[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit
абордаж 28 С м. неод. (без мн. ч.) sõj. abordaaž, abordeerimine; брать на абордаж (1) что sõj. abordaaži tegema millele, (abordaaživõttega) ründama ~ vallutama mida, (2) кого ülek. madalk. ennast külge kleepima kellele
атака 69 С ж. неод. rünnak, atakk (ka med.); молниеносная атака välkrünnak, воздушная атака õhurünnak, отразить ~ отбить атаку rünnakut tagasi lööma, идти в атаку rünnakule minema, повести атаку на кого ründama keda, сердечная атака südameatakk
лоб 7 (предл. п. ед. ч. о лбе, на и во лбу) С м. неод.
‣ laup, otsmik, otsaesine; высокий лоб kõrge laup, низкий лоб madal laup, открытый лоб avar laup, хмурить лоб otsaesist kortsutama, атака в лоб sõj. frontaalrünnak, атаковать в лоб otse ründama, вопрос в лоб otsene küsimus;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. halv. loikamid, volaskid;
◊ что в лоб, что по лбу kõnekäänd madalk. üks kama kõik; (у него это) на лбу написано kõnek. talle on see otsaette kirjutatud; пускать ~ пустить (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; брить ~ забривать ~ забрить лоб кому kõnek. van. nekrutiks võtma keda; семи пядей во лбу (maa)ilmatu ~ kole tark
‣ laup, otsmik, otsaesine; высокий лоб kõrge laup, низкий лоб madal laup, открытый лоб avar laup, хмурить лоб otsaesist kortsutama, атака в лоб sõj. frontaalrünnak, атаковать в лоб otse ründama, вопрос в лоб otsene küsimus;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. halv. loikamid, volaskid;
◊ что в лоб, что по лбу kõnekäänd madalk. üks kama kõik; (у него это) на лбу написано kõnek. talle on see otsaette kirjutatud; пускать ~ пустить (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; брить ~ забривать ~ забрить лоб кому kõnek. van. nekrutiks võtma keda; семи пядей во лбу (maa)ilmatu ~ kole tark
набегать 165b Г несов.
‣ сов. набежать;
‣ на что, без доп. röövretki tegema ~ korraldama, teiste valdustesse ~ võõrastesse piiridesse tungima, sisse ~ üle piiri ~ kallale tungima; ründama;
‣ kõnek. läbi astuma, sisse põikama;
‣ безл. kõnek. (kortsu, volti) kiskuma; около воротника набегает krae juurest (veidi) kisub ~ hoiab volti
‣ сов. набежать;
‣ на что, без доп. röövretki tegema ~ korraldama, teiste valdustesse ~ võõrastesse piiridesse tungima, sisse ~ üle piiri ~ kallale tungima; ründama;
‣ kõnek. läbi astuma, sisse põikama;
‣ безл. kõnek. (kortsu, volti) kiskuma; около воротника набегает krae juurest (veidi) kisub ~ hoiab volti
наезжать II 169b Г несов.
‣ сов. наехать;
‣ kõnek. (vahetevahel v. lühikeseks ajaks) kohale sõitma ~ tulema;
‣ van. (ratsaväega) ründama
‣ сов. наехать;
‣ kõnek. (vahetevahel v. lühikeseks ajaks) kohale sõitma ~ tulema;
‣ van. (ratsaväega) ründama
налететь 234 Г сов. → несов. налетать I
‣ на кого-что otsa ~ vastu mida lendama, vastu mida põrkama; налететь на столб vastu posti põrkama, самолёт налетел на скалу lennuk põrkas vastu kaljut, на лестнице я налетел на знакомого ülek. kõnek. trepil põrkasin tuttavaga kokku, налететь на выговор ülek. kõnek. (ootamatult) noomitust saama, налететь на обманщика ülek. kõnek. petisega kokku juhtuma;
‣ на кого-что, без доп. kõnek. kallale ~ jaole sööstma ~ tormama ~ kargama, ründama (ka sõj.); ястреб налетел на гнездо kull sööstis pesa kallale, бомбардировщики налетели на станцию pommituslennukid ründasid jaama, налететь с кулаками на кого rusikatega kallale minema ~ tormama kellele, налететь с руганью на кого sõimama pistma keda, налететь с упрёками на кого etteheidetega üle külvama keda, налететь с угрозами на кого ähvardama keda;
‣ puhkema, tõusma; налетел ураган puhkes torm, налетел ветер tõusis suur tuul;
‣ куда, безл. также кого-чего (teatud hulgal) sisse ~ peale ~ kokku tulema ~ lendama; в комнату налетело много комаров tuppa on palju sääski tulnud, на свет налетело много мотыльков valguse peale on palju ööliblikaid kokku lennanud
‣ на кого-что otsa ~ vastu mida lendama, vastu mida põrkama; налететь на столб vastu posti põrkama, самолёт налетел на скалу lennuk põrkas vastu kaljut, на лестнице я налетел на знакомого ülek. kõnek. trepil põrkasin tuttavaga kokku, налететь на выговор ülek. kõnek. (ootamatult) noomitust saama, налететь на обманщика ülek. kõnek. petisega kokku juhtuma;
‣ на кого-что, без доп. kõnek. kallale ~ jaole sööstma ~ tormama ~ kargama, ründama (ka sõj.); ястреб налетел на гнездо kull sööstis pesa kallale, бомбардировщики налетели на станцию pommituslennukid ründasid jaama, налететь с кулаками на кого rusikatega kallale minema ~ tormama kellele, налететь с руганью на кого sõimama pistma keda, налететь с упрёками на кого etteheidetega üle külvama keda, налететь с угрозами на кого ähvardama keda;
‣ puhkema, tõusma; налетел ураган puhkes torm, налетел ветер tõusis suur tuul;
‣ куда, безл. также кого-чего (teatud hulgal) sisse ~ peale ~ kokku tulema ~ lendama; в комнату налетело много комаров tuppa on palju sääski tulnud, на свет налетело много мотыльков valguse peale on palju ööliblikaid kokku lennanud
нападение 115 С с. неод.
‣ kallaletung, rünnak (ka sõj.), rünne (ründe; ka sport); внезапное нападение ootamatu kallaletung, äkkrünnak, вооружённое нападение relvastatud kallaletung, ядерное нападение tuumarünnak, -kallaletung, совершить ~ произвести нападение ründama, подвергнуться нападению rünnatav olema, отразить нападение rünnakut tagasi lööma;
‣ sport ründemängijad, edurivi; центр нападения kesktormaja (jalgpallis), keskmängija
‣ kallaletung, rünnak (ka sõj.), rünne (ründe; ka sport); внезапное нападение ootamatu kallaletung, äkkrünnak, вооружённое нападение relvastatud kallaletung, ядерное нападение tuumarünnak, -kallaletung, совершить ~ произвести нападение ründama, подвергнуться нападению rünnatav olema, отразить нападение rünnakut tagasi lööma;
‣ sport ründemängijad, edurivi; центр нападения kesktormaja (jalgpallis), keskmängija
напасть II 356b Г сов. → несов. нападать
‣ на кого-что kallale tungima ~ minema, ründama; напасть на крепость kindlust ründama, на него напал медведь ta sattus karu küüsi, напасть на кого с упрёками kõnek. kellele turja ~ harja kargama, keda näägutama kukkuma, напасть на еду kõnek. ahnelt sööma hakkama, söögi kallale tormama;
‣ на что peale sattuma; напасть на золотоносную жилу kullasoonele sattuma, напасть на след jälgedele sattuma;
‣ на кого haarama, valdama; на него напал страх teda haaras hirm, на него напала робость ta lõi araks, грусть напала meel läks kurvaks, лень напала laiskus tuli peale, напал кашель köha tuli kallale;
◊ не на того ~ таковского ~ такого ~ дурака напал madalk. ega ma (ta, sa...) ka loll pole ~ polnud, vaat kus leidis (leidsid) lolli
‣ на кого-что kallale tungima ~ minema, ründama; напасть на крепость kindlust ründama, на него напал медведь ta sattus karu küüsi, напасть на кого с упрёками kõnek. kellele turja ~ harja kargama, keda näägutama kukkuma, напасть на еду kõnek. ahnelt sööma hakkama, söögi kallale tormama;
‣ на что peale sattuma; напасть на золотоносную жилу kullasoonele sattuma, напасть на след jälgedele sattuma;
‣ на кого haarama, valdama; на него напал страх teda haaras hirm, на него напала робость ta lõi araks, грусть напала meel läks kurvaks, лень напала laiskus tuli peale, напал кашель köha tuli kallale;
◊ не на того ~ таковского ~ такого ~ дурака напал madalk. ega ma (ta, sa...) ka loll pole ~ polnud, vaat kus leidis (leidsid) lolli
наступать I 165b Г несов. сов. наступить I . на кого-что, без доп. peale tungima, ründama; войска наступают väed tungivad peale, пустыня наступала на степь kõrb tungib stepile peale, наступать на пустыню kõrbet hõlvama
наступление I 115 С с. неод. pealetung, rünnak, ründamine; стремительное наступление hoogne pealetung, начать наступление pealetungi alustama, пойти в наступление ründama, перейти в наступление rünnakule asuma, отбить наступление rünnakut ~ pealetungi tagasi lööma ~ tõrjuma, развивать наступление pealetungi arendama, вести наступление pealetungilahinguid pidama, наступление на город linna ründamine, pealetung linnale, наступление на тайгу taiga hõlvamine
обрушиться 271 Г сов. → несов. обрушиваться
‣ куда, без доп. maha ~ kokku varisema, ümber ~ sisse kukkuma, sisse langema; стена обрушилась sein varises maha ~ kokku;
‣ на кого-что, чем, с чем kallale ~ peale tungima (ka ülek.), (kaela) langema, tabama (ka ülek.); paiskuma; обрушиться с нападками на кого maruliselt ~ tormakalt süüdistama keda, ründama keda, бомбы обрушились на город pommirahe langes linnale, на него обрушилось несчастье kõnek. teda on tabanud õnnetus, на нас обрушился ливень meid tabas vihmavaling, jäime paduvihma kätte, вода обрушилась на палубу vesi paiskus tekile
‣ куда, без доп. maha ~ kokku varisema, ümber ~ sisse kukkuma, sisse langema; стена обрушилась sein varises maha ~ kokku;
‣ на кого-что, чем, с чем kallale ~ peale tungima (ka ülek.), (kaela) langema, tabama (ka ülek.); paiskuma; обрушиться с нападками на кого maruliselt ~ tormakalt süüdistama keda, ründama keda, бомбы обрушились на город pommirahe langes linnale, на него обрушилось несчастье kõnek. teda on tabanud õnnetus, на нас обрушился ливень meid tabas vihmavaling, jäime paduvihma kätte, вода обрушилась на палубу vesi paiskus tekile
обстрел 1 С м. неод. tulistamine, tuli; артиллерийский обстрел suurtükituli, миномётный обстрел miinipildujatuli, обстрел города linna tulistamine, находиться ~ быть под обстрелом tule all olema, брать под обстрел кого-что (1) tulistama hakkama, tule alla võtma, (2) ülek. ägedalt ~ teravalt kritiseerima ~ arvustama ~ ründama asuma
ополчиться 287 Г сов. → несов. ополчаться на кого-что, против кого-чего
‣ van. lipu ~ lippude alla koonduma, relvi haarama;
‣ sõda alustama, kallale tungima, ründama (ka ülek.)
‣ van. lipu ~ lippude alla koonduma, relvi haarama;
‣ sõda alustama, kallale tungima, ründama (ka ülek.)
приступить 323b Г сов. → несов. приступать
‣ к чему mida tegema asuma ~ hakkama, millega hakatust tegema, mille (kallale) asuma; приступить к голосованию hääletama asuma, приступить к делу asja juurde ~ kallale asuma, приступить к работе tööle hakkama, tööd alustama;
‣ к кому, с чем ülek. van. tüütama; приступить к кому с просьбами keda palvetega ründama
‣ к чему mida tegema asuma ~ hakkama, millega hakatust tegema, mille (kallale) asuma; приступить к голосованию hääletama asuma, приступить к делу asja juurde ~ kallale asuma, приступить к работе tööle hakkama, tööd alustama;
‣ к кому, с чем ülek. van. tüütama; приступить к кому с просьбами keda palvetega ründama
торпедировать 171a Г сов. и несов. что
‣ torpedeerima (sõj. laeva torpeedoga ründama v. põhja laskma; mäend. liikurmürsuga lõhkama);
‣ ülek. nurjama, nurja ajama, täideviimist takistama
‣ torpedeerima (sõj. laeva torpeedoga ründama v. põhja laskma; mäend. liikurmürsuga lõhkama);
‣ ülek. nurjama, nurja ajama, täideviimist takistama
фланг 18 С м. неод. sõj. tiib (ka males), pool; левый фланг vasak tiib, правый фланг parem tiib, внешний фланг välistiib, королевский фланг kuningatiib (males), ферзевый фланг liputiib (males), уязвимый фланг ohustatud tiib, открытый фланг avatud ~ lahtine tiib, обойти с фланга tiivalt haarama, tiibama, атаковать с фланга tiivalt ründama
штурмовать 172a Г несов. кого-что tormi jooksma, ründama, vallutama (ka ülek.); штурмовать город linna tormijooksuga vallutama, linna peale ~ linnale tormi jooksma, штурмовать горную вершину mäetippu ründama ~ vallutama, штурмовать автобус kõnek. elu eest bussi trügima, bussile tormi jooksma
яростно Н
‣ raevukalt, raevunult, maruvihaselt, märatsedes, meeletult, pööraselt, ägedalt; яростно защищаться end raevukalt ~ ägedalt kaitsma, яростно спорить ägedalt vaidlema, яростно атаковать raevukalt ~ ägedalt ründama, яростно сопротивляться raevukat ~ ägedat vastupanu osutama, raevukalt ~ ägedalt vastu panema;
‣ kirglikult, ägedalt, tuliselt, äärmiselt, jäägitult, ihu ja hingega
‣ raevukalt, raevunult, maruvihaselt, märatsedes, meeletult, pööraselt, ägedalt; яростно защищаться end raevukalt ~ ägedalt kaitsma, яростно спорить ägedalt vaidlema, яростно атаковать raevukalt ~ ägedalt ründama, яростно сопротивляться raevukat ~ ägedat vastupanu osutama, raevukalt ~ ägedalt vastu panema;
‣ kirglikult, ägedalt, tuliselt, äärmiselt, jäägitult, ihu ja hingega
