[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 38 artiklit
ползать 164b Г несов. (edasi-tagasi) roomama ~ ronima, sagima; перед кем ülek. kõnek. roomama; муравьи ползали по траве rohus sagisid sipelgad;
◊ мурашки ползают ~ бегают по спине ~ по телу ~ по коже у кого kellel jooksevad ~ käivad (hirmu)judinad üle selja ~ mööda selga; ползать в ногах у кого kõnek. halv. kelle ees lömitama ~ roomama; ползать на брюхе перед кем madalk. halv. kelle ees maoli olema ~ roomama; vrd. ползти
◊ мурашки ползают ~ бегают по спине ~ по телу ~ по коже у кого kellel jooksevad ~ käivad (hirmu)judinad üle selja ~ mööda selga; ползать в ногах у кого kõnek. halv. kelle ees lömitama ~ roomama; ползать на брюхе перед кем madalk. halv. kelle ees maoli olema ~ roomama; vrd. ползти
проползти 363 Г сов. → несов. проползать
‣ что, без доп. (teatud aja jooksul, teatud vahemaad maha) roomama (ühes suunas); проползти через дорогу üle tee roomama, проползти двести метров kakssada meetrit (ära) roomama;
‣ во что (roomates) sisse pääsema, sisse ~ läbi roomama; проползти в щель pilust sisse ~ läbi roomama;
‣ kõnek. vaevu ~ aeglaselt ~ teosammul edasi liikuma ~ venima
‣ что, без доп. (teatud aja jooksul, teatud vahemaad maha) roomama (ühes suunas); проползти через дорогу üle tee roomama, проползти двести метров kakssada meetrit (ära) roomama;
‣ во что (roomates) sisse pääsema, sisse ~ läbi roomama; проползти в щель pilust sisse ~ läbi roomama;
‣ kõnek. vaevu ~ aeglaselt ~ teosammul edasi liikuma ~ venima
оползать 164a Г сов. что kõnek. läbi roomama; оползать всю комнату toas ringi roomama, tuba läbi roomama
оползти I 363 Г сов. → несов. оползать без доп., кого-что ümber mille roomama; millest ringiga ~ eemalt mööda roomama
переползти 363 Г сов. → несов. переползать что, через кого-что, куда üle ~ ühest kohast teise roomama; переползти (через) дорогу üle tee roomama
ползти 363 Г несов.
‣ roomama (ka ülek.), ronima (ühesuunaline tegevus); ползти на животе kõhuli roomama, червяк ползёт uss roomab, паук ползёт по стене ämblik ronib mööda seina;
‣ ülek. kõnek. venima, aeglaselt liikuma; по дороге ползут машины teel venib autovoor, время ползёт aeg venib, тучи ползут pilved liiguvad laisalt;
‣ ülek. kõnek. (aeglaselt) levima; слухи ползут liiguvad jutud;
‣ aeglaselt alla veerema, nirisema; по щеке ползёт слеза pisar veereb aeglaselt mööda põske alla, смола ползла по стволу vaiku nirises mööda tüve alla;
‣ väänlema, ronima; плющ ползёт по стене luuderohi väänleb mööda seina üles;
‣ looklema; дорога ползёт в гору tee lookleb mäkke;
‣ varisema; берег ползёт kallas variseb;
‣ kõnek. koost lagunema (näit. riie, nahk);
‣ madalk. üle ääre valguma ~ ajama; тесто ползёт из горшка taigen ajab üle ääre; vrd. ползать
‣ roomama (ka ülek.), ronima (ühesuunaline tegevus); ползти на животе kõhuli roomama, червяк ползёт uss roomab, паук ползёт по стене ämblik ronib mööda seina;
‣ ülek. kõnek. venima, aeglaselt liikuma; по дороге ползут машины teel venib autovoor, время ползёт aeg venib, тучи ползут pilved liiguvad laisalt;
‣ ülek. kõnek. (aeglaselt) levima; слухи ползут liiguvad jutud;
‣ aeglaselt alla veerema, nirisema; по щеке ползёт слеза pisar veereb aeglaselt mööda põske alla, смола ползла по стволу vaiku nirises mööda tüve alla;
‣ väänlema, ronima; плющ ползёт по стене luuderohi väänleb mööda seina üles;
‣ looklema; дорога ползёт в гору tee lookleb mäkke;
‣ varisema; берег ползёт kallas variseb;
‣ kõnek. koost lagunema (näit. riie, nahk);
‣ madalk. üle ääre valguma ~ ajama; тесто ползёт из горшка taigen ajab üle ääre; vrd. ползать
пресмыкаться 165 Г несов.
‣ van. roomama;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. halv. lömitama, roomama, orjalikult pugema; пресмыкаться в нищете vaesuses vaevlema ~ virelema
‣ van. roomama;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. halv. lömitama, roomama, orjalikult pugema; пресмыкаться в нищете vaesuses vaevlema ~ virelema
заползти 363 Г сов. → несов. заползать куда sisse ~ peale ~ taha ~ alla roomama ~ ronima; pugema kuhu (ka ülek.); заползти под крыльцо trepi alla roomama ~ pugema, в душу заползло сомнение hinge puges ~ sigines kahtlus
подползти 363 Г сов. → несов. подползать к кому-чему, подо что juurde ~ lähedale ~ alla roomama ~ ronima; подползти к окопам противника vastase kaevikute juurde roomama, подползти под кровать voodi alla ronima
доползти 363 Г сов. → несов. доползать до чего, без доп. milleni roomama; ülek. kõnek. kohale venima (s. t. aeglaselt liikuma); змея доползла до дерева и скрылась под ним madu roomas puu juurde ja kadus selle alla
по-пластунски Н väljendis ползти (передвигаться, ...) по-пластунски sõj. maad ligi liibudes roomama
поползти 363 Г сов.
‣ roomama ~ ronima hakkama; kõnek. venima hakkama; поезд пополз в гору rong roomas mäkke, время поползло медленно aeg hakkas venima;
‣ ülek. looklema ~ väänlema (hakkama);
‣ ülek. kõnek. levima ~ kanduma (hakkama); по городу поползли слухи linnas levis kuuldus(i)
‣ roomama ~ ronima hakkama; kõnek. venima hakkama; поезд пополз в гору rong roomas mäkke, время поползло медленно aeg hakkas venima;
‣ ülek. looklema ~ väänlema (hakkama);
‣ ülek. kõnek. levima ~ kanduma (hakkama); по городу поползли слухи linnas levis kuuldus(i)
расстилаться 169 Г несов. → сов. разостлаться, расстелиться
‣ hõljuma, heljuma, maad ligi roomama; туман расстилается по земле udu roomab mööda maad, по лугу расстилался дым костра lõkkesuits hõljus aasa kohal;
‣ (без сов.) laiuma; перед нами расстилалась степь meie ees laius stepp;
‣ (без сов.) перед кем kõnek. lömitama, roomama;
‣ (без сов.) страд. к расстилать
‣ hõljuma, heljuma, maad ligi roomama; туман расстилается по земле udu roomab mööda maad, по лугу расстилался дым костра lõkkesuits hõljus aasa kohal;
‣ (без сов.) laiuma; перед нами расстилалась степь meie ees laius stepp;
‣ (без сов.) перед кем kõnek. lömitama, roomama;
‣ (без сов.) страд. к расстилать
всползать 169b Г несов. → сов. всползти на кого-что (üles, peale) ronima ~ roomama; муравьи всползают на дерево sipelgad ronivad puule
выползти 363* Г сов. → несов. выползать из чего, из-за чего, из-под чего välja ronima ~ roomama (ka ülek.); змея выползла из-под камня uss roomas kivi alt välja
наползти 363 Г сов. → несов. наползать на кого-что, куда
‣ (ronides v. roomates) otsa ~ peale sattuma, otsa ~ peale roomama; ülek. vajuma, libisema; наползти на колючую проволоку (roomates) okastraati minema ~ sattuma, туман наполз на лес mets mattus uttu, шапка наползла на глаза müts vajus silmadele;
‣ (hulgana) peale ~ sisse ronima; муравьи наползли в палатку sipelgad ronisid telki
‣ (ronides v. roomates) otsa ~ peale sattuma, otsa ~ peale roomama; ülek. vajuma, libisema; наползти на колючую проволоку (roomates) okastraati minema ~ sattuma, туман наполз на лес mets mattus uttu, шапка наползла на глаза müts vajus silmadele;
‣ (hulgana) peale ~ sisse ronima; муравьи наползли в палатку sipelgad ronisid telki
прилезть 354 Г сов. → несов. прилезать
‣ к кому-чему kõnek. juurde roomama;
‣ к кому-чему, без доп. ülek. madalk. kohale ronima
‣ к кому-чему kõnek. juurde roomama;
‣ к кому-чему, без доп. ülek. madalk. kohale ronima
приползти 363 Г сов. → несов. приползать
‣ к кому-чему juurde roomama; куда roomates kohale jõudma;
‣ куда ülek. kõnek. kohale venima
‣ к кому-чему juurde roomama; куда roomates kohale jõudma;
‣ куда ülek. kõnek. kohale venima
раболепствовать 171b Г несов. перед кем-чем, без доп. orjameelne olema, orjameelselt roomama ~ lipitsema, lömitama
расползтись 363 Г сов. → несов. расползаться
‣ laiali roomama ~ ronima (kõnek. ka ülek.); раки расползлись vähid ronisid laiali;
‣ kõnek. laiali minema ~ valguma ~ vajuma; чернила расползлись от влаги tint on niiskusest laiali läinud, дороги расползлись от дождя teed on vihmast pehmed ~ lagunenud, семья расползлась perekond on laiali läinud;
‣ kõnek. ära lagunema, katki minema; брюки расползлись püksid on (ära) lagunenud;
‣ ülek. madalk. vormist välja ~ paksuks minema; с годами она расползлась aastatega on ta vormist välja ~ paksuks läinud
‣ laiali roomama ~ ronima (kõnek. ka ülek.); раки расползлись vähid ronisid laiali;
‣ kõnek. laiali minema ~ valguma ~ vajuma; чернила расползлись от влаги tint on niiskusest laiali läinud, дороги расползлись от дождя teed on vihmast pehmed ~ lagunenud, семья расползлась perekond on laiali läinud;
‣ kõnek. ära lagunema, katki minema; брюки расползлись püksid on (ära) lagunenud;
‣ ülek. madalk. vormist välja ~ paksuks minema; с годами она расползлась aastatega on ta vormist välja ~ paksuks läinud
сползти 363 Г сов. → несов. сползать
‣ с кого-чего alla ~ maha ~ kokku ronima ~ roomama;
‣ с чего, без доп. alla ~ maha libisema ~ vajuma; одеяло сползло tekk on maha libisenud ~ libises maha, шапка сползла на затылок müts on vajunud ~ vajus kuklasse;
‣ к чему ülek. kõnek. langema, vajuma; сползти к рутине rutiini langema, сползти к идеализму idealismirappa vajuma;
‣ с чего ülek. kõnek. (aegamisi) kaduma; улыбка сползла с его лица naeratus kadus aegamisi ta näolt
‣ с кого-чего alla ~ maha ~ kokku ronima ~ roomama;
‣ с чего, без доп. alla ~ maha libisema ~ vajuma; одеяло сползло tekk on maha libisenud ~ libises maha, шапка сползла на затылок müts on vajunud ~ vajus kuklasse;
‣ к чему ülek. kõnek. langema, vajuma; сползти к рутине rutiini langema, сползти к идеализму idealismirappa vajuma;
‣ с чего ülek. kõnek. (aegamisi) kaduma; улыбка сползла с его лица naeratus kadus aegamisi ta näolt
сползтись 363 Г сов. → несов. сползаться
‣ kokku roomama ~ ronima;
‣ ülek. madalk. kokku valguma (näit. rahvasumm)
‣ kokku roomama ~ ronima;
‣ ülek. madalk. kokku valguma (näit. rahvasumm)
холуйствовать 171b Г несов. перед кем-чем madalk. halv. lipitsema, roomama, lömitama, pugema, taldu lakkuma, kintsu kaapima
брюхо 105 С с. неод. (looma) kõht; madalk. (inimese kõhu kohta) vats, magu; брюхо акулы hai kõht, отрастить брюхо kõhtu ~ vatsa ette kasvatama;
◊ ползать на брюхе перед кем madalk. halv. maoli olema, roomama kelle ees
◊ ползать на брюхе перед кем madalk. halv. maoli olema, roomama kelle ees
валяться 254 Г несов.
‣ в чём püherdama; валяться в снегу lumes püherdama, лошадь валяется по траве hobune püherdab rohu peal;
‣ на чём kõnek. vedelema, losutama; бумага валяется на полу paber vedeleb põrandal, он целый день валялся на диване ta vedeles ~ losutas kogu päeva sohva peal;
‣ страд. к валять;
◊ валяться в ногах у кого põlvili roomama kelle ees; на дороге ~ на полу ~ на улице не валяется ei ole maast võtta; валяться со смеху naerust kõver(as) olema ~ väänlema
‣ в чём püherdama; валяться в снегу lumes püherdama, лошадь валяется по траве hobune püherdab rohu peal;
‣ на чём kõnek. vedelema, losutama; бумага валяется на полу paber vedeleb põrandal, он целый день валялся на диване ta vedeles ~ losutas kogu päeva sohva peal;
‣ страд. к валять;
◊ валяться в ногах у кого põlvili roomama kelle ees; на дороге ~ на полу ~ на улице не валяется ei ole maast võtta; валяться со смеху naerust kõver(as) olema ~ väänlema
колено С с. неод.
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 17 (род. п. с предлогами также колен) põlv; разбить колено põlve katki lööma, ушибить колено põlve ära lööma, стать ~ опуститься на колени põlvili laskuma, упасть ~ броситься на колени põlvili langema ~ heitma, ползать на коленях põlvili roomama (ka ülek.), встать с колен (põlvedelt) tõusma, стоять на коленях põlvitama, по колени, по колено põlvini, põlvist saadik, протёртые колени kulunud põlved (pükstel), сидеть на коленях у кого kelle süles istuma, посадить на колени sülle võtma ~ panema, взять на колени sülle võtma, põlvele tõstma;
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 49 bot. varrelüli, sõlmevahe; коленья бамбука bambuse lülid;
‣ 94, мн. ч. также 49 looge, käär, käänd, käänak, koold; tehn. põlvis, põlvtoru; коленья реки jõekäärud, колено водосточной трубы vihmaveetoru põlvis ~ põlv;
‣ 94 viisikatke; triller (linnulaulus); kõnek. (efektne) tantsufiguur, tantsuvigur;
‣ 94 sugupõlv; родственник в третьем колене kolmanda põlve sugulane;
◊ ставить ~ поставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; откалывать ~ отколоть колено madalk. vempu (sisse) viskama, vigurit (välja) viskama; море по колено ~ по колена кому kõnek. meri (on) põlvini kellel
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 17 (род. п. с предлогами также колен) põlv; разбить колено põlve katki lööma, ушибить колено põlve ära lööma, стать ~ опуститься на колени põlvili laskuma, упасть ~ броситься на колени põlvili langema ~ heitma, ползать на коленях põlvili roomama (ka ülek.), встать с колен (põlvedelt) tõusma, стоять на коленях põlvitama, по колени, по колено põlvini, põlvist saadik, протёртые колени kulunud põlved (pükstel), сидеть на коленях у кого kelle süles istuma, посадить на колени sülle võtma ~ panema, взять на колени sülle võtma, põlvele tõstma;
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 49 bot. varrelüli, sõlmevahe; коленья бамбука bambuse lülid;
‣ 94, мн. ч. также 49 looge, käär, käänd, käänak, koold; tehn. põlvis, põlvtoru; коленья реки jõekäärud, колено водосточной трубы vihmaveetoru põlvis ~ põlv;
‣ 94 viisikatke; triller (linnulaulus); kõnek. (efektne) tantsufiguur, tantsuvigur;
‣ 94 sugupõlv; родственник в третьем колене kolmanda põlve sugulane;
◊ ставить ~ поставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; откалывать ~ отколоть колено madalk. vempu (sisse) viskama, vigurit (välja) viskama; море по колено ~ по колена кому kõnek. meri (on) põlvini kellel
нога 71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit. sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.);
◊ без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
◊ без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
передвигаться 169 Г несов. → сов. передвинуться где, откуда, куда
‣ edasi ~ kohalt ~ paigast liikuma ~ nihkuma;
‣ (без сов) (ringi) liikuma, asupaika vahetama; передвигаться по залу saalis ringi liikuma, передвигаться с места на место ühest kohast teise ~ paigast paika liikuma ~ siirduma, передвигаться ползком käpuli ~ roomates edasi liikuma, roomama, передвигаться на машине autoga sõitma;
‣ страд. к передвигать
‣ edasi ~ kohalt ~ paigast liikuma ~ nihkuma;
‣ (без сов) (ringi) liikuma, asupaika vahetama; передвигаться по залу saalis ringi liikuma, передвигаться с места на место ühest kohast teise ~ paigast paika liikuma ~ siirduma, передвигаться ползком käpuli ~ roomates edasi liikuma, roomama, передвигаться на машине autoga sõitma;
‣ страд. к передвигать
рак I 18 С м. од. vähk; речной рак zool. jõevähk (Astacus), раки zool. vähid, koorikloomad (Crustacea), ползти, как рак nagu tigu venima, ползти раком neljakäpakil roomama, красный как рак vähkpunane, punane nagu keedetud vähk;
◊ показать кому, где раки зимуют kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb; как рак на мели kõnek. nagu kala kuival; знать, где раки зимуют kõnek. teadma, kus kivi all vähid peidus on; когда рак свистнет madalk. siis kui vares valgeks läheb, siis kui vähk vilistab; на безрыбье и рак рыба kõnekäänd hädaga sööb vanakurat kärbseidki, kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval ~ vaesel ajal käib küll
◊ показать кому, где раки зимуют kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb; как рак на мели kõnek. nagu kala kuival; знать, где раки зимуют kõnek. teadma, kus kivi all vähid peidus on; когда рак свистнет madalk. siis kui vares valgeks läheb, siis kui vähk vilistab; на безрыбье и рак рыба kõnekäänd hädaga sööb vanakurat kärbseidki, kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval ~ vaesel ajal käib küll
