клинед. ч. 1, мн. ч. 49См. неод. ‣kiil, talb; вогнать клинkiilu sisse taguma, борода клиномkikkhabe; ‣(põllu-, riide-) siil (-u), paan; põllutükk; вшить клинsiilu vahele õmblema, юбка из четырёх клиньевnelja paaniga seelik, озимый клинtaliviljapõld; ‣aj., sõj. seanina (kiilukujuline lahingurivi); ◊ клином не вышибешьчегоиз когоkõnek. löö või maha, aga seda mõtet vm. kellestvälja ei saa; свет не клином сошёлсяна ком-чёмkõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärastei lähe veel maailm hukka; клин клином вышибатьkõnek. talba talvaga välja taguma, millest tõbi, sellest abi; куда ни кинь -- всё клинvanas. igal pool pigi (väljapääsutu olukorra kohta)