[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 63 artiklit
рвать I 217a Г несов.
‣ что (välja) kiskuma, tõmbama, rebima; рвать гвозди naelu välja kiskuma ~ tõmbama, рвать зубы kõnek. hambaid kaksama ~ välja tõmbama;
‣ noppima, küljest kiskuma; рвать цветы lilli noppima, рвать вишни kirsse noppima;
‣ что-кого (katki, lõhki) rebima, tõmbama, kiskuma, tirima, käristama; рвать на куски tükkideks rebima, рвать платье kleiti katki rebima, машина рвёт нитку õmblusmasin lööb niidi katki, ветер рвёт паруса tuul rebib ~ peksab purjesid, волки рвут овец hundid murravad lambaid, рвать за волосы karvustama, tutistama, рвать отношения ülek. suhteid katkestama;
‣ что, чем õhku laskma, lõhkama; рвать скалу kaljut lõhkama, рвать мост silda õhku laskma;
‣ (безл.) tulitama, tuld välja lööma, kihkama, kõrvetavat valu tegema; рану рвёт haav tulitab ~ kihkab ~ teeb kõrvetavat valu;
‣ ülek. madalk. (pettusega) endale kahmama ~ rabama ~ krabama; рвёт куши, где может krabab, kust kätte saab;
◊ рвать и метать kõnek. tuld ja tõrva sülitama ~ välja ajama; рвать на себе волосы kõnek. endal juukseid katkuma; рвать горло ~ глотку kõnek. halv. täiest kõrist röökima; рвать на части кого kõnek. keda lõhki kiskuma; рвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma, minema nagu värsked saiad
‣ что (välja) kiskuma, tõmbama, rebima; рвать гвозди naelu välja kiskuma ~ tõmbama, рвать зубы kõnek. hambaid kaksama ~ välja tõmbama;
‣ noppima, küljest kiskuma; рвать цветы lilli noppima, рвать вишни kirsse noppima;
‣ что-кого (katki, lõhki) rebima, tõmbama, kiskuma, tirima, käristama; рвать на куски tükkideks rebima, рвать платье kleiti katki rebima, машина рвёт нитку õmblusmasin lööb niidi katki, ветер рвёт паруса tuul rebib ~ peksab purjesid, волки рвут овец hundid murravad lambaid, рвать за волосы karvustama, tutistama, рвать отношения ülek. suhteid katkestama;
‣ что, чем õhku laskma, lõhkama; рвать скалу kaljut lõhkama, рвать мост silda õhku laskma;
‣ (безл.) tulitama, tuld välja lööma, kihkama, kõrvetavat valu tegema; рану рвёт haav tulitab ~ kihkab ~ teeb kõrvetavat valu;
‣ ülek. madalk. (pettusega) endale kahmama ~ rabama ~ krabama; рвёт куши, где может krabab, kust kätte saab;
◊ рвать и метать kõnek. tuld ja tõrva sülitama ~ välja ajama; рвать на себе волосы kõnek. endal juukseid katkuma; рвать горло ~ глотку kõnek. halv. täiest kõrist röökima; рвать на части кого kõnek. keda lõhki kiskuma; рвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma, minema nagu värsked saiad
выдирать 169a Г несов. → сов. выдрать что, из чего kõnek. välja rebima ~ kiskuma ~ tõmbama; выдирать лист из тетради vihikust lehte välja rebima
разорвать 217a Г сов. → несов. разрывать I
‣ кого-что, на что, во что lõhki ~ puruks ~ katki ~ tükkideks rebima ~ tõmbama ~ käristama ~ kiskuma; разорвать письмо kirja katki rebima, разорвать на части tükkideks ~ lõhki rebima ~ kiskuma (kõnek. ka ülek.), разорвать цепи рабства ülek. orjaahelaid purustama, разорвать тишину ülek. vaikust lõhestama;
‣ что, чем lõhkema ~ plahvatama panema, lõhkama; (безл.) õhku lendama, lõhkema ; котёл разорвало katel lõhkes ~ lendas õhku, бомбу разорвало pomm lõhkes;
‣ что ülek. katkestama; разорвать дипломатические отношения diplomaatilisi suhteid katkestama, разорвать связи sidemeid katkestama, разорвать с прошлым minevikust lahti ütlema;
◊ чтоб тебя разорвало vulg. et sa lõhki läheksid
‣ кого-что, на что, во что lõhki ~ puruks ~ katki ~ tükkideks rebima ~ tõmbama ~ käristama ~ kiskuma; разорвать письмо kirja katki rebima, разорвать на части tükkideks ~ lõhki rebima ~ kiskuma (kõnek. ka ülek.), разорвать цепи рабства ülek. orjaahelaid purustama, разорвать тишину ülek. vaikust lõhestama;
‣ что, чем lõhkema ~ plahvatama panema, lõhkama; (безл.) õhku lendama, lõhkema ; котёл разорвало katel lõhkes ~ lendas õhku, бомбу разорвало pomm lõhkes;
‣ что ülek. katkestama; разорвать дипломатические отношения diplomaatilisi suhteid katkestama, разорвать связи sidemeid katkestama, разорвать с прошлым minevikust lahti ütlema;
◊ чтоб тебя разорвало vulg. et sa lõhki läheksid
сорвать 217a Г сов. → несов. срывать I
‣ что, с кого-чего ära ~ maha ~ lahti ~ otsast ~ küljest tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ murdma; сорвать яблоко õuna puu otsast võtma ~ rapsama, сорвать цветок lille murdma, сорвать ветку oksa murdma, сорвать галстук lipsu eest rebima ~ ropsama, сорвать дверь ust (hingedelt) maha kiskuma, сорвать гайку mutrit üle keerama, mutril vinti maha keerama, vindist välja keerama (kõnek.), сорвать с колена кожу kõnek. põlve marrastama, põlvelt nahka maha tõmbama, ветром сорвало крышу tuul viis katuse pealt, ветром сорвало с головы шляпу tuul viis ~ rebis kaabu ~ kübara peast;
‣ что ülek. nurja ~ luhta ~ untsu ajama, nurjama; сорвать планы plaane ~ kavatsusi nurja ajama ~ nurjama, сорвать работу tööd nurja ajama, сорвать урок tundi nurja ajama (koolis);
‣ что, без доп. ülek. kõnek. vägisi võtma; välja meelitama ~ pressima; сорвать поцелуй vägisi suudlust napsama, сорвать аплодисменты aplausi välja meelitama, сорвать куш head noosi saama, сорвать банк (kaardimängus) kogu panka võtma ~ võitma ~ endale saama;
‣ что, на ком-чём ülek. kõnek. välja valama kelle-mille peale; сорвать гнев на детях viha laste peale välja valama;
◊ сорвать голову с кого madalk. kellel pead maha võtma; сорвать ~ срывать маску с кого kellel maski eest rebima, kelle tõelist nägu paljastama; сорвать ~ срывать сердце на ком-чём kõnek. oma viha kelle-mille peale välja valama
‣ что, с кого-чего ära ~ maha ~ lahti ~ otsast ~ küljest tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ murdma; сорвать яблоко õuna puu otsast võtma ~ rapsama, сорвать цветок lille murdma, сорвать ветку oksa murdma, сорвать галстук lipsu eest rebima ~ ropsama, сорвать дверь ust (hingedelt) maha kiskuma, сорвать гайку mutrit üle keerama, mutril vinti maha keerama, vindist välja keerama (kõnek.), сорвать с колена кожу kõnek. põlve marrastama, põlvelt nahka maha tõmbama, ветром сорвало крышу tuul viis katuse pealt, ветром сорвало с головы шляпу tuul viis ~ rebis kaabu ~ kübara peast;
‣ что ülek. nurja ~ luhta ~ untsu ajama, nurjama; сорвать планы plaane ~ kavatsusi nurja ajama ~ nurjama, сорвать работу tööd nurja ajama, сорвать урок tundi nurja ajama (koolis);
‣ что, без доп. ülek. kõnek. vägisi võtma; välja meelitama ~ pressima; сорвать поцелуй vägisi suudlust napsama, сорвать аплодисменты aplausi välja meelitama, сорвать куш head noosi saama, сорвать банк (kaardimängus) kogu panka võtma ~ võitma ~ endale saama;
‣ что, на ком-чём ülek. kõnek. välja valama kelle-mille peale; сорвать гнев на детях viha laste peale välja valama;
◊ сорвать голову с кого madalk. kellel pead maha võtma; сорвать ~ срывать маску с кого kellel maski eest rebima, kelle tõelist nägu paljastama; сорвать ~ срывать сердце на ком-чём kõnek. oma viha kelle-mille peale välja valama
драть 216 Г несов.
‣ кого-что (katki, lõhki) rebima ~ käristama ~ kiskuma; драть в клочья ~ на куски kõnek. tükkideks rebima, драть обувь madalk. jalanõusid lõhkuma, драть лыко niint kiskuma, драть кору с дерева (puu)koort kiskuma, драть уши ~ за уши kõnek. kõrvustama, kõrvust kiskuma ~ sakutama, драть за волосы kõnek. juustest sakutama, tutistama, karvustama;
‣ кого murdma; волк дерёт овец hunt murrab lambaid;
‣ кого, чем kõnek. peksma, nüpeldama; драть ремнём rihma andma, драть розгами vitsu andma, peksma, rooskama;
‣ что, без доп. kõnek. kratsima, kipitama; ülek. riivama; в горле дерёт kurgus kratsib ~ kipitab, бритва дерёт habemenuga kratsib, горчичник дерёт спину sinepiplaaster paneb selja kipitama;
‣ что, без доп. madalk. nöörima, hingehinda nõudma; драть проценты liigkasu ~ kõrget intressi võtma;
‣ что kõnek. kraapima, nühkima; драть пол голиком luuakontsuga põrandat küürima;
◊ драть глотку ~ горло madalk. röökima; чёрт его (вас, их...) дери madalk. kurat ~ tont teda (teid, neid...) võtku ~ võtaks; мороз (по коже) дерёт ~ продрал kõnek. judin ~ külmavärin käib ~ käis läbi; драть шкуру ~ по две шкуры madalk. (kelle seljast) mitut nahka võtma ~ koorima; vrd. выдрать
‣ кого-что (katki, lõhki) rebima ~ käristama ~ kiskuma; драть в клочья ~ на куски kõnek. tükkideks rebima, драть обувь madalk. jalanõusid lõhkuma, драть лыко niint kiskuma, драть кору с дерева (puu)koort kiskuma, драть уши ~ за уши kõnek. kõrvustama, kõrvust kiskuma ~ sakutama, драть за волосы kõnek. juustest sakutama, tutistama, karvustama;
‣ кого murdma; волк дерёт овец hunt murrab lambaid;
‣ кого, чем kõnek. peksma, nüpeldama; драть ремнём rihma andma, драть розгами vitsu andma, peksma, rooskama;
‣ что, без доп. kõnek. kratsima, kipitama; ülek. riivama; в горле дерёт kurgus kratsib ~ kipitab, бритва дерёт habemenuga kratsib, горчичник дерёт спину sinepiplaaster paneb selja kipitama;
‣ что, без доп. madalk. nöörima, hingehinda nõudma; драть проценты liigkasu ~ kõrget intressi võtma;
‣ что kõnek. kraapima, nühkima; драть пол голиком luuakontsuga põrandat küürima;
◊ драть глотку ~ горло madalk. röökima; чёрт его (вас, их...) дери madalk. kurat ~ tont teda (teid, neid...) võtku ~ võtaks; мороз (по коже) дерёт ~ продрал kõnek. judin ~ külmavärin käib ~ käis läbi; драть шкуру ~ по две шкуры madalk. (kelle seljast) mitut nahka võtma ~ koorima; vrd. выдрать
надорвать 217a Г сов. → несов. надрывать
‣ что (veidi v. pooleldi) katki rebima ~ käristama; надорвать конверт ümbriku äärt katki rebima;
‣ кого-что ülek. ära katkestama ~ venitama, rebestama; надорвать живот kõhtu ära venitama;
◊ надорвать ~ надрывать душу ~ сердце südamesse lõikama, kelle südant vaevama; надорвать ~ надрывать животики ~ кишки со смеху ~ от смеха madalk. ennast lõhki ~ puruks ~ ribadeks naerma; надорвать ~ надрывать силы tervist laastama ~ ruineerima
‣ что (veidi v. pooleldi) katki rebima ~ käristama; надорвать конверт ümbriku äärt katki rebima;
‣ кого-что ülek. ära katkestama ~ venitama, rebestama; надорвать живот kõhtu ära venitama;
◊ надорвать ~ надрывать душу ~ сердце südamesse lõikama, kelle südant vaevama; надорвать ~ надрывать животики ~ кишки со смеху ~ от смеха madalk. ennast lõhki ~ puruks ~ ribadeks naerma; надорвать ~ надрывать силы tervist laastama ~ ruineerima
оборвать 217a Г сов. → несов. обрывать
‣ что paljaks ~ tühjaks ~ küljest ära korjama ~ noppima ~ rebima; katki ~ puruks ~ lõhki rebima ~ kiskuma ~ tõmbama; оборвать листья с ветки oksa lehtedest paljaks tegema, оборвать яблоки с яблони puu otsast õunu maha võtma, оборвать яблоню õunapuud tühjaks korjama ~ tegema, оборвать пуговицу у пиджака pintsakunööpi eest ära tõmbama, оборвать нитку niiti katki tõmbama, оборвать телефон ülek. kõnek. telefoni ~ traati kuumaks ajama (pidevalt ja kärsitult helistama), helistama, nii et telefon on tuline ~ huugab ~ särtsub;
‣ кого-что ülek. (järsult) katkestama ~ kõnek. vaikima sundima; смерть оборвала его планы surm katkestas ta plaanid ~ tõmbas ta plaanidele kriipsu peale, оборвать чтение на полуслове lugemist poolelt sõnalt katkestama ~ katki jätma, оборвать на полуслове кого keda poole sõna pealt vaikima sundima ~ järsult katkestama;
◊ оборвать уши кому kõnek. keda kõrvust sakutama, kelle kõrvu tuliseks tegema
‣ что paljaks ~ tühjaks ~ küljest ära korjama ~ noppima ~ rebima; katki ~ puruks ~ lõhki rebima ~ kiskuma ~ tõmbama; оборвать листья с ветки oksa lehtedest paljaks tegema, оборвать яблоки с яблони puu otsast õunu maha võtma, оборвать яблоню õunapuud tühjaks korjama ~ tegema, оборвать пуговицу у пиджака pintsakunööpi eest ära tõmbama, оборвать нитку niiti katki tõmbama, оборвать телефон ülek. kõnek. telefoni ~ traati kuumaks ajama (pidevalt ja kärsitult helistama), helistama, nii et telefon on tuline ~ huugab ~ särtsub;
‣ кого-что ülek. (järsult) katkestama ~ kõnek. vaikima sundima; смерть оборвала его планы surm katkestas ta plaanid ~ tõmbas ta plaanidele kriipsu peale, оборвать чтение на полуслове lugemist poolelt sõnalt katkestama ~ katki jätma, оборвать на полуслове кого keda poole sõna pealt vaikima sundima ~ järsult katkestama;
◊ оборвать уши кому kõnek. keda kõrvust sakutama, kelle kõrvu tuliseks tegema
порвать 217a Г сов.
‣ что puruks ~ katki ~ lõhki rebima ~ tõmbama; порвать письмо kirja puruks rebima, порвать платье kleiti katki ~ lõhki tõmbama;
‣ несов. порывать что ülek. lõpetama, katkestama; с кем-чем kellega suhteid lõpetama ~ katkestama, maha jätma keda-mida; порвать отношения suhteid katkestama, порвать с прежними друзьями endiste sõpradega suhteid katkestama, порвать со сценой lava maha jätma;
‣ что (kõike, palju) noppima ~ korjama ~ murdma; что, чего (teatud hulka) noppima ~ korjama ~ murdma
‣ что puruks ~ katki ~ lõhki rebima ~ tõmbama; порвать письмо kirja puruks rebima, порвать платье kleiti katki ~ lõhki tõmbama;
‣ несов. порывать что ülek. lõpetama, katkestama; с кем-чем kellega suhteid lõpetama ~ katkestama, maha jätma keda-mida; порвать отношения suhteid katkestama, порвать с прежними друзьями endiste sõpradega suhteid katkestama, порвать со сценой lava maha jätma;
‣ что (kõike, palju) noppima ~ korjama ~ murdma; что, чего (teatud hulka) noppima ~ korjama ~ murdma
терзать 165a Г несов. кого-что, чем
‣ lõhki ~ puruks ~ katki kiskuma ~ rebima; терзать на части tükkideks rebima (ka ülek.), волк терзает добычу hunt kisub oma saagi lõhki;
‣ ülek. piinama, vaevama, kannatusi valmistama; меня терзает страх hirm piinab mind, терзать душу südant piinama ~ vaevama; vrd. растерзать
‣ lõhki ~ puruks ~ katki kiskuma ~ rebima; терзать на части tükkideks rebima (ka ülek.), волк терзает добычу hunt kisub oma saagi lõhki;
‣ ülek. piinama, vaevama, kannatusi valmistama; меня терзает страх hirm piinab mind, терзать душу südant piinama ~ vaevama; vrd. растерзать
вырвать I 217*a Г сов. → несов. вырывать I
‣ кого-что välja ~ lahti tõmbama ~ rebima ~ kiskuma; вырвать больной зуб haiget hammast välja tõmbama, вырвать лист из тетради vihikust lehte rebima;
‣ ülek. välja pressima ~ pigistama ~ kiskuma; вырвать признание ülestunnistust välja pigistama;
◊ вырвать ~ вырывать из зубов чьих кого-что kõnek. kelle küüsist päästma ~ lõugade vahelt ~ lõuust välja kiskuma keda-mida; вырвать ~ вырывать из сердца ~ души кого-что südamest välja juurima keda-mida; вырвать ~ вырывать с корнем что välja juurima mida, (koos) juurtega välja kiskuma
‣ кого-что välja ~ lahti tõmbama ~ rebima ~ kiskuma; вырвать больной зуб haiget hammast välja tõmbama, вырвать лист из тетради vihikust lehte rebima;
‣ ülek. välja pressima ~ pigistama ~ kiskuma; вырвать признание ülestunnistust välja pigistama;
◊ вырвать ~ вырывать из зубов чьих кого-что kõnek. kelle küüsist päästma ~ lõugade vahelt ~ lõuust välja kiskuma keda-mida; вырвать ~ вырывать из сердца ~ души кого-что südamest välja juurima keda-mida; вырвать ~ вырывать с корнем что välja juurima mida, (koos) juurtega välja kiskuma
вырваться 217* Г сов. → несов. вырываться
‣ из чего välja tulema, lahti rebenema;
‣ из чего end lahti ~ ette rebima ~ kiskuma, lahti rabelema, välja ~ lahti pääsema; котёнок вырвался у меня из рук kassipoeg rabeles mu käest lahti, вырваться на волю ~ на свободу vabadusse pääsema, вырваться вперёд (end) ette rebima, я не вырвусь отсюда раньше среды kõnek. ma ei pääse siit enne kolmapäeva minema;
‣ из чего käest lahti minema ~ maha kukkuma;
‣ из чего, из-за чего (hooga) välja paiskuma ~ viskuma ~ tungima; пламя вырвалось из окна leek paiskus aknast välja, солнце вырвалось из-за тучи päike tungis pilve tagant välja, из его груди вырвался крик ta karjatas, tema suust pääses karje, это признание вырвалось невольно see (üles)tunnistus tuli tahtmatult üle huulte
‣ из чего välja tulema, lahti rebenema;
‣ из чего end lahti ~ ette rebima ~ kiskuma, lahti rabelema, välja ~ lahti pääsema; котёнок вырвался у меня из рук kassipoeg rabeles mu käest lahti, вырваться на волю ~ на свободу vabadusse pääsema, вырваться вперёд (end) ette rebima, я не вырвусь отсюда раньше среды kõnek. ma ei pääse siit enne kolmapäeva minema;
‣ из чего käest lahti minema ~ maha kukkuma;
‣ из чего, из-за чего (hooga) välja paiskuma ~ viskuma ~ tungima; пламя вырвалось из окна leek paiskus aknast välja, солнце вырвалось из-за тучи päike tungis pilve tagant välja, из его груди вырвался крик ta karjatas, tema suust pääses karje, это признание вырвалось невольно see (üles)tunnistus tuli tahtmatult üle huulte
затерзать Г сов. kõnek.
‣ 165a (без страд. прич.) что rebima ~ kiskuma ~ piinama hakkama;
‣ 165a кого, до чего vaeseomaks ~ ära piinama ~ väntsutama; затерзать до смерти surnuks piinama
‣ 165a (без страд. прич.) что rebima ~ kiskuma ~ piinama hakkama;
‣ 165a кого, до чего vaeseomaks ~ ära piinama ~ väntsutama; затерзать до смерти surnuks piinama
изодрать 216 (буд. вр. издеру, издерёшь...; страд. прич. прош. вр. изодранный) Г сов. → несов. издирать что, о(бо) что kõnek.
‣ lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama ~ käristama; изодрать в клочья tükkideks rebima, он изодрал брюки о гвоздь ta tõmbas püksid naela otsa lõhki;
‣ katki kriimustama; я изодрал руку о колючую проволоку okastraat tõmbas mul käe katki;
‣ (без несов.) madalk. läbi peksma ~ nüpeldama
‣ lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama ~ käristama; изодрать в клочья tükkideks rebima, он изодрал брюки о гвоздь ta tõmbas püksid naela otsa lõhki;
‣ katki kriimustama; я изодрал руку о колючую проволоку okastraat tõmbas mul käe katki;
‣ (без несов.) madalk. läbi peksma ~ nüpeldama
напрочь Н kõnek. täiesti, täielikult, hoopis; оторвать напрочь что täiesti ~ päris küljest (ära) rebima
оторвать 217a Г сов. → несов. отрывать
‣ что, от чего küljest ära ~ lahti rebima ~ kiskuma; оторвать пуговицу nööpi ära tõmbama ~ kaksama, оторвать глаза от книги pilku raamatust lahti kiskuma, оторвать листок от ветки oksa küljest lehte rebima;
‣ кого-что, от кого-чего eemale kiskuma, lahku viima; оторвать от учёбы õppimisest eemale kiskuma, оторвать детей от матери lapsi emast lahutama, оторванное от жизни учение eluvõõras õpetus;
‣ (без несов.) что madalk. kahmama, krahmama;
◊ с руками оторвать madalk. kahe käega kinni haarama millest ~ rabama mida
‣ что, от чего küljest ära ~ lahti rebima ~ kiskuma; оторвать пуговицу nööpi ära tõmbama ~ kaksama, оторвать глаза от книги pilku raamatust lahti kiskuma, оторвать листок от ветки oksa küljest lehte rebima;
‣ кого-что, от кого-чего eemale kiskuma, lahku viima; оторвать от учёбы õppimisest eemale kiskuma, оторвать детей от матери lapsi emast lahutama, оторванное от жизни учение eluvõõras õpetus;
‣ (без несов.) что madalk. kahmama, krahmama;
◊ с руками оторвать madalk. kahe käega kinni haarama millest ~ rabama mida
перервать 217a (страд. прич. прош. вр. перерванный, кр. ф. перерван, перерватьа, перерватьо, перерватьы) Г сов. → несов. перерывать
‣ что katki ~ tükkideks rebima ~ käristama ~ tõmbama; kõnek. läbi hammustama ~ närima; перервать верёвку nööri katki tõmbama;
‣ kõnek. (kõike, palju üksteise järel) katki rebima ~ käristama ~ tõmbama;
‣ кого-что kõnek., van. katkestama (näit. juttu)
‣ что katki ~ tükkideks rebima ~ käristama ~ tõmbama; kõnek. läbi hammustama ~ närima; перервать верёвку nööri katki tõmbama;
‣ kõnek. (kõike, palju üksteise järel) katki rebima ~ käristama ~ tõmbama;
‣ кого-что kõnek., van. katkestama (näit. juttu)
разодрать 216 (буд. вр. раздеру, раздерёшь, раздерёт; страд. прич. прош. вр. разодранный) Г сов. → несов. раздирать kõnek. lõhki ~ katki ~ puruks tõmbama ~ rebima ~ käristama; разодрать письмо kirja katki rebima, разодрать брюки pükse lõhki tõmbama
трепать 212 Г несов.
‣ кого-что, за что rebima, kiskuma, tirima, sakutama; ветер трепал флаги tuul rebis lippe, трепать за уши kõnek. kõrvust kiskuma, трепать кого за волосы kõnek. tutistama keda;
‣ кого, по чему чем kõnek. patsutama; трепать по плечу õlale patsutama;
‣ кого-что kõnek. vappuma ~ vabisema panema; его трепала лихорадка ta vappus palavikus, волны трепали лодку lained pillutasid paati;
‣ кого kõnek. nahutama, tuuseldama, säru tegema;
‣ что kõnek. (näruks, räbalaks) kulutama ~ kandma; трепать туфли kingi näruks kandma, трепать книгу raamatut kapsaks kulutama;
‣ что, о ком-чём, про кого-что, без доп. ülek. madalk. lõksutama, lõugutama, vatrama, vahutama, jahvatama; его имя постоянно треплют tema nimi on pidevalt hammaste vahel ~ nagu kont suus;
‣ что (lina) ropsima;
◊ трепать нервы kõnek. (1) кому kellele närvidele käima, kelle närve sööma, (2) без доп. närve rikkuma ~ kulutama; трепать языком kõnek. lõugu lõksutama, lõugutama, keelt peksma; vrd. истрепать
‣ кого-что, за что rebima, kiskuma, tirima, sakutama; ветер трепал флаги tuul rebis lippe, трепать за уши kõnek. kõrvust kiskuma, трепать кого за волосы kõnek. tutistama keda;
‣ кого, по чему чем kõnek. patsutama; трепать по плечу õlale patsutama;
‣ кого-что kõnek. vappuma ~ vabisema panema; его трепала лихорадка ta vappus palavikus, волны трепали лодку lained pillutasid paati;
‣ кого kõnek. nahutama, tuuseldama, säru tegema;
‣ что kõnek. (näruks, räbalaks) kulutama ~ kandma; трепать туфли kingi näruks kandma, трепать книгу raamatut kapsaks kulutama;
‣ что, о ком-чём, про кого-что, без доп. ülek. madalk. lõksutama, lõugutama, vatrama, vahutama, jahvatama; его имя постоянно треплют tema nimi on pidevalt hammaste vahel ~ nagu kont suus;
‣ что (lina) ropsima;
◊ трепать нервы kõnek. (1) кому kellele närvidele käima, kelle närve sööma, (2) без доп. närve rikkuma ~ kulutama; трепать языком kõnek. lõugu lõksutama, lõugutama, keelt peksma; vrd. истрепать
нарвать II 217a Г сов. → несов. нарывать III что, чего
‣ (mingit hulka) noppima ~ korjama; нарвать цветов lilli noppima, нарвать черешен mureleid korjama;
‣ (mingit hulka) katki rebima; нарвать бумаги paberit tükkideks rebima;
◊ нарвать уши кому madalk. kõrvu tuliseks tegema kellel
‣ (mingit hulka) noppima ~ korjama; нарвать цветов lilli noppima, нарвать черешен mureleid korjama;
‣ (mingit hulka) katki rebima; нарвать бумаги paberit tükkideks rebima;
◊ нарвать уши кому madalk. kõrvu tuliseks tegema kellel
оторваться 217 (прош. вр. оторвалась, оторвалось, оторвались) Г сов. → несов. отрываться
‣ от чего, без доп. küljest ära ~ lahti tulema ~ rebenema; пуговица оторвалась nööp tuli eest ära ~ on eest ära (tulnud);
‣ от кого-чего (end v. pilku) lahti kiskuma ~ rebima mille küljest; самолёт оторвался от земли lennuk rebis end maa küljest lahti, он оторвался от карты ta kiskus pilgu kaardilt, я не мог оторваться от интересной книги ma ei saanud huvitavat raamatut kuidagi pooleli jätta, оторваться от противника end vaenlasest lahti rebima (näit. taganemisel);
‣ от кого-чего ülek. eemalduma, eralduma, võõrduma, irduma; оторваться от деревни külaelust võõrduma, оторваться от жизни eluvõõraks jääma, elust irduma
‣ от чего, без доп. küljest ära ~ lahti tulema ~ rebenema; пуговица оторвалась nööp tuli eest ära ~ on eest ära (tulnud);
‣ от кого-чего (end v. pilku) lahti kiskuma ~ rebima mille küljest; самолёт оторвался от земли lennuk rebis end maa küljest lahti, он оторвался от карты ta kiskus pilgu kaardilt, я не мог оторваться от интересной книги ma ei saanud huvitavat raamatut kuidagi pooleli jätta, оторваться от противника end vaenlasest lahti rebima (näit. taganemisel);
‣ от кого-чего ülek. eemalduma, eralduma, võõrduma, irduma; оторваться от деревни külaelust võõrduma, оторваться от жизни eluvõõraks jääma, elust irduma
повязка 72 С ж. неод.
‣ side, med. ka köidis, mähis; повязка на рукаве, нарукавная повязка käiseside, давящая повязка rõhkside, -köidis, фиксирующая повязка lahas, гипсовая повязка kipsmähis, колосовидная повязкa med. viljapeaköidis, крестообразная повязка med. tähtköidis, наложить повязку на рану haava kinni siduma, траурная повязка leinalint, набедренная повязка niudevöö;
‣ etn. linik (peakate);
◊ снимать ~ снять ~ срывать ~ сорвать повязку с чьих глаз kelle silmi avama, kelle silmadelt katet rebima
‣ side, med. ka köidis, mähis; повязка на рукаве, нарукавная повязка käiseside, давящая повязка rõhkside, -köidis, фиксирующая повязка lahas, гипсовая повязка kipsmähis, колосовидная повязкa med. viljapeaköidis, крестообразная повязка med. tähtköidis, наложить повязку на рану haava kinni siduma, траурная повязка leinalint, набедренная повязка niudevöö;
‣ etn. linik (peakate);
◊ снимать ~ снять ~ срывать ~ сорвать повязку с чьих глаз kelle silmi avama, kelle silmadelt katet rebima
дёргать 164a Г несов.
‣ кого-что, за что tõmbama, tirima, sikutama, rebima; kitkuma, (välja) tõmbama; дёргать соседа за рукав naabrit käisest tõmbama, дёргать зуб kõnek. hammast välja tõmbama, кто тебя за язык дёргал? kõnek. kes sul käskis suud paotada? дёргать лён lina kitkuma;
‣ чем, без доп., кого kõnek. tõmblema; он судорожно дёргает плечами ta õlad tõmblevad kramplikult, его дёргает судорога teda kisub krampi;
‣ rääksuma;
‣ кого ülek. kõnek. torkima, ärritama, tülitama, häirima, vintsutama
‣ кого-что, за что tõmbama, tirima, sikutama, rebima; kitkuma, (välja) tõmbama; дёргать соседа за рукав naabrit käisest tõmbama, дёргать зуб kõnek. hammast välja tõmbama, кто тебя за язык дёргал? kõnek. kes sul käskis suud paotada? дёргать лён lina kitkuma;
‣ чем, без доп., кого kõnek. tõmblema; он судорожно дёргает плечами ta õlad tõmblevad kramplikult, его дёргает судорога teda kisub krampi;
‣ rääksuma;
‣ кого ülek. kõnek. torkima, ärritama, tülitama, häirima, vintsutama
затеребить 302 Г сов. кого-что kõnek.
‣ tirima ~ sikutama ~ kiskuma ~ rebima hakkama; näppima ~ näpitsema hakkama; он затеребил бороду ta hakkas habet näpitsema;
‣ ära vintsutama ~ väntsutama ~ piinutama
‣ tirima ~ sikutama ~ kiskuma ~ rebima hakkama; näppima ~ näpitsema hakkama; он затеребил бороду ta hakkas habet näpitsema;
‣ ära vintsutama ~ väntsutama ~ piinutama
затормошить II 287b (без страд. прич.) Г сов. кого, за что kõnek. tirima ~ sikutama ~ sakutama ~ rebima hakkama; он затормошил меня за рукав ta hakkas mind käisest tirima ~ sakutama
издёргать 164a Г сов. → несов. издёргивать kõnek.
‣ что katki ~ lõhki kitkuma ~ rebima;
‣ кого-что, чем vintsutama; издёргать нервы кому kelle närve sööma ~ krussi ajama, нервы издёрганы närvid on läbi
‣ что katki ~ lõhki kitkuma ~ rebima;
‣ кого-что, чем vintsutama; издёргать нервы кому kelle närve sööma ~ krussi ajama, нервы издёрганы närvid on läbi
изорвать 217a Г сов. что lõhki ~ katki kiskuma ~ tõmbama ~ rebima ~ käristama, närustama, räbaldama; näruks kandma; изорвать одежду (1) rõivaid lõhki ~ puruks kiskuma, (2) rõivaid näruks kandma, изорванный в клочья tükkideks kistud
исполосовать 172a Г сов. kõnek.
‣ что ribadeks lõikama ~ rebima ~ tõmbama; jutte ~ jooni ~ triipe täis vedama, triibuliseks tegema, triibu(s)tama;
‣ что (teed) rööplikuks sõitma;
‣ кого-что vorbiliseks ~ vöödiliseks peksma; vrd. полосовать
‣ что ribadeks lõikama ~ rebima ~ tõmbama; jutte ~ jooni ~ triipe täis vedama, triibuliseks tegema, triibu(s)tama;
‣ что (teed) rööplikuks sõitma;
‣ кого-что vorbiliseks ~ vöödiliseks peksma; vrd. полосовать
истерзать 165a Г сов. кого-что lõhki ~ tükkideks ~ puruks kiskuma ~ rebima; räsima, tuustama, sakutama; ülek. ära piinama ~ vaevama; истерзать душу hinge piinama, его истерзали сомнения teda vaevavad kahtlused, ta on kahtlustest vaevatud ~ piinatud
исторгать 169a Г несов. → сов. исторгнуть liter. van.
‣ кого-что, у кого-чего, из чего välja kiskuma ~ tõmbama ~ rebima; исторгать кого у смерти ülek. keda surmasuust päästma;
‣ что ülek. esile kutsuma; исторгать слёзы у кого nutma panema keda;
‣ что välja paiskama, purskama; вулкан исторгает лаву vulkaan purskab laavat;
‣ кого, откуда välja tõukama ~ heitma ~ kihutama ~ ajama
‣ кого-что, у кого-чего, из чего välja kiskuma ~ tõmbama ~ rebima; исторгать кого у смерти ülek. keda surmasuust päästma;
‣ что ülek. esile kutsuma; исторгать слёзы у кого nutma panema keda;
‣ что välja paiskama, purskama; вулкан исторгает лаву vulkaan purskab laavat;
‣ кого, откуда välja tõukama ~ heitma ~ kihutama ~ ajama
листок 24 С м. неод. (paberi-, puu-) leht, leheke; вырвать листок из тетради vihikust lehte välja rebima, контрольный листок kontroll-leht, листок нетрудоспособности, больничный листок töövõimetusleht, sinine leht (kõnek.), дубовый листок tammeleht, -leheke
надрать 216 Г сов. → несов. надирать что, чего (teatud hulka) kiskuma ~ rebima; надрать лыка niint kiskuma;
◊ надрать за уши кого ~ уши кому kõnek. kõrvu tuliseks tegema kellel
◊ надрать за уши кого ~ уши кому kõnek. kõrvu tuliseks tegema kellel
наполосовать 172a Г сов. что, чего kõnek. (mingit hulka) ribadeks lõikama ~ tõmbama ~ rebima ~ kiskuma, ribastama
обдёргать 164a Г сов. → несов. обдёргивать I что madalk. maha ~ ümbert rebima ~ kiskuma ~ rapsima; обдёргать листья с веток okstelt lehti maha rapsima, обдёргать воз с сеном heinakoormat riisuma
отодрать 216 (буд. вр. отдеру, отдерёшь...; повел. накл. отдери) Г сов. → несов. отдирать kõnek.
‣ что, от чего küljest ~ ära ~ lahti rebima ~ kiskuma;
‣ (без несов.) кого, чем, за что läbi peksma ~ kolkima, nahutama; отодрать розгами vitsa andma, отодрать за уши kõrvu tuliseks tegema, отодрать за волосы tutistama, karvustama
‣ что, от чего küljest ~ ära ~ lahti rebima ~ kiskuma;
‣ (без несов.) кого, чем, за что läbi peksma ~ kolkima, nahutama; отодрать розгами vitsa andma, отодрать за уши kõrvu tuliseks tegema, отодрать за волосы tutistama, karvustama
отхватить 316a Г сов. → несов. отхватывать что
‣ kõnek. (jõuga) otsast ~ küljest maha ~ ära raiuma ~ lõikama ~ rebima ~ naksama ~ kaksama; отхватить топором палец kirvega sõrme maha lööma;
‣ madalk. kahmama, krabama; отхватить большой кусок земли maalahmakat endale kahmama, отхватить выговор ülek. noomitust kraesse saama;
‣ kõnek. millega (osavalt, kiiresti) hakkama ~ maha saama, mida vihtuma ~ vuhtima;
‣ van. kõrvale ~ tagasi tõmbama; отхватить руку kätt tagasi tõmbama
‣ kõnek. (jõuga) otsast ~ küljest maha ~ ära raiuma ~ lõikama ~ rebima ~ naksama ~ kaksama; отхватить топором палец kirvega sõrme maha lööma;
‣ madalk. kahmama, krabama; отхватить большой кусок земли maalahmakat endale kahmama, отхватить выговор ülek. noomitust kraesse saama;
‣ kõnek. millega (osavalt, kiiresti) hakkama ~ maha saama, mida vihtuma ~ vuhtima;
‣ van. kõrvale ~ tagasi tõmbama; отхватить руку kätt tagasi tõmbama
передрать 216 (страд. прич. прош. вр. передранный, кр. ф. передран, передратьа, передратьо, передратьы) Г сов. kõnek.
‣ что (järjest kõike v. palju) puruks rebima; madalk. (järjest kõike v. palju) räbalaiks kandma;
‣ кого (järjest kõiki v. paljusid) läbi peksma ~ kolkima ~ maha murdma
‣ что (järjest kõike v. palju) puruks rebima; madalk. (järjest kõike v. palju) räbalaiks kandma;
‣ кого (järjest kõiki v. paljusid) läbi peksma ~ kolkima ~ maha murdma
подрать 216 Г сов. madalk.
‣ кого-что katki ~ lõhki kiskuma ~ rebima;
‣ что räbalaks kandma;
‣ кого, за что, чем (pisut, kergelt) sakutama, tutistama millest; подрать за вихор tutistama, подрать за уши kõrvust sakutama, подрать розгами vitsa andma;
‣ (без страд. прич.) punuma ~ plagama pistma; подрать со всех ног ~ во весь дух minema pühkima ~ jooksu pistma, nii et päkad ~ kannad välguvad;
◊ чёрт подери кого, без доп. madalk. pergli ~ kirevase päralt, pagan võtaks; мороз подрал ~ подирал по коже у кого, без доп. külmajudin jooksis üle ihu ~ keha, külm jutt ~ juga käis üle selja
‣ кого-что katki ~ lõhki kiskuma ~ rebima;
‣ что räbalaks kandma;
‣ кого, за что, чем (pisut, kergelt) sakutama, tutistama millest; подрать за вихор tutistama, подрать за уши kõrvust sakutama, подрать розгами vitsa andma;
‣ (без страд. прич.) punuma ~ plagama pistma; подрать со всех ног ~ во весь дух minema pühkima ~ jooksu pistma, nii et päkad ~ kannad välguvad;
◊ чёрт подери кого, без доп. madalk. pergli ~ kirevase päralt, pagan võtaks; мороз подрал ~ подирал по коже у кого, без доп. külmajudin jooksis üle ihu ~ keha, külm jutt ~ juga käis üle selja
привязь 90 С ж. неод.
‣ köidik, lõõg, ohelik, kett; собака на привязи koer on ketis ~ kinni, сорваться с привязи ketist lahti rebima, ketist pääsema, спустить собаку с привязи koera (ketist) lahti laskma;
‣ lasipuu;
◊ держать язык на привязи ~ за зубами kõnek. keelt taltsutama ~ hammaste taga hoidma; держать кого на привязи kõnek. keda oheliku ~ lõa otsas pidama
‣ köidik, lõõg, ohelik, kett; собака на привязи koer on ketis ~ kinni, сорваться с привязи ketist lahti rebima, ketist pääsema, спустить собаку с привязи koera (ketist) lahti laskma;
‣ lasipuu;
◊ держать язык на привязи ~ за зубами kõnek. keelt taltsutama ~ hammaste taga hoidma; держать кого на привязи kõnek. keda oheliku ~ lõa otsas pidama
пропороть 252 Г сов. → несов. пропарывать что, чем
‣ kõnek. katki ~ lõhki tõmbama ~ rebima; пропороть штаны гвоздём naela otsas pükse katki tõmbama;
‣ (без несов.) (teatud aeg) (õmblusi) harutama
‣ kõnek. katki ~ lõhki tõmbama ~ rebima; пропороть штаны гвоздём naela otsas pükse katki tõmbama;
‣ (без несов.) (teatud aeg) (õmblusi) harutama
прорвать 217a Г сов. → несов. прорывать
‣ что katki ~ lõhki tõmbama ~ rebima; прорвать чулок sukka katki tõmbama;
‣ что läbi murdma, geol., mäend. puhandama; плотину прорвало vesi on paisu ~ paisust läbi murdnud, прорвать оборону sõj. kaitsest läbi murdma, прорывающая река puhandusjõgi;
‣ безл. кого ülek. kõnek. katkema panema (kannatuse kohta), mõõtu täis saama; вдруг его прорвало äkki ta kannatus katkes ~ ta plahvatas
‣ что katki ~ lõhki tõmbama ~ rebima; прорвать чулок sukka katki tõmbama;
‣ что läbi murdma, geol., mäend. puhandama; плотину прорвало vesi on paisu ~ paisust läbi murdnud, прорвать оборону sõj. kaitsest läbi murdma, прорывающая река puhandusjõgi;
‣ безл. кого ülek. kõnek. katkema panema (kannatuse kohta), mõõtu täis saama; вдруг его прорвало äkki ta kannatus katkes ~ ta plahvatas
раздёргать 164a Г сов. → несов. раздёргивать что kõnek. laiali ~ katki kiskuma ~ rebima ~ näppima; раздёргать лоскут на нитки riidelappi lõngaks harutama ~ näppima
раздёрнуть 335a Г сов. → несов. раздёргивать что kõnek. lahti ~ laiali tõmbama ~ rebima; раздёрнуть шторы kardinaid lahti ~ eest ära tõmbama
разлепить 323a Г сов. → несов. разлеплять что kõnek. (kokkuliimitut, kokkukleepunut) lahti tegema ~ võtma ~ kiskuma ~ rebima; разлепить склеившиеся марки kokkukleepunud marke lahti võtma, разлепить глаза silmi lahti kiskuma ~ tegema
разо- приставка (й, konsonantühendi ja peenendusmärgiga konsonandi ees) vt. раз-; разойтись laiali minema, разорвать katki rebima, разобью lõhun ära
располосовать 172a Г сов. кого-что kõnek.
‣ ribadeks kiskuma ~ lõikama ~ rebima;
‣ vorpe ~ vermeid kehale jätma ~ tegema
‣ ribadeks kiskuma ~ lõikama ~ rebima;
‣ vorpe ~ vermeid kehale jätma ~ tegema
растерзать 165a Г сов. → несов. растерзывать кого-что lõhki ~ puruks ~ tükkideks kiskuma ~ rebima ~ käristama (ka ülek.); волк растерзал ягнёнка hunt kiskus lambatalle lõhki, растерзать в клочья tükkideks ~ puruks kiskuma ~ käristama, растерзать душу südant käristama ~ lõhki kiskuma ~ lõhestama, душу растерзало сомнениями kahtlused närisid ~ puresid hinge, крик растерзал душу ~ сердце karje lõikas südamesse ~ käristas südant
содрать 216 (буд. вр. сдеру, сдерёшь, сдерёт) Г сов. → несов. сдирать
‣ что, с кого-чего maha tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ võtma; содрать кору с дерева puud koorima, содрать шкуру с медведя karu nülgima, karult nahka maha võtma, содрать занавески kõnek. kardinaid maha võtma ~ kiskuma;
‣ madalk. maha treima ~ vehkima ~ puksima; содрать решение задачи (koolis) ülesannet maha treima ~ vehkima ~ puksima;
‣ что kõnek. marrastama, marraskile tõmbama; содрать колено põlve marrastama;
‣ что, с кого, без доп. ülek. madalk. kõrget hinda võtma, koorima, nöörima; välja pressima; содрать безбожную цену häbitult kõrget hinda võtma ~ küsima, содрать втридорога kolmekordset hinda võtma ~ koorima, содрать взятку altkäemaksu nöörima;
◊ содрать ~ сдирать шкуру ~ две ~ три шкуры ~ семь шкур с кого kõnek. seitset nahka kelle seljast võtma
‣ что, с кого-чего maha tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ võtma; содрать кору с дерева puud koorima, содрать шкуру с медведя karu nülgima, karult nahka maha võtma, содрать занавески kõnek. kardinaid maha võtma ~ kiskuma;
‣ madalk. maha treima ~ vehkima ~ puksima; содрать решение задачи (koolis) ülesannet maha treima ~ vehkima ~ puksima;
‣ что kõnek. marrastama, marraskile tõmbama; содрать колено põlve marrastama;
‣ что, с кого, без доп. ülek. madalk. kõrget hinda võtma, koorima, nöörima; välja pressima; содрать безбожную цену häbitult kõrget hinda võtma ~ küsima, содрать втридорога kolmekordset hinda võtma ~ koorima, содрать взятку altkäemaksu nöörima;
◊ содрать ~ сдирать шкуру ~ две ~ три шкуры ~ семь шкур с кого kõnek. seitset nahka kelle seljast võtma
теребить 302 Г несов.
‣ что (lina, kanepit) kitkuma; теребить лён lina kitkuma;
‣ kõnek. кого-что, за что kiskuma, rebima, sakutama, sikutama; näppima, näperdama, näpitsema; ветер теребит паруса tuul rebib purjesid, теребить за плечо õlast sakutama, теребить скатерть laudlina näppima, теребить шерсть villa näppima ~ noppima;
‣ кого, чем ülek. kõnek. tüütama, kaela ~ hinge peale käima; теребить вопросами küsimustega tüütama;
◊ теребить душу kõnek. hinge peale käima, hinge kallal närima; vrd. вытеребить
‣ что (lina, kanepit) kitkuma; теребить лён lina kitkuma;
‣ kõnek. кого-что, за что kiskuma, rebima, sakutama, sikutama; näppima, näperdama, näpitsema; ветер теребит паруса tuul rebib purjesid, теребить за плечо õlast sakutama, теребить скатерть laudlina näppima, теребить шерсть villa näppima ~ noppima;
‣ кого, чем ülek. kõnek. tüütama, kaela ~ hinge peale käima; теребить вопросами küsimustega tüütama;
◊ теребить душу kõnek. hinge peale käima, hinge kallal närima; vrd. вытеребить
тормошить 287a Г несов. kõnek.
‣ кого-что, за что sikutama, sakutama, tirima, rebima, kiskuma, vedima; тормошить за рукав käisest sikutama ~ tirima;
‣ кого-что, чем ülek. häirima, tülitama, tüütama, asu ~ rahu mitte andma; тормошить расспросами pärimisega tüütama
‣ кого-что, за что sikutama, sakutama, tirima, rebima, kiskuma, vedima; тормошить за рукав käisest sikutama ~ tirima;
‣ кого-что, чем ülek. häirima, tülitama, tüütama, asu ~ rahu mitte andma; тормошить расспросами pärimisega tüütama
клок 19, мн. ч. также 49 (им. п. клочья) С м. неод.
‣ tuust, tutt, salk, kahl; клок сена heinatuust, клок травы rohututt, клок волос juuksesalk, -kahl, -tutt, волосы висят клочьями juuksed on salkus, шерсть висит клочьями (looma) karv on pulstunud ~ tortis;
‣ tükk; изорвать в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma, клок земли maatükk, клочья облаков pilvetordid, -tombud, -räbalad;
◊ с паршивой овцы хоть шерсти клок vanas. kärnaselt lambaltki saab tuti villa
‣ tuust, tutt, salk, kahl; клок сена heinatuust, клок травы rohututt, клок волос juuksesalk, -kahl, -tutt, волосы висят клочьями juuksed on salkus, шерсть висит клочьями (looma) karv on pulstunud ~ tortis;
‣ tükk; изорвать в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma, клок земли maatükk, клочья облаков pilvetordid, -tombud, -räbalad;
◊ с паршивой овцы хоть шерсти клок vanas. kärnaselt lambaltki saab tuti villa
личина 51 С ж. неод.
‣ tehn. lukuvastus; riivivastus;
‣ van. nägu; mask (ka ülek.); под личиной кого kelle maski all;
◊ срывать ~ сорвать личину с кого kellelt maski maha rebima, paljastama keda
‣ tehn. lukuvastus; riivivastus;
‣ van. nägu; mask (ka ülek.); под личиной кого kelle maski all;
◊ срывать ~ сорвать личину с кого kellelt maski maha rebima, paljastama keda
лоскут 2, мн. ч. также 49 С м. неод. riba, lapp, räbal, tükk (suuremate paberi-, riide- vms. ribade ja maa kohta мн. ч. лоскуты, väiksemate ribade kohta мн. ч. лоскутья); одеяло из лоскутов ~ лоскутьев lappvaip, lapitekk, кожаные лоскуты nahatükid, рвать на мелкие лоскутья väikesteks tükkideks rebima, ходить в лоскутьях räbalais käima
маска 72 С ж. неод. mask (ka ülek.); гипсовая маска kipsmask, посмертная маска surimask, театральная маска näitlejamask, näitemask, косметическая маска iluravimask, кислородная маска med. hapnikumask, маска равнодушия ükskõiksusmask;
◊ надевать ~ надеть маску maski ette panema; носить маску maski kandma ~ ees hoidma; снимать ~ снять ~ сбрасывать ~ сбросить (с себя) маску maski maha võtma, endalt maski heitma; срывать ~ сорвать маску с кого kellelt maski maha rebima, keda paljastama
◊ надевать ~ надеть маску maski ette panema; носить маску maski kandma ~ ees hoidma; снимать ~ снять ~ сбрасывать ~ сбросить (с себя) маску maski maha võtma, endalt maski heitma; срывать ~ сорвать маску с кого kellelt maski maha rebima, keda paljastama
обнажить 287a Г сов. → несов. обнажать кого-что
‣ paljastama (ka ülek.), paljaks ~ alasti võtma, paljaks jätma, paljaks ~ lagedaks tegema; обнажить голову pead paljastama, mütsi maha võtma, обнажить саблю mõõka paljastama ~ (tupest) haarama, обнажить противоречия vastuolusid paljastama, обнажить плечи õlgu paljaks jätma ~ võtma, обнажить нерв med. närvi lahti võtma, обнажить сердце med. südant avama, обнажить деревья puudelt lehti maha rebima (näit. tuule kohta);
‣ ülek. (vaenlase vastu) kaitseta jätma; обнажить фланг tiiba kaitseta jätma (lahingus)
‣ paljastama (ka ülek.), paljaks ~ alasti võtma, paljaks jätma, paljaks ~ lagedaks tegema; обнажить голову pead paljastama, mütsi maha võtma, обнажить саблю mõõka paljastama ~ (tupest) haarama, обнажить противоречия vastuolusid paljastama, обнажить плечи õlgu paljaks jätma ~ võtma, обнажить нерв med. närvi lahti võtma, обнажить сердце med. südant avama, обнажить деревья puudelt lehti maha rebima (näit. tuule kohta);
‣ ülek. (vaenlase vastu) kaitseta jätma; обнажить фланг tiiba kaitseta jätma (lahingus)
от- приставка I verbiliitena väljendab
‣ eemaldumist v. eemaldamist eemale, juurest, kõrvale, lahti, küljest, välja, ära; отойти eemalduma, отбежать eemale ~ juurest ära jooksma, отступить kõrvale ~ tagasi astuma, taganema, отвлечься kõrvale kalduma, отвинтить lahti ~ küljest ~ pealt ära kruvima, оторвать küljest ära kiskuma ~ rebima, откусить tükki küljest (ära) hammustama, отвеять välja tuulama;
‣ tegevuse lõppemist, katkemist, lõpetamist v. katkestamist; отцвести ära õitsema, отбеситься mässamast ~ möllamast lakkama, отбеседовать vestlust lõpetama, отучиться õppimisega lõpule jõudma, отвадить võõrutama, ära harjutama;
‣ vastu(s)tegevust; откликнуться vastu huikama, отдарить vastu kinkima, vastukingitust tegema;
‣ hoolikat tegevust; отделать töötlema, viimistlema, отлакировать (hoolikalt) lakkima;
‣ eemale- v. kõrvalehoidumist (ся-ga verbide puhul); отбояриться lahti saama ~ rabelema, end vabaks saama millest;
‣ tegevuse tagajärge; отлежать ära lamama, valusaks ~ tuimaks lamama; II adjektiiviliitena väljendab laadi v. mingile alale kuulumist: -ne, -line; отглагольный verbaalne, отымённый nimisõnaline, substantiivne
‣ eemaldumist v. eemaldamist eemale, juurest, kõrvale, lahti, küljest, välja, ära; отойти eemalduma, отбежать eemale ~ juurest ära jooksma, отступить kõrvale ~ tagasi astuma, taganema, отвлечься kõrvale kalduma, отвинтить lahti ~ küljest ~ pealt ära kruvima, оторвать küljest ära kiskuma ~ rebima, откусить tükki küljest (ära) hammustama, отвеять välja tuulama;
‣ tegevuse lõppemist, katkemist, lõpetamist v. katkestamist; отцвести ära õitsema, отбеситься mässamast ~ möllamast lakkama, отбеседовать vestlust lõpetama, отучиться õppimisega lõpule jõudma, отвадить võõrutama, ära harjutama;
‣ vastu(s)tegevust; откликнуться vastu huikama, отдарить vastu kinkima, vastukingitust tegema;
‣ hoolikat tegevust; отделать töötlema, viimistlema, отлакировать (hoolikalt) lakkima;
‣ eemale- v. kõrvalehoidumist (ся-ga verbide puhul); отбояриться lahti saama ~ rabelema, end vabaks saama millest;
‣ tegevuse tagajärge; отлежать ära lamama, valusaks ~ tuimaks lamama; II adjektiiviliitena väljendab laadi v. mingile alale kuulumist: -ne, -line; отглагольный verbaalne, отымённый nimisõnaline, substantiivne
покров I 1 С м. неод.
‣ kate (ka ülek.); волосяной покров karvik, karvkate, karvastu, кожный покров nahk, растительный покров bot. taimkate, дерновый покров kamarkate, живой покров bot. alustaimestik, -kate, покров цветка bot. õiekate, снежный ~ снеговой покров lumikate, под покровом ночи öö katte all;
‣ van. kate, vaip, sõba, rätik, riie;
‣ (обычно мн. ч.) luulek. (naiste) rõivas;
‣ (без мн. ч.) van. kaitse, turv; kaitsja;
◊ под покровом чего mille kaitse ~ katte all ~ varjul; снимать ~ снять ~ срывать ~ сорвать покров ~ покровы с кого-чего täit selgust tooma, saladuskatet rebima millelt
‣ kate (ka ülek.); волосяной покров karvik, karvkate, karvastu, кожный покров nahk, растительный покров bot. taimkate, дерновый покров kamarkate, живой покров bot. alustaimestik, -kate, покров цветка bot. õiekate, снежный ~ снеговой покров lumikate, под покровом ночи öö katte all;
‣ van. kate, vaip, sõba, rätik, riie;
‣ (обычно мн. ч.) luulek. (naiste) rõivas;
‣ (без мн. ч.) van. kaitse, turv; kaitsja;
◊ под покровом чего mille kaitse ~ katte all ~ varjul; снимать ~ снять ~ срывать ~ сорвать покров ~ покровы с кого-чего täit selgust tooma, saladuskatet rebima millelt
раз-, разо-, разъ-, рас- приставка I verbiliitena väljendab
‣ purustamist, lõhkumist katki, lõhki, puruks, peeneks, pihuks; разбить katki ~ puruks tegema, ära lõhkuma, lõhki lööma, разгрызть katki närima, разорвать lõhki rebima ~ käristama, раскрошить peeneks ~ tükkideks ~ pihuks tegema, pudiks poetama, raasutama;
‣ laialipaigutamist, laialijaotamist, laialisuundumist laiali; разбросать laiali loopima ~ pilduma ~ laotama, раздать laiali jagama, разлить laiali kallama ~ valama, villima, рассылать laiali saatma, разбежаться laiali jooksma;
‣ meelemuutust, tegevuse lakkamist ümber, üles; раздумать ümber mõtlema, meelt muutma, раззнакомиться tutvust üles ütlema ~ lõpetama, разлюбить armastamast lakkama;
‣ kõrvaldamist, eraldamist, lahtivõtmist de-, des-, lahti; разминировать demineerima, miine kõrvaldama miinidest puhastama, размагнитить demagneetima, magneetumusest vabastama, разоружить desarmeerima, relvitustama, relvi ära võtma, разбинтовать sidet lahti võtma, lahti siduma, раздеваться lahti riietuma, распрягать rakkest lahti võtma, lahti rakendama, расстегнуть lahti nööpima, разъединить koost ~ ühendusest lahti võtma ~ lahutama;
‣ muutumist saama, minema; разбогатеть rikkaks saama ~ minema, rikastuma, размягчиться pehmenema, pehmuma, pehmeks minema;
‣ tegevuse intensiivsust; разглядывать pingsalt uurima, разобидеть rängalt solvama, расцеловать tugevasti suudlema, разукрасить ilustama, расхвалить üles kiitma;
‣ (ся -verbidega) liialeminekut; разбаловаться ülemeelikuks minema (laste kohta), разовраться valetamisega liiale minema ~ mõõtu kaotama, разолгаться hullupööra valetama hakkama, расплясаться tantsuhoogu sattuma; II adjektiiviliitena väljendab omaduse kõrgeimat astet üli-, hull-, väga, ülimalt jt.; развесёлый ülilõbus, разудалый hulljulge, разлюбезный väga ~ ülimalt armastusväärne
‣ purustamist, lõhkumist katki, lõhki, puruks, peeneks, pihuks; разбить katki ~ puruks tegema, ära lõhkuma, lõhki lööma, разгрызть katki närima, разорвать lõhki rebima ~ käristama, раскрошить peeneks ~ tükkideks ~ pihuks tegema, pudiks poetama, raasutama;
‣ laialipaigutamist, laialijaotamist, laialisuundumist laiali; разбросать laiali loopima ~ pilduma ~ laotama, раздать laiali jagama, разлить laiali kallama ~ valama, villima, рассылать laiali saatma, разбежаться laiali jooksma;
‣ meelemuutust, tegevuse lakkamist ümber, üles; раздумать ümber mõtlema, meelt muutma, раззнакомиться tutvust üles ütlema ~ lõpetama, разлюбить armastamast lakkama;
‣ kõrvaldamist, eraldamist, lahtivõtmist de-, des-, lahti; разминировать demineerima, miine kõrvaldama miinidest puhastama, размагнитить demagneetima, magneetumusest vabastama, разоружить desarmeerima, relvitustama, relvi ära võtma, разбинтовать sidet lahti võtma, lahti siduma, раздеваться lahti riietuma, распрягать rakkest lahti võtma, lahti rakendama, расстегнуть lahti nööpima, разъединить koost ~ ühendusest lahti võtma ~ lahutama;
‣ muutumist saama, minema; разбогатеть rikkaks saama ~ minema, rikastuma, размягчиться pehmenema, pehmuma, pehmeks minema;
‣ tegevuse intensiivsust; разглядывать pingsalt uurima, разобидеть rängalt solvama, расцеловать tugevasti suudlema, разукрасить ilustama, расхвалить üles kiitma;
‣ (ся -verbidega) liialeminekut; разбаловаться ülemeelikuks minema (laste kohta), разовраться valetamisega liiale minema ~ mõõtu kaotama, разолгаться hullupööra valetama hakkama, расплясаться tantsuhoogu sattuma; II adjektiiviliitena väljendab omaduse kõrgeimat astet üli-, hull-, väga, ülimalt jt.; развесёлый ülilõbus, разудалый hulljulge, разлюбезный väga ~ ülimalt armastusväärne
разнести 365 Г сов. → несов. разносить II
‣ что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
‣ что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
‣ что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
‣ (безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
◊ разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
‣ что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
‣ что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
‣ что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
‣ (безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
◊ разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
распороть 252 Г сов. → несов. распарывать
‣ что (õmblusi, tikandit) lahti ~ üles harutama; распороть юбку seelikut lahti harutama;
‣ кого-что, чем kõnek. lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama; sisse lõikama; распороть ногу стеклом jalga klaasikillu otsa katki astuma, klaasikildu jalga astuma;
‣ что ülek. kõnek. lõhestama, läbistama; луч прожектора распорол мрак pimedust läbistas prožektorikiir; vrd. пороть I
‣ что (õmblusi, tikandit) lahti ~ üles harutama; распороть юбку seelikut lahti harutama;
‣ кого-что, чем kõnek. lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama; sisse lõikama; распороть ногу стеклом jalga klaasikillu otsa katki astuma, klaasikildu jalga astuma;
‣ что ülek. kõnek. lõhestama, läbistama; луч прожектора распорол мрак pimedust läbistas prožektorikiir; vrd. пороть I
сорваться 217 (прош. вр. сорвалось и сорвалось, сорвались и сорвались) Г сов. → несов. срываться
‣ с чего lahti tulema ~ minema; рука сорвалась käsi läks lahti (näit. pideme küljest);
‣ с чего alla ~ maha kukkuma; сорваться с обрыва järsakust alla kukkuma, сорваться с дерева puu otsast alla kukkuma;
‣ с чего end lahti kiskuma ~ rebima, lahti pääsema; собака сорвалась с цепи koer kiskus end ketist lahti, сорваться с якоря ankrust lahti pääsema;
‣ ülek. kõnek. nagu kadakapõõsas põlema minema, plahvatama;
‣ с чего kõnek. (kohalt) minema panema ~ tormama ~ sööstma; сорваться на крик hüüde peale tormama, сорваться с места (1) minema sööstma, (2) ülek. madalk. minema ~ ajama panema (elu- v. töökohta maha jätma);
‣ с чего (huulilt, keelelt) libisema ~ lipsama;
‣ ülek. kõnek. nurjuma, nurja ~ luhta ~ untsu minema, läbi kukkuma; дело сорвалось asi läks nurja ~ luhta ~ untsu, попытка сорвалась katse luhtus, голос сорвался hääl katkes, сорваться на экзамене eksamil läbi kukkuma;
◊ сорваться ~ срываться с цепи kõnek. kammitsa(i)st vabanema, end kütke(i)st lahti kiskuma, nagu ketist lahti pääsema; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; как ~ будто ~ словно ~ точно с цепи сорваться kõnek. (1) nagu tuli takus tormama, (2) nagu pöörane, nagu ketist lahti pääsenud
‣ с чего lahti tulema ~ minema; рука сорвалась käsi läks lahti (näit. pideme küljest);
‣ с чего alla ~ maha kukkuma; сорваться с обрыва järsakust alla kukkuma, сорваться с дерева puu otsast alla kukkuma;
‣ с чего end lahti kiskuma ~ rebima, lahti pääsema; собака сорвалась с цепи koer kiskus end ketist lahti, сорваться с якоря ankrust lahti pääsema;
‣ ülek. kõnek. nagu kadakapõõsas põlema minema, plahvatama;
‣ с чего kõnek. (kohalt) minema panema ~ tormama ~ sööstma; сорваться на крик hüüde peale tormama, сорваться с места (1) minema sööstma, (2) ülek. madalk. minema ~ ajama panema (elu- v. töökohta maha jätma);
‣ с чего (huulilt, keelelt) libisema ~ lipsama;
‣ ülek. kõnek. nurjuma, nurja ~ luhta ~ untsu minema, läbi kukkuma; дело сорвалось asi läks nurja ~ luhta ~ untsu, попытка сорвалась katse luhtus, голос сорвался hääl katkes, сорваться на экзамене eksamil läbi kukkuma;
◊ сорваться ~ срываться с цепи kõnek. kammitsa(i)st vabanema, end kütke(i)st lahti kiskuma, nagu ketist lahti pääsema; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; как ~ будто ~ словно ~ точно с цепи сорваться kõnek. (1) nagu tuli takus tormama, (2) nagu pöörane, nagu ketist lahti pääsenud
часть 92 С ж. неод.
‣ osa, jagu, tükk, element, detail; составная часть (1) liitosa, (2) koostisosa, osis, komponent, центральная часть keskosa, верхняя часть ülemik, ülaosa, ülemine pool ~ osa ~ tükk, большая часть suurem osa, носовая часть корабля laeva vööriosa, запасные части (1) varuosad, (2) sõj. varuväeosad, aj. tagavaraväeosad, соединительная часть liitedetail, ühendusdetail, liiteosa, ühendusosa, готовые части valmis osad, valmisdetailid, боевая ~ головная часть ракеты raketi lõhkepea, части тела kehaosad, часть целого terviku osa, osa tervikust, третья часть kolmandik, часть публики osa publikust ~ publikut ~ vaatajaist ~ vaatajaid ~ kuulajaist ~ kuulajaid, часть яблока õunatükk, õunaosa, osa õunast, части света maailmajaod, проезжая часть (дороги) sõidutee, надземная часть pealmaaosa, maapealne osa, выступающая часть etteulatuv osa, eend, ходовая часть (1) veermik, (2) alusvanker, левая часть уравнения mat. võrrandi vasak pool, действительная часть mat. reaalosa, мнимая часть mat. imaginaarosa, дробная часть mat. murdosa, фасонная часть (toru)liitmik, мышечная часть anat. lihasmik, lihasosa, muskulaarosa, крестцовая часть туши ristluutükk (lihakeha tükeldamisel), часть статьи (1) kirjutise ~ artikli osa, (2) jur. lõige, части речи lgv. sõnaliigid, роман в трёх частях romaan kolmes jaos, kolmeosaline romaan, большей частью, по большей части enamasti, enamalt ~ suuremalt jaolt, по частям ositi, osade kaupa, osakaupa, разложить на части osadeks lahti võtma, osandama;
‣ jaoskond, osakond; учебная часть (1) õppeosakond, õppejaoskond (näit. sõjakoolis), (2) sõj. õppeväeosa, боевая часть sõj. (1) lahinguüksus (sõjalaeval), (2) lahinguväeosa, хозяйственная часть majandusjaoskond;
‣ ala; финансовая часть finantsala, rahandusala, работать по технической части tehnika alal töötama, заместитель директора по научной части teadusdirektor, это не по моей части ülek. kõnek. see pole minu rida;
‣ sõj. (sõja)väeosa; воинская ~ войсковая часть sõjaväeosa, регулярные части regulaarväeosad, авиационная ~ лётная часть lennuväeosa, морская часть mereväeosa, мотострелковая часть motolaskurväeosa, общевойсковая часть üldväeosa, отборная часть eliitväeosa, valikväeosa, передовая часть eelväeosa, специальная часть eri(ala)väeosa;
‣ aj. linnajagu; politseijaoskond;
‣ aj. (linna) pritsimehed; pritsimaja;
‣ kõnek. kaha (kahasse tehtu); в части с кем kellega kahasse;
◊ львиная часть lõviosa; рвать на части kõnek. tükkideks ~ lõhki kiskuma ~ rebima; разрываться ~ разорваться на части kõnek. end kas või lõhki kiskuma; сердце разрывается на части süda lõhkeb
‣ osa, jagu, tükk, element, detail; составная часть (1) liitosa, (2) koostisosa, osis, komponent, центральная часть keskosa, верхняя часть ülemik, ülaosa, ülemine pool ~ osa ~ tükk, большая часть suurem osa, носовая часть корабля laeva vööriosa, запасные части (1) varuosad, (2) sõj. varuväeosad, aj. tagavaraväeosad, соединительная часть liitedetail, ühendusdetail, liiteosa, ühendusosa, готовые части valmis osad, valmisdetailid, боевая ~ головная часть ракеты raketi lõhkepea, части тела kehaosad, часть целого terviku osa, osa tervikust, третья часть kolmandik, часть публики osa publikust ~ publikut ~ vaatajaist ~ vaatajaid ~ kuulajaist ~ kuulajaid, часть яблока õunatükk, õunaosa, osa õunast, части света maailmajaod, проезжая часть (дороги) sõidutee, надземная часть pealmaaosa, maapealne osa, выступающая часть etteulatuv osa, eend, ходовая часть (1) veermik, (2) alusvanker, левая часть уравнения mat. võrrandi vasak pool, действительная часть mat. reaalosa, мнимая часть mat. imaginaarosa, дробная часть mat. murdosa, фасонная часть (toru)liitmik, мышечная часть anat. lihasmik, lihasosa, muskulaarosa, крестцовая часть туши ristluutükk (lihakeha tükeldamisel), часть статьи (1) kirjutise ~ artikli osa, (2) jur. lõige, части речи lgv. sõnaliigid, роман в трёх частях romaan kolmes jaos, kolmeosaline romaan, большей частью, по большей части enamasti, enamalt ~ suuremalt jaolt, по частям ositi, osade kaupa, osakaupa, разложить на части osadeks lahti võtma, osandama;
‣ jaoskond, osakond; учебная часть (1) õppeosakond, õppejaoskond (näit. sõjakoolis), (2) sõj. õppeväeosa, боевая часть sõj. (1) lahinguüksus (sõjalaeval), (2) lahinguväeosa, хозяйственная часть majandusjaoskond;
‣ ala; финансовая часть finantsala, rahandusala, работать по технической части tehnika alal töötama, заместитель директора по научной части teadusdirektor, это не по моей части ülek. kõnek. see pole minu rida;
‣ sõj. (sõja)väeosa; воинская ~ войсковая часть sõjaväeosa, регулярные части regulaarväeosad, авиационная ~ лётная часть lennuväeosa, морская часть mereväeosa, мотострелковая часть motolaskurväeosa, общевойсковая часть üldväeosa, отборная часть eliitväeosa, valikväeosa, передовая часть eelväeosa, специальная часть eri(ala)väeosa;
‣ aj. linnajagu; politseijaoskond;
‣ aj. (linna) pritsimehed; pritsimaja;
‣ kõnek. kaha (kahasse tehtu); в части с кем kellega kahasse;
◊ львиная часть lõviosa; рвать на части kõnek. tükkideks ~ lõhki kiskuma ~ rebima; разрываться ~ разорваться на части kõnek. end kas või lõhki kiskuma; сердце разрывается на части süda lõhkeb
