hüüti ~ karjuti «hurraa», уже прокричали первые петухи esimene kukelaul on juba möödas, esimesed kuked olid juba laulnud;
‣ о чём ülek. kõnek. pasundama, laialt kuulutama; газеты прокричали о приезде знаменитости lehed pasundasid laialt kuulsuse tulekust;
‣ что, без доп. (teatud aeg v. ajani) karjuma ~ kisendama;
◊ прокричать уши кому о чём kõnek. (teatud jutu v. uudisega) kõrvu huugama ~ kumisema ~ pilli lööma panema kellel, ära tüütama keda
‣ что, без доп. hüüdma, karjuma, kisendama; ему прокричали «ура» talle hüüti ~ karjuti «hurraa», уже прокричали первые петухи esimene kukelaul on juba möödas, esimesed kuked olid juba laulnud;
‣ о чём ülek. kõnek. pasundama, laialt kuulutama; газеты прокричали о приезде знаменитости lehed pasundasid laialt kuulsuse tulekust;
‣ что, без доп. (teatud aeg v. ajani) karjuma ~ kisendama;
◊ прокричать уши кому о чём kõnek. (teatud jutu v. uudisega) kõrvu huugama ~ kumisema ~ pilli lööma panema kellel, ära tüütama keda
прокрутиться 316 Г сов. → несов. прокручиваться
‣ keerlema, pööret ~ pöördeid tegema; (tühjalt) ringi käima (ratta v. kruvi kohta); вал легко прокрутился võll andis end kergesti keerata;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) keerlema ~ tiirlema ülek. ka (teatud aeg v. ajani) askeldama; прокрутиться у плиты до позднего вечера pliidi ääres hilisõhtuni askeldama
‣ keerlema, pööret ~ pöördeid tegema; (tühjalt) ringi käima (ratta v. kruvi kohta); вал легко прокрутился võll andis end kergesti keerata;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) keerlema ~ tiirlema ülek. ka (teatud aeg v. ajani) askeldama; прокрутиться у плиты до позднего вечера pliidi ääres hilisõhtuni askeldama
пропотеть 229b Г сов.
‣ от чего, без доп. higistama, higiseks minema; (без 1 и 2 л.) higiseks saama, higist märg olema (näit. särgi kohta) ; он пропотел от лекарства ravim pani ta higistama, рубаха пропотела särk on higist märg;
‣ (teatud aeg) higistama;
‣ над чем ülek. (teatud aeg) mille kallal higistama ~ vaeva nägema; пропотеть час над задачей tund aega ülesande kallal higistama
‣ от чего, без доп. higistama, higiseks minema; (без 1 и 2 л.) higiseks saama, higist märg olema (näit. särgi kohta) ; он пропотел от лекарства ravim pani ta higistama, рубаха пропотела särk on higist märg;
‣ (teatud aeg) higistama;
‣ над чем ülek. (teatud aeg) mille kallal higistama ~ vaeva nägema; пропотеть час над задачей tund aega ülesande kallal higistama
род II 1 С м. неод. liik, sort, laad, viis; род работы töö liik, род войск sõj. väeliik, род оружия van. sõj. relvaliik, род сил sõj. jõuliik, jõudude liik, род службы teenistusliik, род почвы põll. mulla alltüübi variant ~ erim, род жизни elulaad, eluviis, род деятельности tegevuslaad, род занятий tegevusala, всякого рода товары igat sorti ~ igasugused kaubad, разного рода люди mitmesugused inimesed, такого рода kõnek. säärane, niisugune, seesugune, что-то в этом роде kõnek. midagi selletaolist ~ seesugust, в некотором роде kõnek. mõningal ~ teataval määral, своего рода kõnek. omalaadne, omamoodi, единственный в своём роде ainulaadne, в своём роде teatud seisukohalt ~ mõttes, oma moodi
смысл 1 С м. неод. mõte, tähendus; tähtsus; смысл рассказа jutu ~ loo mõte, смысл жизни elumõte, elu mõte, смысл выражения väljendi mõte ~ tähendus, прямой смысл слова sõna otsetähendus ~ otsene tähendus, смысл событий sündmuste tähendus ~ tähtsus, здравый смысл terve ~ kaine mõistus, в собственном ~ в прямом смысле otseses mõttes, в истинном ~ в буквальном смысле (слова) sõna otseses mõttes, в известном смысле teatud mõttes, в хорошем смысле (слова) heas mõttes, в узком смысле слова sõna kitsa(ma)s ~ piiratud tähenduses, он глуп в полном смысле слова ta on täiesti rumal ~ täielik tobu ~ pururumal, придать смысл чему millele tähendust ~ tähtsust andma, имеет ~ есть смысл делать что on mõtet mida teha, это не имеет смысла sel pole mõtet
выжать II 221* Г сов. → несов. выжинать что (teatud maa-alalt vilja) koristama ~ lõikama; выжать гектар пшеницы nisu ühelt hektarilt koristama
выслужить 312* Г сов. → несов. выслуживать что välja teenima, teenistuse eest saama; kõnek. (teatud aega) teenima, (teenistujana v. ametnikuna) töötama; выслужить награду teenistuse eest autasu saama, выслужить пенсию pensioni välja teenima, дед выслужил десять лет в канцелярии vanaisa teenis (tervelt) kümme aastat kantseleis
доглядеть I 232a (без страд. прич.) Г сов. что, до чего kõnek. lõpuni (v. teatud ajani) vaatama mida
заведомый 119 П tuntud, teatud, kaheldamatu, kahtlematu; etteteadaolev; заведомая ложь kaheldamatu vale, заведомый лентяй tuntud laiskvorst
завести 367 Г сов. → несов. заводить I
‣ кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima ~ tooma ~ panema ~ juhtima ~ talutama; завести за угол nurga taha viima, завести слишком далеко liiga kaugele viima, завести лошадей в конюшню hobuseid talli viima, завести машину в гараж autot garaaži ajama, завести в тупик ummikusse viima ~ ajama (ka ülek.), ему завели руки назад tal väänati käed selja taha, завести глаза silmi pahupidi ajama ~ pöörama;
‣ что sisse seadma, maksma ~ kehtima panema; они завели новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас заведено nii on meil kombeks;
‣ кого-что kõnek. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завести корову endale lehma soetama;
‣ что sõlmima, sobitama; завести знакомство с кем tutvust sõlmima ~ sobitama;
‣ что, о ком-чём alustama; завести речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, завести тесто taignat kerkima panema;
‣ что käivitama, käima panema; üles keerama; завести мотор mootorit käivitama, завести часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud
‣ кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima ~ tooma ~ panema ~ juhtima ~ talutama; завести за угол nurga taha viima, завести слишком далеко liiga kaugele viima, завести лошадей в конюшню hobuseid talli viima, завести машину в гараж autot garaaži ajama, завести в тупик ummikusse viima ~ ajama (ka ülek.), ему завели руки назад tal väänati käed selja taha, завести глаза silmi pahupidi ajama ~ pöörama;
‣ что sisse seadma, maksma ~ kehtima panema; они завели новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас заведено nii on meil kombeks;
‣ кого-что kõnek. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завести корову endale lehma soetama;
‣ что sõlmima, sobitama; завести знакомство с кем tutvust sõlmima ~ sobitama;
‣ что, о ком-чём alustama; завести речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, завести тесто taignat kerkima panema;
‣ что käivitama, käima panema; üles keerama; завести мотор mootorit käivitama, завести часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud
интерес 1 С м. неод.
‣ huvi; возбуждать ~ вызывать интерес huvi äratama, статья представляет определённый интерес artikkel pakub teatud mõttes huvi, проявлять интерес к кому-чему kellest-millest huvituma, kelle-mille vastu huvi tundma ~ ilmutama;
‣ интересы мн. ч. huvid, vajadused; духовные интересы vaimsed huvid, узкопрактические интересы puhtpraktilised ~ utilitaarsed huvid, это в ваших интересах see on teie huvides, государственные интересы riigi huvid, жизненные ~ кровные интересы elulised vajadused ~ huvid;
‣ kõnek. kasu; играть на интерес van. raha peale mängima
‣ huvi; возбуждать ~ вызывать интерес huvi äratama, статья представляет определённый интерес artikkel pakub teatud mõttes huvi, проявлять интерес к кому-чему kellest-millest huvituma, kelle-mille vastu huvi tundma ~ ilmutama;
‣ интересы мн. ч. huvid, vajadused; духовные интересы vaimsed huvid, узкопрактические интересы puhtpraktilised ~ utilitaarsed huvid, это в ваших интересах see on teie huvides, государственные интересы riigi huvid, жизненные ~ кровные интересы elulised vajadused ~ huvid;
‣ kõnek. kasu; играть на интерес van. raha peale mängima
набелить 308, буд. вр. также 285a Г сов.
‣ что valgeks minkima; набелить лицо nägu valgeks minkima;
‣ что, чего (teatud hulka) valgendama ~ pleegitama; набелить стены seinu valgendama, набелить холстов palakaid ~ lõuendit ~ linaseid kangaid pleegitama
‣ что valgeks minkima; набелить лицо nägu valgeks minkima;
‣ что, чего (teatud hulka) valgendama ~ pleegitama; набелить стены seinu valgendama, набелить холстов palakaid ~ lõuendit ~ linaseid kangaid pleegitama
нагладить 270a Г сов. → несов. наглаживать что, чего kõnek. (teatud hulka) siledaks ~ ära triikima ~ pressima; что ülek. siledaks lihvima ~ triikima; нагладить много белья palju pesu (ära) triikima
нагрести 370 Г сов. → несов. нагребать что, чего
‣ (teatud hulka) kokku riisuma; нагрести сена heina kokku riisuma;
‣ ülek. madalk. kokku kraapima ~ (r)ahmima; нагрести денег raha kokku kraapima
‣ (teatud hulka) kokku riisuma; нагрести сена heina kokku riisuma;
‣ ülek. madalk. kokku kraapima ~ (r)ahmima; нагрести денег raha kokku kraapima
нагромоздить 292 Г сов. → несов. нагромождать что, чего, на что (teatud hulka) hunnikusse ~ virna loopima ~ laduma; ülek. kõnek. (liiga palju) kokku kuhjama; нагромоздить цитат tsitaatidega üle kuhjama; vrd. громоздить
нагрузиться 313, 293 Г сов. → несов. нагружаться
‣ чем, без доп. (teatud hulka) lasti ~ laadungit ~ koormat peale võtma; ülek. kõnek. (enda) kanda võtma; судно нагрузилось углём laev võttis täislasti sütt peale;
‣ madalk. end täis kaanima ~ purju võtma, nina ~ toru täis tõmbama
‣ чем, без доп. (teatud hulka) lasti ~ laadungit ~ koormat peale võtma; ülek. kõnek. (enda) kanda võtma; судно нагрузилось углём laev võttis täislasti sütt peale;
‣ madalk. end täis kaanima ~ purju võtma, nina ~ toru täis tõmbama
нагрызть 355 Г сов. → несов. нагрызать что, чего (teatud hulka) katki närima ~ purema; нагрызть орехов pähkleid purema, мыши нагрызли дыр в стене hiired on seina augud närinud ~ purenud, hiired on seina auke täis närinud
надёргать 164a Г сов. → несов. надёргивать что, чего, из чего (teatud hulka) välja tõmbama ~ tirima ~ sikutama ~ noppima (kõnek. ka ülek.) ~ kitkuma; надёргать из стога сена kuhjast heinu kiskuma, надёргать льна lina kitkuma, надёргать цитат siit-sealt (meelevaldselt) tsitaate noppima
надоить 305a, 284 Г сов. → несов. надаивать что, чего (teatud hulka) lüpsma; она надоила ведро молока ta lüpsis ämbritäie piima, надоить молока сверх плана piima üle plaani saama ~ tootma
надрать 216 Г сов. → несов. надирать что, чего (teatud hulka) kiskuma ~ rebima; надрать лыка niint kiskuma;
◊ надрать за уши кого ~ уши кому kõnek. kõrvu tuliseks tegema kellel
◊ надрать за уши кого ~ уши кому kõnek. kõrvu tuliseks tegema kellel
надробить 302 Г сов. что, чего (teatud hulka) purustama ~ peenestama ~ tükeldama; надробить щебня killustikku tegema
наесть 359 Г сов. → несов. наедать что, чего madalk. (teatud hulka) sööma; söömisega saama; наесть себе жиру end paksuks sööma, наесть себе живот endale vatsakest ette kasvatama
нажаривать 168a Г несов. → сов. нажарить
‣ что, чего (teatud hulka) valmis praadima;
‣ что madalk. tuliseks ajama ~ kütma;
‣ (без сов.) что, на чём ülek. madalk. hoogsalt ~ hasartselt tegema, teha vihtuma; нажаривать на гармошке lõõtspilli mängida vihtuma
‣ что, чего (teatud hulka) valmis praadima;
‣ что madalk. tuliseks ajama ~ kütma;
‣ (без сов.) что, на чём ülek. madalk. hoogsalt ~ hasartselt tegema, teha vihtuma; нажаривать на гармошке lõõtspilli mängida vihtuma
нажать I 220 Г сов. → несов. нажимать
‣ что, на кого-что peale vajutama ~ suruma ~ litsuma; нажать кнопку nupule vajutama;
‣ что, чего (teatud hulka) välja pressima ~ pigistama; нажать стакан сока klaasitäit mahla välja pigistama;
‣ (без страд. прич.) на кого-что, без доп. ülek. madalk. peale käima ~ pressima, survet avaldama;
‣ (без страд. прич.) на что, без доп. ülek. madalk. pihta andma, auru juurde panema;
◊ нажать ~ нажимать на все кнопки ~ пружины kõnek. kõiki raudu tulle panema, kõiki rattaid käima panema, kõikidele nuppudele vajutama
‣ что, на кого-что peale vajutama ~ suruma ~ litsuma; нажать кнопку nupule vajutama;
‣ что, чего (teatud hulka) välja pressima ~ pigistama; нажать стакан сока klaasitäit mahla välja pigistama;
‣ (без страд. прич.) на кого-что, без доп. ülek. madalk. peale käima ~ pressima, survet avaldama;
‣ (без страд. прич.) на что, без доп. ülek. madalk. pihta andma, auru juurde panema;
◊ нажать ~ нажимать на все кнопки ~ пружины kõnek. kõiki raudu tulle panema, kõiki rattaid käima panema, kõikidele nuppudele vajutama
нажечь 377 Г сов. → несов. нажигать
‣ что, чего (teatud hulka) ära põletama ~ põletamisega valmistama; нажечь за зиму много дров talve jooksul hulga puid ära põletama, нажечь угля (hulga) sütt miilima ~ miilis põletama;
‣ что tulitama ~ õhkuma ~ hõõguma panema; нажжённое морозом и ветром лицо pakasest ja tuulest tulitav nägu;
‣ что kõnek. tuliseks ~ hõõguvkuumaks ajama;
‣ что sisse põletama; нажечь тавро märki sisse põletama
‣ что, чего (teatud hulka) ära põletama ~ põletamisega valmistama; нажечь за зиму много дров talve jooksul hulga puid ära põletama, нажечь угля (hulga) sütt miilima ~ miilis põletama;
‣ что tulitama ~ õhkuma ~ hõõguma panema; нажжённое морозом и ветром лицо pakasest ja tuulest tulitav nägu;
‣ что kõnek. tuliseks ~ hõõguvkuumaks ajama;
‣ что sisse põletama; нажечь тавро märki sisse põletama
назвонить 285b Г сов.
‣ о ком-чём, без доп. madalk. laialt kuulutama, kellama; назвонить о своих успехах oma edu kõigile kuulutama;
‣ kõnek. (teatud raha eest) helistama; назвонить на два рубля helistamisele kaks rubla kulutama
‣ о ком-чём, без доп. madalk. laialt kuulutama, kellama; назвонить о своих успехах oma edu kõigile kuulutama;
‣ kõnek. (teatud raha eest) helistama; назвонить на два рубля helistamisele kaks rubla kulutama
наиграть 165a Г сов. → несов. наигрывать
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka laule, muusikapalu vm.) mängima; (viisi vm.) ette mängima;
‣ что, чего kõnek. (mänguga) võitma ~ saama;
‣ что, на что helisalvestama
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka laule, muusikapalu vm.) mängima; (viisi vm.) ette mängima;
‣ что, чего kõnek. (mänguga) võitma ~ saama;
‣ что, на что helisalvestama
наквасить 273а Г сов. → несов. наквашивать что, чего (teatud hulka) hapendama; наквасить на зиму бочку капусты tünnitäit kapsaid talveks sisse tegema
налощить 287a Г сов. что (hästi) läikima ~ läikele hõõruma ~ lööma, siledaks poleerima; что, чего (teatud hulka) läigitama ~ läikestama, tehn. ka läigestama; vrd. лощить
налущить 287a Г сов. что, чего (teatud hulka) lüdima ~ poetama ~ kõdritsema; налущить бобов ube lüdima
намарать 165a Г сов.
‣ что, чего madalk. (teatud hulka) mustaks tegema ~ määrima;
‣ что, чего kõnek. halv. valmis plätserdama ~ soperdama (näit. pilti v. kirja);
‣ 167b где madalk. mida prahti täis ajama, mustaks tegema; намарать на полу põrandat mustaks tegema ~ sodi täis ajama; vrd. марать
‣ что, чего madalk. (teatud hulka) mustaks tegema ~ määrima;
‣ что, чего kõnek. halv. valmis plätserdama ~ soperdama (näit. pilti v. kirja);
‣ 167b где madalk. mida prahti täis ajama, mustaks tegema; намарать на полу põrandat mustaks tegema ~ sodi täis ajama; vrd. марать
намельчить 287a Г сов. что, чего, без доп. kõnek. (teatud hulka) peenestama; намельчить табаку tubakat lõikama ~ peenestama, он намельчил так, что невозможно прочитать ta tegi niisugust kirbukirja, et võimatu on lugeda
намешать 165a Г сов. → несов. намешивать что, чего, во что kõnek. (teatud hulka) sisse ~ juurde segama; намешать изюму в тесто rosinaid taignasse panema
напахать 205a Г сов. → несов. напахивать что, чего (teatud hulka maad) üles kündma; много ли напахал? kas said palju küntud?
наскоблить 286, буд. вр. также 305a Г сов. → несов. наскабливать
‣ что, чего (teatud hulka) kaapima ~ kraapima; наскоблить морковки porgandit ~ porgandeid kaapima;
‣ что siledaks ~ puhtaks k(r)aapima; ülek. kokku kraapima
‣ что, чего (teatud hulka) kaapima ~ kraapima; наскоблить морковки porgandit ~ porgandeid kaapima;
‣ что siledaks ~ puhtaks k(r)aapima; ülek. kokku kraapima
насучить 311a, буд. вр. также 288 Г сов. → несов. насучивать что, чего (mingit hulka) lõnga korrutama; (teatud hulka kedrust) lõngaks laskma; насучить ниток lõnga korrutama
натолочь 382 Г сов. что, чего (teatud hulka) uhmerdama; puruks ~ peeneks tampima; натолочь перец pipart tampima
неподведомственность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) allumatus, mittealluvus (teatud ametkonnale), kuulumatus, mittekuulumine (mingisse ametkonda)
отгостить 296b Г сов. у кого, без доп. kõnek.
‣ (teatud aeg) külas olema; отгостить несколько дней у друга sõbra pool mitu päeva külas olema;
‣ külaskäiku ~ külasviibimist lõpetama
‣ (teatud aeg) külas olema; отгостить несколько дней у друга sõbra pool mitu päeva külas olema;
‣ külaskäiku ~ külasviibimist lõpetama
отгулять Г сов. → несов. отгуливать
‣ 254b (без несов.) jalutuskäiku ~ jalutamist lõpetama; pidutsemist lõpetama;
‣ 254a что kõnek. (teatud aeg) jalutama; puhkama; отгулять день ühe (töö)päeva puhkama, отгулять отпуск puhkust ära kasutama, puhkusel olema, отгулять за дежурство valvesoleku eest vaba olema;
‣ 254a (без несов.) что (pidu vm.) maha pidama; отгулять свадьбу pulmi maha pidama
‣ 254b (без несов.) jalutuskäiku ~ jalutamist lõpetama; pidutsemist lõpetama;
‣ 254a что kõnek. (teatud aeg) jalutama; puhkama; отгулять день ühe (töö)päeva puhkama, отгулять отпуск puhkust ära kasutama, puhkusel olema, отгулять за дежурство valvesoleku eest vaba olema;
‣ 254a (без несов.) что (pidu vm.) maha pidama; отгулять свадьбу pulmi maha pidama
отдежурить Г сов.
‣ 269a что (teatud aeg) valvama ~ korrapidaja olema;
‣ 269b valvamist ~ korrapidamist lõpetama
‣ 269a что (teatud aeg) valvama ~ korrapidaja olema;
‣ 269b valvamist ~ korrapidamist lõpetama
откатать 165a Г сов.
‣ что kõnek. rullimist lõpetama;
‣ что, без доп. (teatud aeg) sõitma; sõitu lõpetama; madalk. (teha) vihtuma; läbi kihutama; откатать программу (iluuisutamis)kava läbi sõitma ~ lõpetama;
‣ кого madalk. läbi kolkima ~ nahutama
‣ что kõnek. rullimist lõpetama;
‣ что, без доп. (teatud aeg) sõitma; sõitu lõpetama; madalk. (teha) vihtuma; läbi kihutama; откатать программу (iluuisutamis)kava läbi sõitma ~ lõpetama;
‣ кого madalk. läbi kolkima ~ nahutama
откосить 319a Г сов.
‣ (teatud aeg) niitma;
‣ что, без доп. niitmist lõpetama; откосить клевер ristiku niitmisega valmis saama
‣ (teatud aeg) niitma;
‣ что, без доп. niitmist lõpetama; откосить клевер ristiku niitmisega valmis saama
отлежать 181 Г сов. → несов. отлёживать что
‣ ära lamama, lamamisega viga tegema; отлежать себе ногу jalga ära magama ~ lamama;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) lamama ~ voodis olema (haige kohta)
‣ ära lamama, lamamisega viga tegema; отлежать себе ногу jalga ära magama ~ lamama;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) lamama ~ voodis olema (haige kohta)
отлёживаться 168 Г несов. → сов. отлежаться kõnek.
‣ (lamamisega) tervist taastama, toibuma;
‣ (teatud aeg) seisma, (seismisega) valmima, laagerduma;
‣ (без сов.) lesima (midagi oodates)
‣ (lamamisega) tervist taastama, toibuma;
‣ (teatud aeg) seisma, (seismisega) valmima, laagerduma;
‣ (без сов.) lesima (midagi oodates)
отлетать II 165b Г сов.
‣ lendamist lõpetama;
‣ kõnek. (teatud aeg) lendur olema; он десять лет отлетал ta on kümme aastat lendur olnud
‣ lendamist lõpetama;
‣ kõnek. (teatud aeg) lendur olema; он десять лет отлетал ta on kümme aastat lendur olnud
отливать II 169b Г несов. чем helklema, veiklema, küütlema, teatud värvivarjundiga olema; отливать золотом kuldselt helklema, отливать всеми цветами радуги vikerkaare värvides ~ vikerkaarevärviliselt veiklema
отложение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ liter. edasilükkamine (teatud ajaks); отложение дела asja edasilükkamine;
‣ ladestumine, ladestus; settimine, sadestus; (обычно мн. ч.) lade(stus); sete, sade; settekivim; kuhjatis; отложение солей soolade ladestumine, жировые отложения rasvaladestus, морские отложения meresetted, снежные отложения lumekuhjatis(ed);
‣ munemine; kudemine; отложение яиц munemine, отложение икры kudemine;
‣ van. lahkulöömine, eraldumine
‣ liter. edasilükkamine (teatud ajaks); отложение дела asja edasilükkamine;
‣ ladestumine, ladestus; settimine, sadestus; (обычно мн. ч.) lade(stus); sete, sade; settekivim; kuhjatis; отложение солей soolade ladestumine, жировые отложения rasvaladestus, морские отложения meresetted, снежные отложения lumekuhjatis(ed);
‣ munemine; kudemine; отложение яиц munemine, отложение икры kudemine;
‣ van. lahkulöömine, eraldumine
отмолотить 316a Г сов. → несов. отмолачивать
‣ (teatud aeg) rehte ~ vilja peksma;
‣ (без несов.) что, без доп. rehepeksu ~ viljapeksu lõpetama
‣ (teatud aeg) rehte ~ vilja peksma;
‣ (без несов.) что, без доп. rehepeksu ~ viljapeksu lõpetama
отмолоть 251 Г сов. → несов. отмалывать
‣ (teatud aeg) jahvatama;
‣ (без несов.) что, без доп. jahvatamist lõpetama
‣ (teatud aeg) jahvatama;
‣ (без несов.) что, без доп. jahvatamist lõpetama
отпасти 364 Г сов.
‣ (teatud aeg) karjas käima, karjatama;
‣ кого-что, без доп. kõnek. karjaskäimist ~ karjatamist lõpetama
‣ (teatud aeg) karjas käima, karjatama;
‣ кого-что, без доп. kõnek. karjaskäimist ~ karjatamist lõpetama
отработать 164a Г сов. → несов. отрабатывать
‣ что tööga tasa tegema, tasa teenima; отработать долг võlga tasa teenima;
‣ что (teatud aeg) tööd tegema ~ töötama; отработать три дня kolm päeva ära töötama;
‣ (без несов.) kõnek. tööd lõpetama; они уже отработали nad on juba oma töö lõpetanud;
‣ что ülek. kõnek. viimistlema, töötlema, täiustama; отработать пьесу näidendit viimistlema, отработать технику прыжка hüppetehnikat viimistlema, отработать проект projekti täiustama
‣ что tööga tasa tegema, tasa teenima; отработать долг võlga tasa teenima;
‣ что (teatud aeg) tööd tegema ~ töötama; отработать три дня kolm päeva ära töötama;
‣ (без несов.) kõnek. tööd lõpetama; они уже отработали nad on juba oma töö lõpetanud;
‣ что ülek. kõnek. viimistlema, töötlema, täiustama; отработать пьесу näidendit viimistlema, отработать технику прыжка hüppetehnikat viimistlema, отработать проект projekti täiustama
отсидеть 232a Г сов. → несов. отсиживать что
‣ kangeks ~ tuimaks istuma; я отсидела ногу mu jalg suri ära;
‣ kõnek. (teatud aeg) istuma; (oma aega) ära istuma; отсидеть два часа на собрании kaks tundi koosolekul istuma, отсидеть два года в тюрьме kaks aastat vangis istuma
‣ kangeks ~ tuimaks istuma; я отсидела ногу mu jalg suri ära;
‣ kõnek. (teatud aeg) istuma; (oma aega) ära istuma; отсидеть два часа на собрании kaks tundi koosolekul istuma, отсидеть два года в тюрьме kaks aastat vangis istuma
отстрадать 165b Г сов. (teatud aeg) kannatama ~ piinlema; kannatamast ~ piinlemast lakkama; он отстрадал столько лет ta piinles ~ kannatas nii kaua ~ nii palju aastaid
оттрубить 303 Г сов.
‣ что (signaali) puhuma;
‣ kõnek. (pasuna)puhumist lõpetama;
‣ madalk. (teatud aeg) üksluiselt tööd tampima, (raske v. tüütu) töö kallal vaeva nägema
‣ что (signaali) puhuma;
‣ kõnek. (pasuna)puhumist lõpetama;
‣ madalk. (teatud aeg) üksluiselt tööd tampima, (raske v. tüütu) töö kallal vaeva nägema
отшлёпать 164a Г сов. → несов. отшлёпывать
‣ кого-что kõnek. lakse andma; отшлёпать шалуна võrukaelale lakse andma;
‣ madalk. (porist) teed tallama, (teatud maad porisel teel) maha käima ~ kõmpima
‣ кого-что kõnek. lakse andma; отшлёпать шалуна võrukaelale lakse andma;
‣ madalk. (porist) teed tallama, (teatud maad porisel teel) maha käima ~ kõmpima
отъездить 270b (повел. накл. отъезди) Г сов. kõnek.
‣ (teatud aeg) sõidus olema ~ ringi sõitma;
‣ sõitmist lõpetama; он отъездил на дачу ta ei käi enam suvilas, ta suvilas käimised on käidud
‣ (teatud aeg) sõidus olema ~ ringi sõitma;
‣ sõitmist lõpetama; он отъездил на дачу ta ei käi enam suvilas, ta suvilas käimised on käidud
палочка-выручалочка (палочка 73, выручалочка 73) С ж. неод. trihvaa, trihvaater, trihvaamäng (teatud peitemäng)
переглотать 165a Г сов. что kõnek. (järjest palju) neelama; переглотать много таблеток palju ~ hulka tablette alla neelama ~ ära sööma (teatud aja jooksul)
побыть 352 (прош. вр. kõnek. также побыл, побылa, побылo) Г сов. где, у кого (lühikest v. teatud aega) olema ~ viibima; ему хотелось побыть одному ta tahtis üksi olla, он побыл у нас два дня ta oli meil (külas) kaks päeva, побудь со мной ole mulle (pisut aega) seltsiks
подёргать Г сов.
‣ 164a кого-что, чем, за что korduvalt sikutama ~ tõmbama; что, чего kõnek. (teatud hulka) välja sikutama ~ tõmbama; подёргать отца за рукав isa varrukast sikutama, подёргать за волосы tutistama, juukseist tirima;
‣ 164b чем siputama, vehkima (tavaliselt jalgade kohta)
‣ 164a кого-что, чем, за что korduvalt sikutama ~ tõmbama; что, чего kõnek. (teatud hulka) välja sikutama ~ tõmbama; подёргать отца за рукав isa varrukast sikutama, подёргать за волосы tutistama, juukseist tirima;
‣ 164b чем siputama, vehkima (tavaliselt jalgade kohta)
подоить 305a, буд. вр. также 284 Г сов. кого (teatud aeg) lüpsma (madalk. ka ülek.); подоить корову lehma (ära) lüpsma; vrd. доить
подсуживать 168a Г несов. → сов. подсудить кому kõnek. sobi tegema, (teatud meeskonna kasuks) valesti ~ ebaõiglaselt punkte ~ vigu arvestama
подсурьмить 301 Г сов. → несов. подсурьмливать что van. (teatud juuksevärviga) mustaks toonima; подсурьмить брови kulme värvima
подуть 346 (без страд. прич.) Г сов.
‣ puhuma hakkama (tuule kohta); подул ветер tõusis tuul, tõstis tuult;
‣ на кого-что (teatud aeg) puhuma; подуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma
‣ puhuma hakkama (tuule kohta); подул ветер tõusis tuul, tõstis tuult;
‣ на кого-что (teatud aeg) puhuma; подуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma
подымить 304 Г сов. чем, без доп. (teatud aeg) suitsema ~ suitsu ajama ~ tossama ~ tossutama; kõnek. (mõnda aega) suitsetama; печь немного подымила ahi ajas pisut suitsu
подышать 183b Г сов.
‣ чем, без доп. (teatud aeg, pisut) sisse hingama; подышать свежим воздухом värsket õhku hingama;
‣ на кого-что peale hingama, hingeõhku peale puhuma; подышать на замёрзшее окно jäätunud aknale hingeõhku ~ hingeauru puhuma
‣ чем, без доп. (teatud aeg, pisut) sisse hingama; подышать свежим воздухом värsket õhku hingama;
‣ на кого-что peale hingama, hingeõhku peale puhuma; подышать на замёрзшее окно jäätunud aknale hingeõhku ~ hingeauru puhuma
поездить 270b (повел. накл. поезди) Г сов. (teatud aeg) ringi sõitma ~ reisima; поездить по стране mööda maad ringi sõitma, поездить на лошади hobusega sõitma
пожарить 269a Г сов. kõnek.
‣ что (mõnda aega) praadima ~ küpsetama; пожарить немного мясо liha mõni aeg küpseda laskma;
‣ что, чего (kõike, teatud kogust) ära küpsetama ~ praadima
‣ что (mõnda aega) praadima ~ küpsetama; пожарить немного мясо liha mõni aeg küpseda laskma;
‣ что, чего (kõike, teatud kogust) ära küpsetama ~ praadima
пожать I 220 Г сов. → несов. пожимать
‣ что, кому (kätt) suruma; он крепко пожал отцу руку ta surus tugevasti isa kätt;
‣ что (teatud aeg) vajutama ~ pigistama ~ suruma ~ pressima;
‣ väljendis пожать плечами õlgu kehitama
‣ что, кому (kätt) suruma; он крепко пожал отцу руку ta surus tugevasti isa kätt;
‣ что (teatud aeg) vajutama ~ pigistama ~ suruma ~ pressima;
‣ väljendis пожать плечами õlgu kehitama
поиздержать 183a Г сов. что kõnek. (teatud osa, palju) ära kulutama ~ raiskama; поиздержать деньги palju raha ära kulutama
поистратить 274a Г сов. что kõnek. (teatud aja jooksul mingit osa) ära kulutama ~ raiskama; поистратить денежки raha ~ rahakest ~ rahanatukest ära raiskama
поколоть II 252 Г сов.
‣ что, чего (kõike, teatud hulka) lõhkuma ~ raiuma;
‣ что, без доп. (mõnda aega) lõhkuma ~ raiuma
‣ что, чего (kõike, teatud hulka) lõhkuma ~ raiuma;
‣ что, без доп. (mõnda aega) lõhkuma ~ raiuma
покомандовать 171b Г сов. кем-чем keda-mida (teatud aeg) juhtima; кем-чем, над кем-чем, без доп. kõnek. keda (mõnda aega) kamandama ~ käsutama; год покомандовать батальоном aasta vältel pataljoni juhtima
попортить 274a (повел. накл. ед. ч. попорти и попорть) Г сов. что, кому kõnek. (teatud määral v. kõike) ära rikkuma, rikki ajama
попортиться 274 (повел. накл. ед. ч. попортись и попорться) Г сов. от чего, без доп. kõnek. (teatud määral) riknema ~ rikki ~ halvaks minema, halvenema (ka kõige kohta); мясо попортилось liha on halvaks läinud
посыпать 189 Г сов. → несов. посыпать
‣ что, чего (teatud hulka) puistama ~ riputama; кого-что, чем üle ~ täis puistama ~ riputama; посыпать соли в суп supi sisse soola panema, посыпать пол опилками põrandale saepuru puistama ~ panema, посыпать дорогу песком teed liivatama;
‣ (без несов) kõnek. pihutama hakkama, pihulund ~ lumepihu sadama hakkama; посыпало снежной крупой hakkas sadama ~ tulema teralund;
‣ (без несов) чем ülek. kõnek. sõnavoolul tulla laskma, sõnatulvale voli andma; жаворонок посыпал трелью lõoke laskis laulu ~ trilleri lahti;
‣ (без несов) ülek. kõnek. valguma, pudenema, robinal tulema; из хлева посыпали овцы laudast valgus lambakari välja;
◊ посыпать ~ посыпать голову ~ главу пеплом liter. iroon. endale tuhka pähe ~ pealaele raputama
‣ что, чего (teatud hulka) puistama ~ riputama; кого-что, чем üle ~ täis puistama ~ riputama; посыпать соли в суп supi sisse soola panema, посыпать пол опилками põrandale saepuru puistama ~ panema, посыпать дорогу песком teed liivatama;
‣ (без несов) kõnek. pihutama hakkama, pihulund ~ lumepihu sadama hakkama; посыпало снежной крупой hakkas sadama ~ tulema teralund;
‣ (без несов) чем ülek. kõnek. sõnavoolul tulla laskma, sõnatulvale voli andma; жаворонок посыпал трелью lõoke laskis laulu ~ trilleri lahti;
‣ (без несов) ülek. kõnek. valguma, pudenema, robinal tulema; из хлева посыпали овцы laudast valgus lambakari välja;
◊ посыпать ~ посыпать голову ~ главу пеплом liter. iroon. endale tuhka pähe ~ pealaele raputama
почистить 276a Г сов. кого-что (ära) puhastama, puhtaks tegema; кого-что, чего kõnek. (mõnda aega v. teatud hulka) puhastama; почистить картошки kartuleid koorima
предвосхитить 275 Г сов. → несов. предвосхищать что liter. ennetama, ette jõudma; ette aimama; предвосхитить мысль кого kellest ettejõudvalt (teatud) mõttele tulema, предвосхитить события sündmusi ennetama
пробалагурить 269b Г сов. kõnek. (teatud aeg) naljatlema, naljajuttu puhuma, lõõpima, nalja heitma; они пробалагурили целую ночь nad lõõpisid öö läbi
пробатрачить 271b Г сов. (teatud aeg) sulane olema ~ sulaseametit pidama; пробатрачить три года kolm aastat sulane olema
пробедствовать 171b Г сов. (teatud aeg) virelema, viletsuses elama; пробедствовать всю жизнь kogu elu virelema
пробездельничать 168b Г сов. kõnek. (maha) logelema ~ looderdama, (teatud aeg) luuslanki ~ lulli lööma ~ laisklema
прободрствовать 171b Г сов. (teatud aja jooksul, kindla ajani) üleval ~ ärkvel ~ virge olema; прободрствовать до утра hommikuni üleval olema
проболтать II Г сов. kõnek.
‣ 165b (teatud aja) lobisema, aega lobisemisega surnuks lööma;
‣ 165a несов. пробалтывать что, без доп. välja lobisema ~ rääkima
‣ 165b (teatud aja) lobisema, aega lobisemisega surnuks lööma;
‣ 165a несов. пробалтывать что, без доп. välja lobisema ~ rääkima
проболтаться I 165 Г сов. madalk. (teatud aja) ringi lonkima ~ uitama ~ luusima, tolgendama, logelema; он проболтался на улице до вечера ta lonkis õhtuni mööda tänavaid ~ väljas
проборонить 285a Г сов. → несов. проборанивать что
‣ (läbi) äestama;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) äestama; проборонить до вечера õhtuni (põldu) äestama, он проборонил три часа ta äestas (tervelt) kolm tundi
‣ (läbi) äestama;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) äestama; проборонить до вечера õhtuni (põldu) äestama, он проборонил три часа ta äestas (tervelt) kolm tundi
пробренчать 180 Г сов. что, на чём, чем kõnek. (teatud aeg v. ajani) kõlistama ~ tinistama ~ pinistama ~ plõnksutama ~ klimberdama; пробренчать ключами võtmeid kõlistama, пробренчать весь вечер на гитаре kogu õhtu kitarri tinistama, он пробренчал нам польку ta klimberdas meile polka maha
пробриться 328 Г сов. (teatud aeg) end raseerima ~ habet ajama; пробриться полчаса pool tundi habet ajama
пробросаться 165 Г сов.
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) teineteist ~ üksteist loopima ~ pilduma;
‣ несов. пробрасываться кем-чем ülek. madalk. paremale ja vasakule loopima, mõtlematult kõrvale heitma; смотри, пробросаешься хорошими работниками vaata ette, pärast oled headest töömeestest ilma
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) teineteist ~ üksteist loopima ~ pilduma;
‣ несов. пробрасываться кем-чем ülek. madalk. paremale ja vasakule loopima, mõtlematult kõrvale heitma; смотри, пробросаешься хорошими работниками vaata ette, pärast oled headest töömeestest ilma
пробрюзжать 180 Г сов. kõnek.
‣ (teatud aeg v. ajani) virisema ~ irisema ~ porisema;
‣ что viriseva häälega ~ virinal ~ porisedes ~ torisedes ütlema; пробрюзжать что-то себе под нос endale midagi nina alla porisema
‣ (teatud aeg v. ajani) virisema ~ irisema ~ porisema;
‣ что viriseva häälega ~ virinal ~ porisedes ~ torisedes ütlema; пробрюзжать что-то себе под нос endale midagi nina alla porisema
пробубнить Г сов.
‣ 285a что, без доп. kõnek. habemesse pobisema ~ pomisema, pobinal ütlema;
‣ 285b (teatud aeg v. ajani) pobisema ~ pomisema
‣ 285a что, без доп. kõnek. habemesse pobisema ~ pomisema, pobinal ütlema;
‣ 285b (teatud aeg v. ajani) pobisema ~ pomisema
пробуксовать 172b Г сов. несов. пробуксовывать . (teatud aeg v. ajani) sees olema ~ paigalt mitte ära saama (rataste libisemise tõttu)
пробурчать 180 Г сов. kõnek.
‣ что, без доп. torisema, porisema (ka teatud aeg);
‣ что torisedes ~ porinal ütlema;
‣ безл. korisema; в животе пробурчало kõht korises
‣ что, без доп. torisema, porisema (ka teatud aeg);
‣ что torisedes ~ porinal ütlema;
‣ безл. korisema; в животе пробурчало kõht korises
пробыть 352 (прош. вр. пробыл и пробыл, пробыло и пробыло, пробыли и пробыли) Г сов. где (määratud ajavahemikku) veetma, (teatud aeg v. ajani) viibima ~ olema; пробыть лето в деревне suve maal veetma, заведующим он пробыл недолго juhataja kohal oli ta lühikest aega
проваландаться 164 Г сов. с кем-чем, где (teatud aeg v. ajani) pusima ~ kohmitsema mille kallal, jändama kellega-millega
проваляться 254 Г сов. kõnek. (teatud aeg v. ajani) vedelema ~ vedelema jääma; проваляться в постели до обеда lõunani voodis vedelema, книги провалялись на чердаке несколько лет raamatud jäid mitmeks aastaks pööningule vedelema
проварить 307a Г сов. → несов. проваривать
‣ что pehmeks ~ läbi keetma;
‣ что tehn. läbi keevitama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) keetma ~ toiduvalmistamisega tegelema
‣ что pehmeks ~ läbi keetma;
‣ что tehn. läbi keevitama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) keetma ~ toiduvalmistamisega tegelema
провариться 307 Г сов. → несов. провариваться
‣ pehmeks ~ läbi keema;
‣ (без несов.) (teatud aeg) keema ~ tulel olema; суп проварился больше часа supp oli üle tunni aja tulel
‣ pehmeks ~ läbi keema;
‣ (без несов.) (teatud aeg) keema ~ tulel olema; суп проварился больше часа supp oli üle tunni aja tulel
провертеть 241 Г сов. → несов. провёртывать, проверчивать что kõnek. (auku) sisse ~ läbi puurima; (без несов.) (teatud aja) puurima ~ keerama ~ väntama
~ keerlema ~ ringi käima; колесо ~лось ещё несколько минут ratas käis veel mitu minutit ringi;
‣ ülek. kõnek. (teatud aja v. ajani) ringi askeldama
‣ ülek. kõnek. (teatud aja v. ajani) ringi askeldama
провоевать 174b Г сов. (teatud aeg v. ajani) sõdima ~ sõjas olema; провоевать всю войну kogu sõda läbi tegema
провозить II 313a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что (teatud aeg v. ajani) vedama ~ vedamisega ametis olema ~ vedamisega tegelema; целый день провозить дрова kogu päeva ~ päev otsa puid vedama
проволочиться 311 Г сов.
‣ (mööda maad) järele lohisema;
‣ kõnek. mööda venima;
‣ (буд. вр. также 287) за кем kõnek. van. (teatud aeg naistele v. naisterahvale) järele jooksma, (naisi) taga ajama, kurameerima
‣ (mööda maad) järele lohisema;
‣ kõnek. mööda venima;
‣ (буд. вр. также 287) за кем kõnek. van. (teatud aeg naistele v. naisterahvale) järele jooksma, (naisi) taga ajama, kurameerima
проворковать 172a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов.
‣ что, без доп. kudrutades ütlema;
‣ (teatud aeg v. ajani) kudrutama (ka ülek.)
‣ что, без доп. kudrutades ütlema;
‣ (teatud aeg v. ajani) kudrutama (ka ülek.)
проворочать 164a Г сов. что (teatud aeg) keerama ~ pöörama ~ veeretama (harilikult raske töö puhul); он целый день проворочал камни ta kangutas terve päev kive
проворчать 180 Г сов.
‣ что kõnek. torinal ütlema; urisema (koera kohta); она проворчала несколько слов в ответ ta ütles torinal paar sõna vastuseks;
‣ (teatud aeg v. ajani) virisema, torisema, pirisema; он проворчал весь вечер ta torises kogu õhtu
‣ что kõnek. torinal ütlema; urisema (koera kohta); она проворчала несколько слов в ответ ta ütles torinal paar sõna vastuseks;
‣ (teatud aeg v. ajani) virisema, torisema, pirisema; он проворчал весь вечер ta torises kogu õhtu
провыть 347b Г сов.
‣ (teatud aeg v. ajani) uluma, ulguma (kõnek. ka ülek.); провыл гудок käis ~ kostis vile, над головой провыла первая мина esimene miin lendas unnates ~ ulgudes üle pea, собака провыла всю ночь koer ulus kogu öö;
‣ что, без доп. ulgudes lausuma
‣ (teatud aeg v. ajani) uluma, ulguma (kõnek. ka ülek.); провыл гудок käis ~ kostis vile, над головой провыла первая мина esimene miin lendas unnates ~ ulgudes üle pea, собака провыла всю ночь koer ulus kogu öö;
‣ что, без доп. ulgudes lausuma
прогарцевать 172b Г сов.
‣ uhkelt mööda ratsutama;
‣ (teatud aeg v. ajani) uljalt ratsutama ~ ratsasõitu tegema
‣ uhkelt mööda ratsutama;
‣ (teatud aeg v. ajani) uljalt ratsutama ~ ratsasõitu tegema
прогладить 270a Г сов. → несов. проглаживать
‣ что (siledaks) triikima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) triikima, triikimisega ametis olema
‣ что (siledaks) triikima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) triikima, triikimisega ametis olema
проголодать 165b Г сов. (teatud aeg v. ajani) näljas ~ näljapajukil olema ~ nälga tunda saama, tühja kõhtu kannatama
прогонять II 254a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого (teatud aeg) jooksutama, (ringi) joosta laskma
прогорланить 269a Г сов. что, без доп. madalk. täiest kõrist röögatama; (teatud aeg) täiest kõrist karjuma ~ röökima
прогостить 296b Г сов. (teatud aeg v. ajani) külas ~ võõrusel olema, kelle pool olema ~ (külalisena) elama; он прогостил у нас неделю ta oli nädala meil ~ meie pool
прогрести II 370 Г сов. (без страд. прич.) (teatud aeg v. ajani) sõudma; матросы прогребли три часа подряд madrused sõudsid kolm tundi järjest ~ järjepanu
прогрузить 313a, 293a Г сов. что, без доп. (teatud aeg v. ajani) laadimistööl olema ~ laadimistööd tegema; прогрузить вагоны всю ночь terve öö vaguneid laadima
прогрызть 355 Г сов. → несов. прогрызать
‣ что mida läbi ~ katki ~ millele auku sisse närima ~ purema;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) närima ~ purema
‣ что mida läbi ~ katki ~ millele auku sisse närima ~ purema;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) närima ~ purema
продёргать 164a Г сов. → несов. продёргивать что
‣ harvendama; продёргать рассаду taimi harvendama;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg) kitkuma (näit. lina) ~ kitkumisega ametis olema
‣ harvendama; продёргать рассаду taimi harvendama;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg) kitkuma (näit. lina) ~ kitkumisega ametis olema
продержать 183a Г сов. кого-что где (teatud aeg v. ajani) pidama ~ hoidma kus; продержать ребёнка час на руках tund aega last süles hoidma, продержать кого долго в больнице keda kaua aega haiglas hoidma, продержать у себя enda käes hoidma ~ pidama
продержаться 183 Г сов. (teatud aeg v. ajani) püsima ~ vastu pidama ~ vastu panema; продержаться на воде vee peal püsima, так он долго не продержится nii ta kaua vastu ei pea ~ ei pane, рекорд продержался два года rekord püsis kaks aastat, краска ещё продержится долго värv peab veel kaua vastu
продрейфовать 172b Г сов. mer.
‣ (läbi, edasi) triivima; продрейфовать на якоре ankrul triivima;
‣ (teatud aeg) triivima; корабль продрейфовал два дня laev oli kaks päeva triivinud
‣ (läbi, edasi) triivima; продрейфовать на якоре ankrul triivima;
‣ (teatud aeg) triivima; корабль продрейфовал два дня laev oli kaks päeva triivinud
продрожать 180 Г сов. (teatud aeg v. ajani) värisema ~ lõdisema ~ vabisema; продрожать целый час на холоде terve tunni külma käes värisema ~ lõdisema
