[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 43 artiklit
беспробудно Н raskelt, sügavalt (magama); kõnek. lakkamatult, katkematult (jooma)
брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
в-, во-, въ- приставка väljendab
‣ sissepanekut, sisestamist; влить в бутылку pudelisse valama, вписать в дневник päevikusse (sisse) kirjutama, вбить в землю maa sisse lööma;
‣ sisseminekut, sisenemist; въехать в город linna sisse sõitma, вход в дом sissepääs majja;
‣ süvenemist (-ся-ga verbidel); всматриваться в прохожих möödujaid tähelepanelikult silmitsema, вдуматься в прочитанное loetusse süvenema ~ loetu üle sügavalt järele mõtlema
‣ sissepanekut, sisestamist; влить в бутылку pudelisse valama, вписать в дневник päevikusse (sisse) kirjutama, вбить в землю maa sisse lööma;
‣ sisseminekut, sisenemist; въехать в город linna sisse sõitma, вход в дом sissepääs majja;
‣ süvenemist (-ся-ga verbidel); всматриваться в прохожих möödujaid tähelepanelikult silmitsema, вдуматься в прочитанное loetusse süvenema ~ loetu üle sügavalt järele mõtlema
выхватить 316*a Г сов. → несов. выхватывать
‣ что, у кого, из чего (välja, ära) kahmama ~ tõmbama ~ krapsama ~ napsama (ka ülek.); tõmbama, haarama; выхватить книгу из рук raamatut käest (ära) kahmama, выхватить из-под носа kõnek. nina alt ära napsama, выхватить кусок изо рта kõnek. palukest käest võtma, он выхватил из-за пояса кинжал ta tõmbas vöö vahelt pistoda välja, выхваченная из жизни картинка elust võetud ~ elutruu pilt;
‣ kõnek. что liiga sügavalt välja lõikama (juurdelõikusel)
‣ что, у кого, из чего (välja, ära) kahmama ~ tõmbama ~ krapsama ~ napsama (ka ülek.); tõmbama, haarama; выхватить книгу из рук raamatut käest (ära) kahmama, выхватить из-под носа kõnek. nina alt ära napsama, выхватить кусок изо рта kõnek. palukest käest võtma, он выхватил из-за пояса кинжал ta tõmbas vöö vahelt pistoda välja, выхваченная из жизни картинка elust võetud ~ elutruu pilt;
‣ kõnek. что liiga sügavalt välja lõikama (juurdelõikusel)
глубоко Н sügavalt; (on) sügav; глубоко дышать sügavalt hingama, глубоко уважать sügavalt austama, глубоко переживать raskesti üle elama, здесь очень глубоко siin on väga sügav
дух 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
‣ од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
‣ väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
◊ дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
‣ (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
‣ од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
‣ väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
◊ дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
забирать Г несов. → сов. забрать
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
закоренелый 119 П
‣ juurdunud, pindunud; закоренелый предрассудок visa ~ sügavalt juurdunud eelarvamus;
‣ paadunud, parandamatu (inimese kohta); закоренелый преступник paadunud ~ parandamatu kurjategija
‣ juurdunud, pindunud; закоренелый предрассудок visa ~ sügavalt juurdunud eelarvamus;
‣ paadunud, parandamatu (inimese kohta); закоренелый преступник paadunud ~ parandamatu kurjategija
закоренеть 229b Г сов. в чём, без доп. sügavalt sisse juurduma ~ harjuma, pinduma; он закоренел в предрассудках eelarvamused on temas sügavalt juurdunud
заснуть 336b Г сов. → несов. засыпать I
‣ uinuma, magama jääma, suikuma; он заснул глубоким сном ta jäi sügavalt magama;
‣ ülek. tuhmuma, kustuma; заснувшие чувства kustunud tunded;
‣ kõnek. ära surema (kalade kohta);
◊ заснуть вечным ~ последним сном igavesele ~ viimsele unele suikuma
‣ uinuma, magama jääma, suikuma; он заснул глубоким сном ta jäi sügavalt magama;
‣ ülek. tuhmuma, kustuma; заснувшие чувства kustunud tunded;
‣ kõnek. ära surema (kalade kohta);
◊ заснуть вечным ~ последним сном igavesele ~ viimsele unele suikuma
затронуть 334 Г сов. → несов. затрагивать
‣ кого-что puudutama, riivama (ka ülek.); пуля затронула кость kuul riivas luud, затронуть самолюбие enesearmastust ~ -uhkust riivama, затронуть больное место hella kohta puudutama, haiget kohta osatama;
‣ кого ülek. haarama, erutama; затронуть душу ~ сердце hinge ~ südant liigutama;
◊ затронуть ~ затрагивать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle(le) südamesse lõikama, kelle enesearmastust ~ uhkust riivama, (2) kelle südant liigutama, keda sügavalt erutama, kellele hinge minema
‣ кого-что puudutama, riivama (ka ülek.); пуля затронула кость kuul riivas luud, затронуть самолюбие enesearmastust ~ -uhkust riivama, затронуть больное место hella kohta puudutama, haiget kohta osatama;
‣ кого ülek. haarama, erutama; затронуть душу ~ сердце hinge ~ südant liigutama;
◊ затронуть ~ затрагивать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle(le) südamesse lõikama, kelle enesearmastust ~ uhkust riivama, (2) kelle südant liigutama, keda sügavalt erutama, kellele hinge minema
кланяться 253 Г несов.
‣ кому, с кем, без доп. kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama, terviseid saatma; артист вышел кланяться näitleja tuli kummardust tegema, кланяться в пояс sügavalt kummardama, кланяться в ноги кому maani kummardama, кланяйтесь ему от меня tervitage teda minu poolt, он тебе кланяется ta saadab sulle tervisi ~ palub sind tervitada;
‣ кому, перед кем ülek. kõnek. alandlikult paluma, end alandama;
‣ кому чем van. meelehead viima ~ tooma; vrd. поклониться
‣ кому, с кем, без доп. kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama, terviseid saatma; артист вышел кланяться näitleja tuli kummardust tegema, кланяться в пояс sügavalt kummardama, кланяться в ноги кому maani kummardama, кланяйтесь ему от меня tervitage teda minu poolt, он тебе кланяется ta saadab sulle tervisi ~ palub sind tervitada;
‣ кому, перед кем ülek. kõnek. alandlikult paluma, end alandama;
‣ кому чем van. meelehead viima ~ tooma; vrd. поклониться
набожный 126 П (кр. ф. набожен, набожна, набожно, набожны) jumalakartlik, sügavalt usklik, vaga, vaane
нахлобучить 271a Г сов. → несов. нахлобучивать что, на что kõnek. sügavalt pähe tõmbama; нахлобучить шапку на глаза mütsi silmile tõmbama
низко Н
‣ madalale, madalal, madalalt, sügavalt; on madal; on madalal; низко нагнуться madalale kummarduma ~ painduma, низко кланяться sügavat kummardust tegema, самолёт идёт низко lennuk lendab madalal(t), солнце уже низко päike on juba madalal;
‣ alatult, autult; on alatu; низко поступать alatult ~ autult toimima
‣ madalale, madalal, madalalt, sügavalt; on madal; on madalal; низко нагнуться madalale kummarduma ~ painduma, низко кланяться sügavat kummardust tegema, самолёт идёт низко lennuk lendab madalal(t), солнце уже низко päike on juba madalal;
‣ alatult, autult; on alatu; низко поступать alatult ~ autult toimima
осесть 353 Г сов. → несов. оседать
‣ на что, без доп. (maha, alla) langema ~ laskuma ~ vajuma; пыль к этому времени уже осесла tolm oli jõudnud juba maha ~ alla langeda, пыль осесла на полку riiulile oli tolmu kogunenud, туман осесл udu vajus alla, роса осесла kaste on maas ~ maha tulnud, лошадь осесла на задние ноги hobune vajus tagajalgadele, он осесл на пол ta varises põrandale kokku, здание осесло hoone on vajunud, лодка осесла paat on ~ istub sügavalt vees, иней осесл на деревья puud on härmas, puud läksid härma, снег осесл lumi on kokku sulanud, лицо осесло nägu on kõhnaks jäänud ~ ära langenud;
‣ sadestuma, settima; осессть на дно põhja settima ~ sadestuma, горечь, осесвшая на душу hinge sadestunud kibedus;
‣ где ülek. elama asuma, end sisse seadma, paigastuma, paikseks ~ paigale jääma; осессть в деревне maale elamist (sisse) seadma, maale elama jääma, товары осесли на складе kaup on lattu seisma jäänud
‣ на что, без доп. (maha, alla) langema ~ laskuma ~ vajuma; пыль к этому времени уже осесла tolm oli jõudnud juba maha ~ alla langeda, пыль осесла на полку riiulile oli tolmu kogunenud, туман осесл udu vajus alla, роса осесла kaste on maas ~ maha tulnud, лошадь осесла на задние ноги hobune vajus tagajalgadele, он осесл на пол ta varises põrandale kokku, здание осесло hoone on vajunud, лодка осесла paat on ~ istub sügavalt vees, иней осесл на деревья puud on härmas, puud läksid härma, снег осесл lumi on kokku sulanud, лицо осесло nägu on kõhnaks jäänud ~ ära langenud;
‣ sadestuma, settima; осессть на дно põhja settima ~ sadestuma, горечь, осесвшая на душу hinge sadestunud kibedus;
‣ где ülek. elama asuma, end sisse seadma, paigastuma, paikseks ~ paigale jääma; осессть в деревне maale elamist (sisse) seadma, maale elama jääma, товары осесли на складе kaup on lattu seisma jäänud
отвесить 273a Г сов. → несов. отвешивать
‣ что, чего (välja) kaaluma;
‣ что ülek. madalk. virutama; отвесить пощёчину kõrvakiilu andma, vastu kõrvu virutama;
◊ отвесить поклон van. sügavalt kummardama, sügavat kummardust tegema
‣ что, чего (välja) kaaluma;
‣ что ülek. madalk. virutama; отвесить пощёчину kõrvakiilu andma, vastu kõrvu virutama;
◊ отвесить поклон van. sügavalt kummardama, sügavat kummardust tegema
перевести 367 Г сов. → несов. переводить
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
перегнуться 336 Г сов. → несов. перегибаться
‣ kahekorra minema, (võlvjaks, kaarjaks) painduma ~ koolduma; лист перегнулся leht on kahekorra;
‣ через что, без доп. (sügavalt üle mille) kummarduma; перегнуться через перила üle käsipuu kummarduma
‣ kahekorra minema, (võlvjaks, kaarjaks) painduma ~ koolduma; лист перегнулся leht on kahekorra;
‣ через что, без доп. (sügavalt üle mille) kummarduma; перегнуться через перила üle käsipuu kummarduma
печаль 90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) kurbus, nukrus, tusk; kõnek. mure; в глубокой печали väga kurvas meeleolus, sügavalt mures;
◊ не моя (твоя, его...) печаль kõnek. pole minu (sinu, tema...) mure ~ asi; мне какая печаль kõnek. mis see minu mure ~ asi on; тебе что за печаль kõnek. mis see sinu mure ~ asi on; не было печали (, так черти накачали) kõnekäänd vaat kus lops; nägid, kus tuli alles lops
◊ не моя (твоя, его...) печаль kõnek. pole minu (sinu, tema...) mure ~ asi; мне какая печаль kõnek. mis see minu mure ~ asi on; тебе что за печаль kõnek. mis see sinu mure ~ asi on; не было печали (, так черти накачали) kõnekäänd vaat kus lops; nägid, kus tuli alles lops
питать 165a Г несов.
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
погрузиться Г сов. → несов. погружаться
‣ 289 во что vajuma, ülek. ka sukelduma, süvenema, süüvima; погрузиться в воду vette vajuma, погрузиться в сон unne vajuma, погрузиться в раздумья sügavalt mõttesse vajuma, погрузиться в темноту pimedusse vajuma ~ sukelduma, погрузиться в дела askeldustesse sukelduma, погрузиться в чтение lugemisse süvenema, погрузиться в воспоминания mälestustesse süüvima;
‣ 313 во что, на что, без доп. (koos pagasiga) peale minema ~ istuma; погрузиться в вагон kimpsude-kompsudega vagunisse minema;
◊ погрузиться ~ погружаться с головой во что üle pea millesse sukelduma
‣ 289 во что vajuma, ülek. ka sukelduma, süvenema, süüvima; погрузиться в воду vette vajuma, погрузиться в сон unne vajuma, погрузиться в раздумья sügavalt mõttesse vajuma, погрузиться в темноту pimedusse vajuma ~ sukelduma, погрузиться в дела askeldustesse sukelduma, погрузиться в чтение lugemisse süvenema, погрузиться в воспоминания mälestustesse süüvima;
‣ 313 во что, на что, без доп. (koos pagasiga) peale minema ~ istuma; погрузиться в вагон kimpsude-kompsudega vagunisse minema;
◊ погрузиться ~ погружаться с головой во что üle pea millesse sukelduma
погрязнуть 342 Г сов. → несов. погрязать в чём (sügavalt) sisse vajuma (ka ülek.), kinni jääma (porri vm.); колёса погрязли в глине rattad vajusid savisse ~ jäid savisse kinni, погрязнуть в долгах võlgadesse uppuma, üle pea võlgades olema
пояс 4 С м. неод. vöö; vööde, vöönd, tsoon, ala; широкий пояс lai vöö, кожаный пояс nahkvöö, -rihm, раздеться по пояс poolest saadik ~ vööni lahti riietuma, по пояс в воде poolest saadik ~ vöö(koha)ni vees, затянуть потуже пояс rihma pingutama (ka ülek.), rihma ~ vööd kõvemini kinni tõmbama, кланяться в пояс sügavalt kummardama, предохранительный пояс kaitsevöö, спасательный пояс päästevöö, пробковый пояс korkvöö, задний пояс sport tagantvöö, растянутый пояс ehit. tõmbevöö, арматурный пояс ehit. sarrusvöö, шаровой пояс mat. kera vöö, плечевой пояс, пояс верхней конечности anat. ülajäseme vööde, õlavööde, тазовый пояс, пояс нижней конечности anat. alajäseme vööde, vaagnavööde, tagavööde, полярный пояс geogr. polaarvööde, климатический пояс geogr. kliimavööde, тропический ~ жаркий пояс geogr. troopikavööde, palavvööde, умеренный пояс geogr. parasvööde, зелёный пояс haljasvöönd (asulas), часовой пояс ajavöönd, тарифный пояс maj. tariifivöönd, рудный пояс geol. maagivöönd, пояс трещин geol. lõhede vöönd, пояс жил geol. soonestik, плавильный пояс, пояс плавления met. sulamistsoon;
◊ заткнуть за пояс кого kõnek. silmi ette andma kellele, varju jätma, üle trumpama keda
◊ заткнуть за пояс кого kõnek. silmi ette andma kellele, varju jätma, üle trumpama keda
продохнуть 336b Г сов. с отриц. kõnek. (täie rinnaga, sügavalt) hingama; продохнуть нельзя, не продохнуть, не продохнёшь ei saa hingata, matab hinge, не продохнуть от духоты (on) nii umbne, et ei saa hingata
промёрзлый 119 П läbikülmunud, sügavalt külmunud, jäätunud, jääkülm, külmavõetud; промёрзлая земля läbini ~ sügavalt ~ põhjani külmunud maa, промёрзлое стекло jäätunud ~ jäässe läinud klaas, промёрзлый картофель külmavõetud kartul
промёрзнуть 344b Г сов. → несов. промерзать
‣ läbi ~ kinni külmuma; земля глубоко промёрзла maa on läbini ~ sügavalt ~ põhjani külmunud, промёрзнуть до костей üdini läbi külmuma, углы комнаты промёрзли toanurgad olid (külmast) härmas;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg v. ajani) külmetama; она промёрзла там до утра ta külmetas seal hommikuni
‣ läbi ~ kinni külmuma; земля глубоко промёрзла maa on läbini ~ sügavalt ~ põhjani külmunud, промёрзнуть до костей üdini läbi külmuma, углы комнаты промёрзли toanurgad olid (külmast) härmas;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg v. ajani) külmetama; она промёрзла там до утра ta külmetas seal hommikuni
пропахать 205a Г сов. → несов. пропахивать что
‣ üles ~ läbi kündma; глубоко пропахать землю maad sügavalt läbi kündma, sügavkündi tegema, пропахать борозду vagu sisse ajama;
‣ vaheltharima, rühveldama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) kündma
‣ üles ~ läbi kündma; глубоко пропахать землю maad sügavalt läbi kündma, sügavkündi tegema, пропахать борозду vagu sisse ajama;
‣ vaheltharima, rühveldama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) kündma
проткнуть 336a Г сов. → несов. протыкать кого-что, чем läbi torkama; проткнуть шилом naaskliga auku tegema, проткнуть иглой палец nõelaga (sügavalt) sõrme torkama
размышление 115 С с. неод. о ком-чём mõtisklemine, mõtiskelu, mõtisklus, mõttemõlgutus, mediteering; mõte; погрузиться в размышления sügavalt mõttesse vajuma, это наводит на размышления see tekitab mõtteid ~ paneb mõtlema, размышления о смысле жизни mõtisklused elu mõttest ~ mõtte üle
разобидеть 230 (страд. прич. прош. вр. разобиженный, кр. ф. разобижен, разобижена, разобижено, разобижены) Г сов. → несов. разобижать кого-что kõnek. (väga, sügavalt, hingepõhjani) solvama ~ haavama, haiget tegema; напрасно разобидели его teda solvati asjata, ta sai asjata solvangu osaliseks
разобидеться 230 Г сов. на кого kõnek. (väga, sügavalt, südamepõhjani) solvuma ~ haavuma; разобидеться на соседа naabri peale solvuma
разогорчить 287a Г сов. → несов. разогорчать кого-что kõnek. (väga) kurvaks tegema, (sügavalt) kurvastama
сидеть 232b Г несов. где, над чем, на чём, без чего istuma (ka ülek.); сидеть за рулём roolis ~ rooli taga istuma ~ olema, сидеть целыми днями в библиотеке päevad läbi raamatukogus istuma, сидеть за обедом lõunalauas istuma, lõunat sööma, сидеть за чаем teelauas istuma, teed jooma, сидеть без дела tegevuseta ~ käed rüpes istuma, сидеть в тюрьме vangis ~ kinni istuma, сидеть под арестом vahistatud ~ vahi all olema, сидеть без денег kõnek. ilma rahata olema, сидеть на диете dieedil olema, сидеть на картошке kõnek. palja kartuli peal ~ ainult kartulist elama, сидеть на корточках kükitama, kükkima, сидеть на вёслах aerutama, сидеть на гребне волны mer. (1) lainelaual sõitma, (2) (laineil) liuguma, сидеть на мели (1) madalikule ~ karile jooksnud olema, (2) kõnek. ülek. näpud põhjas ~ peenike peos ~ kuival olema, omadega sees olema, глаза сидят глубоко silmad on sügaval ~ aukus, собака сидит на цепи koer on ~ istub ketis, лодка сидела глубоко paat istus sügavalt vees, пальто сидело безукоризненно mantel istus laitmatult, в ней сидела крепкая уверенность ta oli kindlalt veendunud;
◊ сидеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema; сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama ~ vaevama ~ kummitama ~ painama; сидеть между двух стульев ~ двумя стульями kahe pere koer olema; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сидеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; сидеть как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel ~ nõeltel istuma; сидеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); сидеть в девках madalk. vanatüdruk olema; вот где сидит кто-что у кого kõnek. siiamaani ~ kõrini olema kellest-millest; сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama; сидеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema; сидеть у разбитого корыта lõhkise küna ees ~ ääres olema ~ istuma, omadega läbi olema
◊ сидеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema; сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama ~ vaevama ~ kummitama ~ painama; сидеть между двух стульев ~ двумя стульями kahe pere koer olema; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сидеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; сидеть как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel ~ nõeltel istuma; сидеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); сидеть в девках madalk. vanatüdruk olema; вот где сидит кто-что у кого kõnek. siiamaani ~ kõrini olema kellest-millest; сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama; сидеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema; сидеть у разбитого корыта lõhkise küna ees ~ ääres olema ~ istuma, omadega läbi olema
скорбеть 237 Г несов. о ком-чём, над кем (sügavalt) kurvastama, nukrutsema, taga nutma, leinama; скорбеть над погибшими langenuid leinama, страна скорбит maa on sügavas leinas
сокрушаться 169 Г несов.
‣ о ком-чём sügavalt kurvastama, südamevalu ~ hingepiina ~ hingevalu tundma, murest murtud olema; сокрушаться о тяжёлой утрате raske kaotuse pärast sügavat kurbust tundma, сокрушаться сердцем südamevalu ~ südamepiina tundma, сокрушаться душой hingevalu ~ hingepiina tundma;
‣ страд. к сокрушать
‣ о ком-чём sügavalt kurvastama, südamevalu ~ hingepiina ~ hingevalu tundma, murest murtud olema; сокрушаться о тяжёлой утрате raske kaotuse pärast sügavat kurbust tundma, сокрушаться сердцем südamevalu ~ südamepiina tundma, сокрушаться душой hingevalu ~ hingepiina tundma;
‣ страд. к сокрушать
сон 7 С м. неод. uni; unenägu; тяжёлый сон raske uni, глубокий сон sügav uni, лёгкий сон unekirme, kerge ~ põgus uni, uneviirastus, летаргический сон letargiline uni, varjusurm, непробудный сон ränkraske ~ rampraske uni, surmauni, дневной сон (1) päevauni, päevane uni, (2) päevane uneaeg, клонит ко сну uni tikub peale, спать сладким сном magusasti magama, спать крепким сном kõvasti magama, он потерял сон ta ei saa magada, ta ei maga enam, tal pole und, tal läks uni ära, и во сне не снилось pole aimugi, pole uneski näinud, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, погрузиться в сон sügavasse unne vajuma, sügavalt ~ nagu kott magama jääma, пробудиться ото сна virguma, unest ärkama, сквозь сон läbi une, видеть сон und nägema, видеть во сне unes nägema, приятного сна head und;
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
трижды Н kolm korda, kolmeli, kolmekordselt; трижды выстрелить kolm korda tulistama, трижды три -- девять kolm korda kolm on üheksa, он трижды несчастлив ta on sügavalt õnnetu, tal on üks õnnetus teise otsa;
◊ будь ты трижды проклят madalk. ole sa tuhat korda neetud
◊ будь ты трижды проклят madalk. ole sa tuhat korda neetud
углублённо Н sügavuti, süvitsi, sügavalt, süvemalt, põhjalikult, süvendatult; углублённо изучать что sügavuti ~ süvitsi uurima ~ tundma õppima
уснуть 336b Г сов.
‣ uinuma (ka ülek.), suikuma, magama ~ unele jääma; уснуть крепким снoм sügavalt magama jääma, sügavasse unne vajuma, уснуть за столом laua taha magama jääma, ребёнок уснул на руках матери laps jäi ema süles magama, природа уснула loodus on unne suikunud;
‣ lõpma, otsa saama, surema (kalade kohta);
◊ уснуть вечным сном liter. igavesele unele suikuma; уснуть навеки ~ навсегда igaveseks uinuma; уснуть мёртвым сном surmaunne vajuma, nagu surnu ~ nott ~ kott magama jääma; уснуть сном праведника õndsa ~ õiglase unne vajuma
‣ uinuma (ka ülek.), suikuma, magama ~ unele jääma; уснуть крепким снoм sügavalt magama jääma, sügavasse unne vajuma, уснуть за столом laua taha magama jääma, ребёнок уснул на руках матери laps jäi ema süles magama, природа уснула loodus on unne suikunud;
‣ lõpma, otsa saama, surema (kalade kohta);
◊ уснуть вечным сном liter. igavesele unele suikuma; уснуть навеки ~ навсегда igaveseks uinuma; уснуть мёртвым сном surmaunne vajuma, nagu surnu ~ nott ~ kott magama jääma; уснуть сном праведника õndsa ~ õiglase unne vajuma
эрудированный 127 П (кр. ф. эрудирован, эрудированна, эрудированно, эрудированны) liter. erudeeritud, erudiitne, õpetatud, sügavalt haritud
