[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit
веник 18 С м. неод. (sauna)viht; (põranda)luud; берёзовый веник kaseviht, хлестать(ся) веником vihtlema, подметать пол веником luuaga põrandat pühkima
вымести 368* Г сов. → несов. выметать что, из чего puhtaks ~ välja pühkima; ülek. minema kihutama; вымести сор из комнаты prahti toast välja pühkima, tuba prahist puhtaks pühkima
вытереть 243* Г сов. → несов. вытирать
‣ что, обо что, чем puhtaks ~ ära pühkima ~ hõõruma; ära kuivatama; вытереть пыль tolmu pühkima, доска вытерта tahvel on pühitud, вытереть досуха kuivaks pühkima, вытереть руки полотенцем käsi (käte)rätikuga kuivatama, вытереть слёзы pisaraid kuivatama;
‣ (без 1 и 2 л.) что kõnek. (kandmisega) ära kulutama; вытертые рукава пиджака kulunud kuuekäised
‣ что, обо что, чем puhtaks ~ ära pühkima ~ hõõruma; ära kuivatama; вытереть пыль tolmu pühkima, доска вытерта tahvel on pühitud, вытереть досуха kuivaks pühkima, вытереть руки полотенцем käsi (käte)rätikuga kuivatama, вытереть слёзы pisaraid kuivatama;
‣ (без 1 и 2 л.) что kõnek. (kandmisega) ära kulutama; вытертые рукава пиджака kulunud kuuekäised
вытереться 243* Г сов. → несов. вытираться
‣ чем end kuivaks ~ puhtaks pühkima ~ hõõruma, end ära kuivatama;
‣ kõnek. ära kuluma (rõivaste kohta); langema, maha tulema (juuste, karvade kohta)
‣ чем end kuivaks ~ puhtaks pühkima ~ hõõruma, end ära kuivatama;
‣ kõnek. ära kuluma (rõivaste kohta); langema, maha tulema (juuste, karvade kohta)
досуха Н kuivaks; вытереть досуха kuivaks pühkima, kuivatama
завевать 169a Г несов. → сов. завеять I (без 1 и 2 л.) что täis ~ kinni tuiskama ~ ajama; minema pühkima ~ puhuma; снег завевает следы lumi tuiskab jäljed kinni
замести I 368 Г сов. → несов. заметать III
‣ что, во что (sisse, kokku) pühkima; она замела сор в угол ta pühkis prahi nurka;
‣ что, чем kinni tuiskama; метель замела палатку telk on lumme tuisanud, снег замёл лыжню suusarada on umbes ~ kinni tuisanud, следы замело снегом безл. jäljed on lund täis tuisanud;
‣ кого madalk. kinni võtma ~ nabima;
◊ замести ~ заметать след ~ следы jälgi segama ~ kaotama
‣ что, во что (sisse, kokku) pühkima; она замела сор в угол ta pühkis prahi nurka;
‣ что, чем kinni tuiskama; метель замела палатку telk on lumme tuisanud, снег замёл лыжню suusarada on umbes ~ kinni tuisanud, следы замело снегом безл. jäljed on lund täis tuisanud;
‣ кого madalk. kinni võtma ~ nabima;
◊ замести ~ заметать след ~ следы jälgi segama ~ kaotama
затереть 243 Г сов. → несов. затирать
‣ что maha ~ ära ~ siledaks ~ üle hõõruma ~ nühkima ~ pühkima; madalk. laiali hõõruma; затереть надпись pealkirja ~ kritseldist maha nühkima;
‣ что kõnek. ära kulutama, katki nühkima; затёртая шуба kulunud ~ ärakantud kasukas;
‣ кого-что kinni ~ vahele suruma; толпа совсем затёрла его ta kiiluti rahvasumma, корабль затёрло льдом laev jäi jäävangi;
‣ кого ülek. kõnek. alla suruma, arengut takistama;
‣ что madalk. segama (taignat, toitu)
‣ что maha ~ ära ~ siledaks ~ üle hõõruma ~ nühkima ~ pühkima; madalk. laiali hõõruma; затереть надпись pealkirja ~ kritseldist maha nühkima;
‣ что kõnek. ära kulutama, katki nühkima; затёртая шуба kulunud ~ ärakantud kasukas;
‣ кого-что kinni ~ vahele suruma; толпа совсем затёрла его ta kiiluti rahvasumma, корабль затёрло льдом laev jäi jäävangi;
‣ кого ülek. kõnek. alla suruma, arengut takistama;
‣ что madalk. segama (taignat, toitu)
земля 64 (вин. п. ед. ч. землю, род. п. мн. ч. земель, дат. п. землям, твор. п. землями, предл. п. о землях) С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над землёй madalal maa kohal lendama, поклониться до земли maani kummardama, небо слилось с землёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
‣ maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная земля künnimaa, плодородная земля viljakas ~ viljakandev maa, болотистая земля soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка земли maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая земля kobe muld, тучная земля rammus muld, засыпать землёй mulda peale ~ täis ajama, pinnasega täitma, ничейная земля eikellegimaa, общинная земля kogukonnamaa, помещичья земля mõisamaa, церковная земля kirikumaa;
‣ maa, kõrgst. ka riik; родная земля sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой земле võõral maal, võõrsil;
‣ Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera ~ Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane;
◊ обетованная земля kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa; земля горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline ~ maa(pind) põleb jalge all; земля из-под ног уходит ~ ушла ~ уплывает ~ бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all; за тридевять земель seitsme maa ja mere taga ~ taha; предавать ~ предать кого земле kõrgst. (maa)mulda sängitama keda; сравнять с землёй что maatasa tegema mida; между небом и землёй maa ja taeva vahel (olema); из-под земли доставать ~ достать что kas või maa alt välja võtma mida; словно ~ точно ~ как из земли ~ из-под земли вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta); стирать ~ стереть с лица земли кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema keda-mida; как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
‣ (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над землёй madalal maa kohal lendama, поклониться до земли maani kummardama, небо слилось с землёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
‣ maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная земля künnimaa, плодородная земля viljakas ~ viljakandev maa, болотистая земля soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка земли maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая земля kobe muld, тучная земля rammus muld, засыпать землёй mulda peale ~ täis ajama, pinnasega täitma, ничейная земля eikellegimaa, общинная земля kogukonnamaa, помещичья земля mõisamaa, церковная земля kirikumaa;
‣ maa, kõrgst. ka riik; родная земля sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой земле võõral maal, võõrsil;
‣ Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera ~ Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane;
◊ обетованная земля kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa; земля горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline ~ maa(pind) põleb jalge all; земля из-под ног уходит ~ ушла ~ уплывает ~ бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all; за тридевять земель seitsme maa ja mere taga ~ taha; предавать ~ предать кого земле kõrgst. (maa)mulda sängitama keda; сравнять с землёй что maatasa tegema mida; между небом и землёй maa ja taeva vahel (olema); из-под земли доставать ~ достать что kas või maa alt välja võtma mida; словно ~ точно ~ как из земли ~ из-под земли вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta); стирать ~ стереть с лица земли кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema keda-mida; как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
изба 53 С ж. неод. (talu)maja, tare, tuba; чёрная ~ курная изба suitsutare, белая изба korstnaga (talu)maja, подмести избу tuba (puhtaks) pühkima
изгладить 270a Г сов. → несов. изглаживать что liter. kustutama, tasandama, maha pühkima ~ siluma, ülek. ka kaotama; изгладить из памяти mälust kustutama ~ pühkima, чтобы изгладить невыгодное впечатление silumaks ebasoodsat muljet
изничтожить 271a Г сов. → несов. изничтожать кого-что madalk. (täielikult) hävitama, maa pealt kaotama ~ pühkima, maatasa tegema
кукиш 28 С м. неод. kõnek. trääs;
◊ показывать ~ показать кукиш в кармане madalk. (püksi)taskus rusikat pigistama; кишка кишке кукиш показывает ~ кажет у кого madalk. kelle(l) soolikad mängivad marjast; получать ~ получить кукиш с маслом madalk. suud puhtaks pühkima millest, pika ninaga jääma
◊ показывать ~ показать кукиш в кармане madalk. (püksi)taskus rusikat pigistama; кишка кишке кукиш показывает ~ кажет у кого madalk. kelle(l) soolikad mängivad marjast; получать ~ получить кукиш с маслом madalk. suud puhtaks pühkima millest, pika ninaga jääma
лицо 110 С с. неод.
‣ nägu (ka ülek.), pale; широкоскулое ~ скуластое лицо tugevate põsesarnadega ~ sarnakas nägu, знакомое лицо tuttav nägu, выражение лица näoilme, цвет лица näojume, черты лица näojooned, лицо вытянулось nägu venis pikaks, он изменился в лице ta langes näost ära, ta näoilme muutus, смотреть опасности в лицо ohule silma vaatama, иметь своё лицо omanäoline olema, лицо современной деревни nüüdisküla ~ praeguse maaelu pale, перед лицом народа kõrgst. rahva (palge) ees, перед лицом суда kõrgst. kohtu ees;
‣ од. tegelane, isik; действующие лица пьесы näidendi tegelased, главное действующее лицо peategelane, важное лицо tähtis isik ~ tegelane, постороннее лицо kõrvaline isik, лица обоего пола mõlemast soost isikud, частное лицо eraisik, должностное лицо ametiisik, официальное лицо ametlik isik, подставное лицо jur. variisik, võltsisik, доверенное лицо jur. usaldusmees, volinik;
‣ lgv. isik; pööre; изменение глагола по лицам verbi ~ pöördsõna pööramine, первое лицо глагола esimene pööre;
‣ esikülg, väliskülg, pealispind; лицо кожи nahat. naha pealispind, гладить с лица что paremalt poolelt triikima;
◊ в поте лица pal(g)ehigis; (знать) в лицо nägupidi (tundma); (говорить ~ сказать) в лицо näkku (ütlema); лица нет на ком kes on näost ära; стирать ~ стереть с лица земли кого-что maapinnalt pühkima, maatasa tegema; исчезать ~ исчезнуть с лица земли maamunalt kaduma, jäljetult kaduma; в лице кого kelle isikus; от лица кого kelle poolt, kelle nimel; с лица воду не пить vanas. ilu ei panda padaje; невзирая на лица isikuid arvestamata; на лице написано у кого kelle näost on näha, kellele on otsaette kirjutatud; ни кровинки в лице (нет ~ не осталось) у кого kelle nägu on lubivalge, kelle näost on ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; кровь бросилась в лицо чьё, кому veri tõusis näkku kellel; показывать ~ показать своё настоящее лицо oma õiget palet ~ nägu näitama; на одно лицо ühte nägu, täiesti sarnased, nagu ühe vitsaga löödud; показывать ~ показать товар лицом mida kõige paremast küljest näitama; не ударить лицом в грязь oma nime mitte häbistama; лицом к лицу silm silma vastu, otse vastakuti; не к лицу что кому mis ei sobi, ei ole näo järgi kellele
‣ nägu (ka ülek.), pale; широкоскулое ~ скуластое лицо tugevate põsesarnadega ~ sarnakas nägu, знакомое лицо tuttav nägu, выражение лица näoilme, цвет лица näojume, черты лица näojooned, лицо вытянулось nägu venis pikaks, он изменился в лице ta langes näost ära, ta näoilme muutus, смотреть опасности в лицо ohule silma vaatama, иметь своё лицо omanäoline olema, лицо современной деревни nüüdisküla ~ praeguse maaelu pale, перед лицом народа kõrgst. rahva (palge) ees, перед лицом суда kõrgst. kohtu ees;
‣ од. tegelane, isik; действующие лица пьесы näidendi tegelased, главное действующее лицо peategelane, важное лицо tähtis isik ~ tegelane, постороннее лицо kõrvaline isik, лица обоего пола mõlemast soost isikud, частное лицо eraisik, должностное лицо ametiisik, официальное лицо ametlik isik, подставное лицо jur. variisik, võltsisik, доверенное лицо jur. usaldusmees, volinik;
‣ lgv. isik; pööre; изменение глагола по лицам verbi ~ pöördsõna pööramine, первое лицо глагола esimene pööre;
‣ esikülg, väliskülg, pealispind; лицо кожи nahat. naha pealispind, гладить с лица что paremalt poolelt triikima;
◊ в поте лица pal(g)ehigis; (знать) в лицо nägupidi (tundma); (говорить ~ сказать) в лицо näkku (ütlema); лица нет на ком kes on näost ära; стирать ~ стереть с лица земли кого-что maapinnalt pühkima, maatasa tegema; исчезать ~ исчезнуть с лица земли maamunalt kaduma, jäljetult kaduma; в лице кого kelle isikus; от лица кого kelle poolt, kelle nimel; с лица воду не пить vanas. ilu ei panda padaje; невзирая на лица isikuid arvestamata; на лице написано у кого kelle näost on näha, kellele on otsaette kirjutatud; ни кровинки в лице (нет ~ не осталось) у кого kelle nägu on lubivalge, kelle näost on ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; кровь бросилась в лицо чьё, кому veri tõusis näkku kellel; показывать ~ показать своё настоящее лицо oma õiget palet ~ nägu näitama; на одно лицо ühte nägu, täiesti sarnased, nagu ühe vitsaga löödud; показывать ~ показать товар лицом mida kõige paremast küljest näitama; не ударить лицом в грязь oma nime mitte häbistama; лицом к лицу silm silma vastu, otse vastakuti; не к лицу что кому mis ei sobi, ei ole näo järgi kellele
мести 368 Г несов. что
‣ (luua v. põrandaharjaga) pühkima; мести пол в кухне köögipõrandat pühkima;
‣ (без 1 и 2 л.) (üles, ringi) keerutama, tuiskama (также безл. ); на улице метёт, вьюга метёт õues ~ väljas tuiskab
‣ (luua v. põrandaharjaga) pühkima; мести пол в кухне köögipõrandat pühkima;
‣ (без 1 и 2 л.) (üles, ringi) keerutama, tuiskama (также безл. ); на улице метёт, вьюга метёт õues ~ väljas tuiskab
метла 54 (род. п. мн. ч. мётел)
‣ luud; подметать метлой пол luuaga põrandat pühkima;
‣ bot. rukkihein, rukki-kastehein (Apera);
◊ новая метла чисто метёт vanas. uus luud pühib hästi; мести ~ вымести железной метлой hävitama, (luuaga) välja rookima; под метлу madalk. viimse kübemeni, täielikult
‣ luud; подметать метлой пол luuaga põrandat pühkima;
‣ bot. rukkihein, rukki-kastehein (Apera);
◊ новая метла чисто метёт vanas. uus luud pühib hästi; мести ~ вымести железной метлой hävitama, (luuaga) välja rookima; под метлу madalk. viimse kübemeni, täielikult
навострить 285a Г сов. → несов. навастривать madalk.
‣ что teritama, ihuma, teravaks tegema;
‣ кого ülek. aru pähe panema kellele;
◊ навострить глаза на кого-что madalk. pilku puurima kellesse-millesse, valvsa pilguga silmitsema keda-mida; навострить лыжи madalk. jalgadele valu andma, minema pühkima ~ tuiskama, varvast viskama, punuma pistma, plehku panema; навострить ~ навастривать слух ~ уши ~ ухо madalk. kõrvu teritama, kõrvu kikki ajama
‣ что teritama, ihuma, teravaks tegema;
‣ кого ülek. aru pähe panema kellele;
◊ навострить глаза на кого-что madalk. pilku puurima kellesse-millesse, valvsa pilguga silmitsema keda-mida; навострить лыжи madalk. jalgadele valu andma, minema pühkima ~ tuiskama, varvast viskama, punuma pistma, plehku panema; навострить ~ навастривать слух ~ уши ~ ухо madalk. kõrvu teritama, kõrvu kikki ajama
намести 368 Г сов. → несов. наметать I что, чего
‣ (mingit hulka) kokku ~ hunnikusse pühkima; она намела большую кучу мусора ta pühkis suure prahihunniku kokku;
‣ kokku kandma ~ ajama ~ tuiskama ~ puhuma; под окнами намело много снегу aknaalused on lund täis tuisanud
‣ (mingit hulka) kokku ~ hunnikusse pühkima; она намела большую кучу мусора ta pühkis suure prahihunniku kokku;
‣ kokku kandma ~ ajama ~ tuiskama ~ puhuma; под окнами намело много снегу aknaalused on lund täis tuisanud
о II, об, обо предлог I с вин. п.
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
обмахивать I 168a Г несов. → сов. обмахнуть кого-что, чем
‣ tuult lehvitama kellele-millele; обмахивать лицо платком rätiga (näkku) tuult lehvitama;
‣ (vehkides) eemale peletama; обмахивать комаров sääski eemale peletama ~ minema vehkima;
‣ (kergelt üle) pühkima; (maha, puhtaks) pühkima ~ raputama; обмахивать пыль с полки riiulilt tolmu pühkima, обмахивать полку riiulit puhtaks pühkima, обмахивать крошки со скатерти laudlinalt puru pühkima ~ maha rapsima, laudlina purust pühkima ~ puhtaks rapsima
‣ tuult lehvitama kellele-millele; обмахивать лицо платком rätiga (näkku) tuult lehvitama;
‣ (vehkides) eemale peletama; обмахивать комаров sääski eemale peletama ~ minema vehkima;
‣ (kergelt üle) pühkima; (maha, puhtaks) pühkima ~ raputama; обмахивать пыль с полки riiulilt tolmu pühkima, обмахивать полку riiulit puhtaks pühkima, обмахивать крошки со скатерти laudlinalt puru pühkima ~ maha rapsima, laudlina purust pühkima ~ puhtaks rapsima
обмести 368 Г сов. → несов. обметать I что, чем ära ~ maha pühkima; обмести пыль tolmu ära ~ maha pühkima
обтереть 243 (буд. вр. оботру, оботрёшь..., прош. вр. обтёр...) Г сов. → несов. обтирать кого-что, чем
‣ (ära) kuivatama, (üle) pühkima, (üle) hõõruma; обтереть лоб платком rätiga laupa kuivatama, обтереть тело keha üle hõõruma;
‣ kõnek. (kandmise v. hõõrumisega) ära ~ läikima ~ siledaks nühkima, viledaks hõõruma
‣ (ära) kuivatama, (üle) pühkima, (üle) hõõruma; обтереть лоб платком rätiga laupa kuivatama, обтереть тело keha üle hõõruma;
‣ kõnek. (kandmise v. hõõrumisega) ära ~ läikima ~ siledaks nühkima, viledaks hõõruma
отгрести 370 Г сов. → несов. отгребать
‣ что, от чего (eemale, ära, kõrvale) kraapima ~ riisuma ~ pühkima ~ rookima; отгрести снег откуда mida lumest puhtaks rookima, millest lund eemale rookima;
‣ от чего eemale sõudma; отгрести от берега kaldast eemale sõudma
‣ что, от чего (eemale, ära, kõrvale) kraapima ~ riisuma ~ pühkima ~ rookima; отгрести снег откуда mida lumest puhtaks rookima, millest lund eemale rookima;
‣ от чего eemale sõudma; отгрести от берега kaldast eemale sõudma
отереть 243 Г сов. → несов. отирать что, чем (kuivaks, ära) pühkima, (ära) kuivatama; отереть пот с лица näolt higi pühkima
отмести 368 Г сов. → несов. отметать I
‣ что, от чего (ära, kõrvale) pühkima; отмести снег от крыльца trepiesist lumest puhastama;
‣ что ülek. liter. kõrvale heitma; отмести возражения vastuväiteid ümber lükkama
‣ что, от чего (ära, kõrvale) pühkima; отмести снег от крыльца trepiesist lumest puhastama;
‣ что ülek. liter. kõrvale heitma; отмести возражения vastuväiteid ümber lükkama
перемести 368 Г сов. → несов. переметать I kõnek.
‣ что üle ~ uuesti pühkima;
‣ что, через что, куда kuhu, millest üle pühkima; перемести сор через порог prügi üle läve (välja) pühkima;
‣ что (kõike, hulka) puhtaks pühkima;
‣ что täis tuiskama; дорогу сильно перемело tee on umbe tuisanud ~ laushanges
‣ что üle ~ uuesti pühkima;
‣ что, через что, куда kuhu, millest üle pühkima; перемести сор через порог prügi üle läve (välja) pühkima;
‣ что (kõike, hulka) puhtaks pühkima;
‣ что täis tuiskama; дорогу сильно перемело tee on umbe tuisanud ~ laushanges
перетереть 243 Г сов. → несов. перетирать что
‣ katki ~ peeneks tegema, läbi hõõruma, (peeneks) riivima; перетереть миндаль mandleid peeneks tegema, перетереть на тёрке riivima;
‣ uuesti puhtaks pühkima ~ kuivatama; перетереть стол lauda üle pühkima;
‣ (järk-järgult kõike v. hulka) puhtaks ~ kuivaks pühkima ~ nühkima; перетереть всю посуду kõiki nõusid üle pühkima ~ kuivatama;
‣ (hõõrumisega) läbi kulutama; перетереть верёвку nööri läbi kulutama ~ hõõruma
‣ katki ~ peeneks tegema, läbi hõõruma, (peeneks) riivima; перетереть миндаль mandleid peeneks tegema, перетереть на тёрке riivima;
‣ uuesti puhtaks pühkima ~ kuivatama; перетереть стол lauda üle pühkima;
‣ (järk-järgult kõike v. hulka) puhtaks ~ kuivaks pühkima ~ nühkima; перетереть всю посуду kõiki nõusid üle pühkima ~ kuivatama;
‣ (hõõrumisega) läbi kulutama; перетереть верёвку nööri läbi kulutama ~ hõõruma
пиковый I 119 П poti-, pada-; пиковая дама potiemand, padaemand, пиковый туз potiäss, padaäss;
◊ пиковое положение kõnek. täbar olukord; оставаться ~ остаться ~ оказываться ~ оказаться при пиковом интересе kõnek. kaotajaks pooleks ~ pika ninaga ~ tühjade kätega jääma, suud puhtaks pühkima
◊ пиковое положение kõnek. täbar olukord; оставаться ~ остаться ~ оказываться ~ оказаться при пиковом интересе kõnek. kaotajaks pooleks ~ pika ninaga ~ tühjade kätega jääma, suud puhtaks pühkima
подмести 368 Г сов. → несов. подметать I что, где puhtaks pühkima; что, подо что mille alla kokku pühkima; подмести пол põrandat pühkima, подмести сор под крыльцо prahti trepi alla (kokku) pühkima
подрать 216 Г сов. madalk.
‣ кого-что katki ~ lõhki kiskuma ~ rebima;
‣ что räbalaks kandma;
‣ кого, за что, чем (pisut, kergelt) sakutama, tutistama millest; подрать за вихор tutistama, подрать за уши kõrvust sakutama, подрать розгами vitsa andma;
‣ (без страд. прич.) punuma ~ plagama pistma; подрать со всех ног ~ во весь дух minema pühkima ~ jooksu pistma, nii et päkad ~ kannad välguvad;
◊ чёрт подери кого, без доп. madalk. pergli ~ kirevase päralt, pagan võtaks; мороз подрал ~ подирал по коже у кого, без доп. külmajudin jooksis üle ihu ~ keha, külm jutt ~ juga käis üle selja
‣ кого-что katki ~ lõhki kiskuma ~ rebima;
‣ что räbalaks kandma;
‣ кого, за что, чем (pisut, kergelt) sakutama, tutistama millest; подрать за вихор tutistama, подрать за уши kõrvust sakutama, подрать розгами vitsa andma;
‣ (без страд. прич.) punuma ~ plagama pistma; подрать со всех ног ~ во весь дух minema pühkima ~ jooksu pistma, nii et päkad ~ kannad välguvad;
◊ чёрт подери кого, без доп. madalk. pergli ~ kirevase päralt, pagan võtaks; мороз подрал ~ подирал по коже у кого, без доп. külmajudin jooksis üle ihu ~ keha, külm jutt ~ juga käis üle selja
подтереть 243 (буд. вр. подотру, подотрёшь...; повел. накл. подотри) Г сов. → несов. подтирать что
‣ (pori, vett vm.) ära pühkima, kuivaks pühkima; подтереть лужу на полу põrandalt (vee)loiku ära pühkima, подтереть пол põrandat kuivaks pühkima ~ (lapiga) puhtaks tegema ~ üle tõmbama;
‣ (kergelt) ära ~ maha hõõruma ~ nühkima
‣ (pori, vett vm.) ära pühkima, kuivaks pühkima; подтереть лужу на полу põrandalt (vee)loiku ära pühkima, подтереть пол põrandat kuivaks pühkima ~ (lapiga) puhtaks tegema ~ üle tõmbama;
‣ (kergelt) ära ~ maha hõõruma ~ nühkima
примести 368 Г сов. → несов. приметать что, куда kõnek. kuhu kokku pühkima ~ tuiskama; к порогу примело много снегу läve ette ~ trepi juurde oli hang tuisanud
протереть 243 Г сов. → несов. протирать что
‣ katki ~ auku sisse ~ läbi hõõruma ~ nühkima; протереть до дыр räbalaiks nühkima, протереть брюки на коленях püksipõlvi katki nühkima ~ läbi kulutama, протереть бумагу резинкой kustutuskummiga paberisse auku nühkima;
‣ riivima; протереть яблоко на тёрке õuna riivima;
‣ puhtaks pühkima, puhastama; протереть очки prille puhtaks pühkima, протереть окно akent puhtaks tegema ~ puhastama;
◊ протереть ~ протирать глаза kõnek. silmi lahti tegema, unest ärkama ~ virguma; протереть ~ протирать с песком ~ с песочком кого madalk. peapesu tegema, vastu päid ja jalgu andma, uut ja vana tegema kellele
‣ katki ~ auku sisse ~ läbi hõõruma ~ nühkima; протереть до дыр räbalaiks nühkima, протереть брюки на коленях püksipõlvi katki nühkima ~ läbi kulutama, протереть бумагу резинкой kustutuskummiga paberisse auku nühkima;
‣ riivima; протереть яблоко на тёрке õuna riivima;
‣ puhtaks pühkima, puhastama; протереть очки prille puhtaks pühkima, протереть окно akent puhtaks tegema ~ puhastama;
◊ протереть ~ протирать глаза kõnek. silmi lahti tegema, unest ärkama ~ virguma; протереть ~ протирать с песком ~ с песочком кого madalk. peapesu tegema, vastu päid ja jalgu andma, uut ja vana tegema kellele
пыль 90 (предл. п. о пыли, в пыли) С ж. неод. (без мн. ч.) tolm; õietolm; мучная пыль jahutolm, морозная пыль härmatis, lumekübemed, водяная пыль veepritsmed, облако пыли tolmupilv, быть в пыли tolmune olema, вытирать ~ сметать пыль tolmu pühkima, поднимать пыль tolmu üles keerutama (kõnek. ka ülek.), на улице пыль столбом õues on tolmusambad üleval, õues on õhk paksult tolmu täis, рассыпаться в пыль tolmuks pudenema;
◊ пускать ~ пустить пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama ~ kärbseid pähe ajama
◊ пускать ~ пустить пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama ~ kärbseid pähe ajama
размести 368 Г сов. → несов. разметать I что, чем laiali ~ puhtaks pühkima; размести дорогу teed puhtaks pühkima
смазать 186 Г сов. → несов. смазывать
‣ кого-что, чем (sisse, kokku) määrima (kõnek. ka ülek.); õlitama, võidma; смазать жиром rasvatama, rasvama, rasvaga võidma, смазать маслом õlitama, смазать колёса rattaid määrima, смазать царапину йодом kriimustust joodiga määrima, смазать волосы juukseid võidma;
‣ что laiali ajama, (pealemääritut) maha ~ segi pühkima; смазать свежую краску рукавом värsket värvi käisega maha ~ laiali tõmbama;
‣ что ülek. kõnek. halv. untsu ~ vussi ajama, kihva keerama; ähmastama, nudima; смазать своё выступление oma esinemist vussi ajama ~ ära nudima;
‣ кого-что, по чему madalk. virutama, äigama; смазать по уху vastu kõrvu äigama;
◊ смазать ~ смазывать пятки (салом) madalk. jalgadele ~ päkkadele ~ kandadele valu ~ tuld andma, päkad ~ sääred tegema
‣ кого-что, чем (sisse, kokku) määrima (kõnek. ka ülek.); õlitama, võidma; смазать жиром rasvatama, rasvama, rasvaga võidma, смазать маслом õlitama, смазать колёса rattaid määrima, смазать царапину йодом kriimustust joodiga määrima, смазать волосы juukseid võidma;
‣ что laiali ajama, (pealemääritut) maha ~ segi pühkima; смазать свежую краску рукавом värsket värvi käisega maha ~ laiali tõmbama;
‣ что ülek. kõnek. halv. untsu ~ vussi ajama, kihva keerama; ähmastama, nudima; смазать своё выступление oma esinemist vussi ajama ~ ära nudima;
‣ кого-что, по чему madalk. virutama, äigama; смазать по уху vastu kõrvu äigama;
◊ смазать ~ смазывать пятки (салом) madalk. jalgadele ~ päkkadele ~ kandadele valu ~ tuld andma, päkad ~ sääred tegema
смахнуть 336a Г сов. → несов. смахивать I
‣ что, с чего, чем (äiates, kaapsates) maha ajama; ära ~ eemale peletama; смахнуть пот со лба higi otsa eest äigama, смахнуть слезу pisarat pühkima, смахнуть пыль с мебели mööblilt tolmu tõmbama, смахнуть крошки со стола laualt puru kaapsama, он смахнул на пол стакан ta lõi ~ ajas klaasi põrandale, смахнуть мух kärbseid eemale peletama, смахнуть волосы pead paljaks ~ juukseid maha ajama;
‣ что, без доп. kõnek. kibekiiresti tegema; смахнуть поле ржи rukkipõldu koristama
‣ что, с чего, чем (äiates, kaapsates) maha ajama; ära ~ eemale peletama; смахнуть пот со лба higi otsa eest äigama, смахнуть слезу pisarat pühkima, смахнуть пыль с мебели mööblilt tolmu tõmbama, смахнуть крошки со стола laualt puru kaapsama, он смахнул на пол стакан ta lõi ~ ajas klaasi põrandale, смахнуть мух kärbseid eemale peletama, смахнуть волосы pead paljaks ~ juukseid maha ajama;
‣ что, без доп. kõnek. kibekiiresti tegema; смахнуть поле ржи rukkipõldu koristama
смести 368 Г сов. → несов. сметать I кого-что (ära, maha, kokku) pühkima; ülek. minema pühkima; смести снег с крыльца trepilt lund (ära) pühkima, смести мусор в кучу prahti kokku ~ hunnikusse pühkima, смести всё на своём пути kõike oma teel minema pühkima ~ hävitama;
◊ как ветром смело nagu poleks olnudki, nagu peoga pühitud; смести с лица земли кого-что maa(muna) pealt minema pühkima keda-mida
◊ как ветром смело nagu poleks olnudki, nagu peoga pühitud; смести с лица земли кого-что maa(muna) pealt minema pühkima keda-mida
сор 1 (род. п. ед. ч. сора и сору) С м. неод. (без мн. ч.) pühkmed, prügi, praht, rämps (ka ülek.); вынести сор из комнаты tuba pühkima, toast prahti ~ prügi välja pühkima;
◊ выносить сор из избы oma (pere) musta pesu (võõraste ees v. silme all) pesema
◊ выносить сор из избы oma (pere) musta pesu (võõraste ees v. silme all) pesema
стереть 243 (буд. вр. сотру, сотрёшь, сотрёт) Г сов. → несов. стирать I
‣ что, с чего, чем ära ~ puhtaks ~ maha pühkima, ära ~ maha kustutama ~ nühkima (ka ülek.); стереть пыль с мебели mööblilt tolmu pühkima, стереть пудру с лица puudrit näolt (ära) pühkima, стереть с доски (kooli)tahvlit pühkima, tahvlilt (ära v. maha) pühkima, стереть резинкой (kummiga maha) kustutama, стереть написанное kirjutatut maha kustutama, время стёрло обиду aeg kustutas solvangu;
‣ что ära ~ katki ~ puruks ~ peeneks ~ pulbriks hõõruma, ära kulutama; стереть ногу jalga ära ~ katki hõõruma, крашеные полы были стёрты värvitud põrandad olid kulunud, põrandailt oli värv maha kulunud, стереть мел в порошок kriiti pulbriks hõõruma ~ tegema;
‣ что ülek. kulunuks tegema, ära leierdama; стёртое выражение kulunud ~ äraleierdatud väljend;
◊ стереть в порошок кого kõnek. keda pihuks ja põrmuks ~ pulbriks tegema; стереть с лица земли кого-что keda-mida maatasa tegema ~ ära hävitama ~ maamunalt ~ maa pealt minema pühkima
‣ что, с чего, чем ära ~ puhtaks ~ maha pühkima, ära ~ maha kustutama ~ nühkima (ka ülek.); стереть пыль с мебели mööblilt tolmu pühkima, стереть пудру с лица puudrit näolt (ära) pühkima, стереть с доски (kooli)tahvlit pühkima, tahvlilt (ära v. maha) pühkima, стереть резинкой (kummiga maha) kustutama, стереть написанное kirjutatut maha kustutama, время стёрло обиду aeg kustutas solvangu;
‣ что ära ~ katki ~ puruks ~ peeneks ~ pulbriks hõõruma, ära kulutama; стереть ногу jalga ära ~ katki hõõruma, крашеные полы были стёрты värvitud põrandad olid kulunud, põrandailt oli värv maha kulunud, стереть мел в порошок kriiti pulbriks hõõruma ~ tegema;
‣ что ülek. kulunuks tegema, ära leierdama; стёртое выражение kulunud ~ äraleierdatud väljend;
◊ стереть в порошок кого kõnek. keda pihuks ja põrmuks ~ pulbriks tegema; стереть с лица земли кого-что keda-mida maatasa tegema ~ ära hävitama ~ maamunalt ~ maa pealt minema pühkima
сушить 310 Г несов.
‣ что kuivatama, tahendama, kuivaks pühkima ~ tegema; сушить бельё pesu kuivatama, сушить грибы seeni kuivatama, сушить болото kõnek. sood kuivendama, солнце сушит землю päike kuivatab maad ~ teeb maa kuivaks;
‣ кого-что ülek. kuivetuks ~ kõhnaks tegema; tuimaks tegema; горе сушит человека inimene kuivab murest kokku, сушить душу hinge tuimaks tegema; vrd. высушить
‣ что kuivatama, tahendama, kuivaks pühkima ~ tegema; сушить бельё pesu kuivatama, сушить грибы seeni kuivatama, сушить болото kõnek. sood kuivendama, солнце сушит землю päike kuivatab maad ~ teeb maa kuivaks;
‣ кого-что ülek. kuivetuks ~ kõhnaks tegema; tuimaks tegema; горе сушит человека inimene kuivab murest kokku, сушить душу hinge tuimaks tegema; vrd. высушить
счистить 276a Г сов. → несов. счищать что, с чего puhastama, puhtaks tegema; счистить грязь с сапог saapaid porist puhtaks tegema, счистить снег с дороги teed lumest puhtaks pühkima ~ rookima, счистить кожуру с апельсина apelsini (ära) koorima
тряпка 72 С ж.
‣ неод. kalts, narts, lupard, lupakas, näru, lapp, räbal; половая тряпка põrandalapp, põrandakalts, протереть тряпкой lapiga üle pühkima;
‣ тряпки мн. ч. неод. kõnek. halv hilbud; думать только о тряпках ainult hilpude peale ~ hilpudest mõtlema;
‣ тряпки мн. ч. неод. kõnek. halv närud, kaltsud, räbalad; kodinad; ходить в тряпках närudes ~ kaltsus ringi käima, nagu kaltsukubu ~ kaltsupundar ~ räbalapundar riides käima;
‣ од. ülek. kõnek. halv kalts, narts, lupakas, lupard, tallukas (inimese kohta)
‣ неод. kalts, narts, lupard, lupakas, näru, lapp, räbal; половая тряпка põrandalapp, põrandakalts, протереть тряпкой lapiga üle pühkima;
‣ тряпки мн. ч. неод. kõnek. halv hilbud; думать только о тряпках ainult hilpude peale ~ hilpudest mõtlema;
‣ тряпки мн. ч. неод. kõnek. halv närud, kaltsud, räbalad; kodinad; ходить в тряпках närudes ~ kaltsus ringi käima, nagu kaltsukubu ~ kaltsupundar ~ räbalapundar riides käima;
‣ од. ülek. kõnek. halv kalts, narts, lupakas, lupard, tallukas (inimese kohta)
унестись 365 Г сов. → несов. уноситься
‣ minema sööstma ~ tormama ~ pühkima ~ tuiskama; eemale ~ kaugele kanduma (ka ülek.); кони унеслись hobused tuiskasid minema, тучи унеслись на север pilved kihutasid põhja poole, м ысли унеслись в прошлое mõtted kandusid minevikku;
‣ ülek. linnutiivul ~ lennul ~ lennates mööduma, mööda lendama; годы унеслись aastad möödusid linnutiivul ~ lennul
‣ minema sööstma ~ tormama ~ pühkima ~ tuiskama; eemale ~ kaugele kanduma (ka ülek.); кони унеслись hobused tuiskasid minema, тучи унеслись на север pilved kihutasid põhja poole, м ысли унеслись в прошлое mõtted kandusid minevikku;
‣ ülek. linnutiivul ~ lennul ~ lennates mööduma, mööda lendama; годы унеслись aastad möödusid linnutiivul ~ lennul
утереть 243 Г сов. → несов. утирать кого-что ära ~ kuivaks ~ puhtaks pühkima, (ära) kuivatama; утереть слёзы pisaraid pühkima ~ kuivatama, утереть пот higi pühkima, утереть плачущего ребёнка nutval lapsel nägu ~ silmi ~ nina pühkima, утереть нос кому (1) kellel nina pühkima, (2) ülek. madalk. keda pika ninaga jätma, üle trumpama, kellele seitset ~ mitut silma ette andma
утереться 243 Г сов. → несов. утираться чем (oma nägu, silmi) kuivatama ~ puhtaks pühkima; утереться полотенцем end käterätikuga kuivatama, утереться носовым платком (1) endal nina pühkima, (2) taskurätiga (nägu, otsaesist vm.) pühkima
ухо 104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
