[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 57 artiklit
давать 219a Г несов. → сов. дать кого-что, чего, кому-чему
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
давить 320 Г несов. кого-что, на кого-что vajutama, (alla) suruma, rõhuma, pigistama, pressima, litsuma; жидкость давит на стенки сосуда vedelik rõhub nõu seintele, давить сок из лимона sidrunist mahla pigistama, тоска давит грудь igatsus ~ kurbus rõhub rinda
дьявольский 129 П
‣ kuradi, saatana; kuri; дьявольское наваждение kuradi ~ kuri kiusatus;
‣ kuratlik, saatanlik, salakaval, õel; kõnek. põrgulik, kohutav, hirmus, jube; дьявольский замысел kuratlik nõu ~ kavatsus, дьявольская погода kohutav ilm, põrguilm, koerailm, дьявольский холод põrgukülm
‣ kuradi, saatana; kuri; дьявольское наваждение kuradi ~ kuri kiusatus;
‣ kuratlik, saatanlik, salakaval, õel; kõnek. põrgulik, kohutav, hirmus, jube; дьявольский замысел kuratlik nõu ~ kavatsus, дьявольская погода kohutav ilm, põrguilm, koerailm, дьявольский холод põrgukülm
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
замысел 6 С м. неод. kavatsus, plaan, nõu; idee, mõte; преступные замыслы kurjad kavatsused ~ sepitsused, осуществить замысел kavatsust täide viima, разгадать чьи замыслы kelle kavatsust ~ plaane aimama ~ ära arvama, сорвать чьи замыслы kelle kavatsust ~ plaane nurjama ~ nurja ajama, замысел произведения teose idee, замысел постановки lavastusidee, lavastuskava, творческий замысел loominguline mõte ~ idee
изловчиться 288 Г сов. → несов. изловчаться с инф., без доп. kõnek.
‣ osavat liigutust tegema, osavalt tegema mida; он изловчился и поймал мяч osava liigutusega sai ta palli kätte;
‣ ülek. (osavalt) juhust kasutama, nõu leidma; kavalaks ~ osavaks minema; он изловчился обманывать всех ta oskas kõiki petta;
‣ ülek. (end) välja keerutama, välja rabelema
‣ osavat liigutust tegema, osavalt tegema mida; он изловчился и поймал мяч osava liigutusega sai ta palli kätte;
‣ ülek. (osavalt) juhust kasutama, nõu leidma; kavalaks ~ osavaks minema; он изловчился обманывать всех ta oskas kõiki petta;
‣ ülek. (end) välja keerutama, välja rabelema
исхитриться 285 Г сов. → несов. исхитряться с инф., без доп. kõnek. kavalaks ~ osavaks saama, osavasti hetke kasutama, kavalat nõu leidma, kavalust kasutama, kavaldama; исхитриться делать что kavaluti ~ kavala kombel ~ kavalust appi võttes ~ osavalt tegema mida, исхитриться плавать под водой osavasti vee all ujuma õppima
консультировать Г несов.
‣ 171a кого-что, без доп. konsulteerima, konsultatsiooni ~ nõu andma kellele; konsultant olema; учитель консультировал учеников перед экзаменами õpetaja andis õpilastele eksamite eel konsultatsiooni;
‣ 171b van. vt. консультироваться; vrd. проконсультировать
‣ 171a кого-что, без доп. konsulteerima, konsultatsiooni ~ nõu andma kellele; konsultant olema; учитель консультировал учеников перед экзаменами õpetaja andis õpilastele eksamite eel konsultatsiooni;
‣ 171b van. vt. консультироваться; vrd. проконсультировать
консультироваться 171 Г несов. с кем konsulteerima, nõu pidama kellega, nõu küsima kellelt; консультироваться со специалистом asjatundjaga konsulteerima ~ nõu pidama; vrd. проконсультироваться
лужёный 126 П tinatatud; лужёная посуда tinatatud nõu(d), лужёная жесть valgeplekk;
◊ лужёная глотка у кого madalk. kellel on kõva kõri
◊ лужёная глотка у кого madalk. kellel on kõva kõri
мудрый 119 П (кр. ф. мудр, мудра, мудро, мудры и мудры) tark, elutark, ülitark; мудрый ответ tark nõu, мудрый старик elutark ~ arukas taat
надоумить 277 Г сов. → несов. надоумливать кого с инф. kõnek. mõttele viima, nõu andma; я надоумил его пойти на курсы andsin talle nõu kursustele minna
намереваться 165 Г несов. с инф. kavatsema, plaanitsema, nõuks võtma; он намеревался уехать ta kavatses ~ tal oli nõu ~ kavatsus ära sõita
намерен кр. ф. П (намерена, намерено, намерены; без полн. ф.) с инф. (mul, sul, tal jne.) on kavas ~ plaanis; больше ждать я не намерен ma ei kavatse kauem oodata, я намерен сделать что ma kavatsen ~ mul on kavatsus ~ nõu mida teha, что вы намерены делать? mida te kavatsete teha ~ ette võtta? mis nõu teil on?
намерение 115 С с. неод. kavatsus, nõu, plaan; твёрдое намерение kindel kavatsus, добрые ~ благие намерения head kavatsused, дурное намерение kuri kavatsus ~ nõu, возыметь намерение liter. nõuks võtma, kavatsema, с намерением sihilikult, ettekavatsetult, meelega, tahtlikult, без намерения ette kavatsemata, tahtmatult
намеренность 90 С ж. неод. kõnek.
‣ van. kavatsus, nõu, plaan;
‣ (без мн. ч.) tahtlikkus, sihilikkus, ettekavatsetus
‣ van. kavatsus, nõu, plaan;
‣ (без мн. ч.) tahtlikkus, sihilikkus, ettekavatsetus
насоветовать 171a Г сов. что, чего, кому, с инф. kõnek. nõu andma, soovitama, (rohkesti) nõuandeid jagama kellele
неглупый 119 П (кр. ф. неглуп, неглупа, неглупо, неглупы; без сравн. ст.) (üsna) tark, mitte rumal, päris arukas ~ mõistlik ~ taibukas; он был неглуп ta oli üsnagi tark ~ arukas, неглупые глаза arukad ~ targad silmad, неглупый ответ arukas vastus, неглупый совет hea ~ mõistlik nõu
обратиться 296 Г сов. → несов. обращаться
‣ к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; обратиться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, обратиться на путь истинный tõeteele ~ õigele teele tagasi pöörduma, её мысли обратились к дому ta mõtted kandusid koju, обратимся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства обратились против кого ~ во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu ~ kahjuks, обратиться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, обратиться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите обратиться sõj. lubage (teie poole) pöörduda, обратиться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, обратиться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, обратиться за объяснением selgitust ~ seletust nõudma, обратиться за помощью к кому abi paluma kellelt, обратиться к врачу за советом arstilt nõu küsima;
‣ во что muutuma milleks; вода обратилась в пар vesi aurustus, обратиться в воспоминание mälestuseks saama;
‣ väljendeis обратиться в слух kõrvad kikkis kuulama, обратиться в зрение pingsalt vaatama, üksainus ~ kehastunud tähelepanu olema, обратиться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema
‣ к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; обратиться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, обратиться на путь истинный tõeteele ~ õigele teele tagasi pöörduma, её мысли обратились к дому ta mõtted kandusid koju, обратимся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства обратились против кого ~ во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu ~ kahjuks, обратиться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, обратиться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите обратиться sõj. lubage (teie poole) pöörduda, обратиться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, обратиться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, обратиться за объяснением selgitust ~ seletust nõudma, обратиться за помощью к кому abi paluma kellelt, обратиться к врачу за советом arstilt nõu küsima;
‣ во что muutuma milleks; вода обратилась в пар vesi aurustus, обратиться в воспоминание mälestuseks saama;
‣ väljendeis обратиться в слух kõrvad kikkis kuulama, обратиться в зрение pingsalt vaatama, üksainus ~ kehastunud tähelepanu olema, обратиться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema
обсудить 314 Г сов. → несов. обсуждать что, с кем läbi arutama, arutlema, kaaluma, aru ~ nõu pidama; обсудить предложение ettepanekut läbi arutama ~ kaaluma, обсудить книгу raamatu üle diskuteerima
переговариваться 168 Г несов.
‣ с кем-чем, о чём, без доп. omavahel pisut juttu ajama, omavahel ~ teineteisega paari sõna vahetama;
‣ с кем-чем, о чём van. läbi rääkima, läbirääkimisi pidama, nõu pidama, arutama
‣ с кем-чем, о чём, без доп. omavahel pisut juttu ajama, omavahel ~ teineteisega paari sõna vahetama;
‣ с кем-чем, о чём van. läbi rääkima, läbirääkimisi pidama, nõu pidama, arutama
переговорить Г сов.
‣ 285b с кем-чем, о чём läbi rääkima, nõu pidama, arutama, kõnelema; переговорить с директором direktoriga rääkima ~ nõu pidama, переговорить по телефону telefoni teel kokku ~ läbi rääkima;
‣ 285b о ком-чём, без доп. kõnek. kõigest ~ paljust rääkima; мы обо всём переговорили oleme kõigest rääkinud;
‣ 285a несов. переговаривать кого-что kõnek. kellest ~ keda üle rääkima; он всех переговорит ta räägib kõigist üle ~ kõik üle
‣ 285b с кем-чем, о чём läbi rääkima, nõu pidama, arutama, kõnelema; переговорить с директором direktoriga rääkima ~ nõu pidama, переговорить по телефону telefoni teel kokku ~ läbi rääkima;
‣ 285b о ком-чём, без доп. kõnek. kõigest ~ paljust rääkima; мы обо всём переговорили oleme kõigest rääkinud;
‣ 285a несов. переговаривать кого-что kõnek. kellest ~ keda üle rääkima; он всех переговорит ta räägib kõigist üle ~ kõik üle
порекомендовать 172a Г сов. кого-что, кому-чему, с инф. soovitama, nõu andma; порекомендовать кому опытного работника kellele vilunud töötajat soovitama, ему порекомендовали обратиться к хирургу tal soovitati pöörduda kirurgi poole; vrd. рекомендовать
послушать 164a Г сов. кого-что
‣ keda kuulama, kuulda võtma; послушай, что я тебе скажу kuula, mis ma sulle nüüd ütlen, послушал ли ты моего совета? kas sa võtsid mu nõu kuulda?
‣ (mõnda aega) kuulama; послушать концерт kontserti kuulama; vrd. слушать
‣ keda kuulama, kuulda võtma; послушай, что я тебе скажу kuula, mis ma sulle nüüd ütlen, послушал ли ты моего совета? kas sa võtsid mu nõu kuulda?
‣ (mõnda aega) kuulama; послушать концерт kontserti kuulama; vrd. слушать
посоветовать 171a Г сов. что, кому-чему, с инф., без доп. soovitama, nõu andma, nõustama; vrd. советовать
посуда 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) nõud, sööginõud, riistad, anumad; kõnek. (söögi)nõu, anum; taara; глиняная посуда savinõu(d), кухонная посуда kööginõu(d), столовая посуда lauanõu(d);
‣ madalk. küna, (kehv) alus ~ laev
‣ (без мн. ч.) nõud, sööginõud, riistad, anumad; kõnek. (söögi)nõu, anum; taara; глиняная посуда savinõu(d), кухонная посуда kööginõu(d), столовая посуда lauanõu(d);
‣ madalk. küna, (kehv) alus ~ laev
преподать 227 (прош. вр. преподал и преподал, преподало и преподало, преподали и преподали; страд. прич. прош. вр. преподанный, кр. ф. преподан, преподана и преподана, преподано, преподаны) Г сов. что liter. õpetust andma ~ jagama; преподать совет nõu andma, преподать урок кому kellele (head) õppetundi andma
проконсультировать 171a Г сов. кого-что konsulteerima, konsultatsiooni ~ nõu andma kellele; vrd. консультировать
проконсультироваться 171 Г сов. с кем, у кого konsulteerima kellega, (spetsialistilt) nõu küsima, (spetsialistiga) nõu pidama; vrd. консультироваться
просить 319a Г несов.
‣ кого-что, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф. küsima, paluma; просить разрешения luba küsima ~ paluma, просить совета nõu küsima, просить слова sõna paluma, просить прощения andeks ~ andestust paluma, просить извинения vabandust paluma, просить о помощи abi paluma, просить помочь aidata paluma, прошу садиться palun istet võtta, просят не курить palutakse ~ on palve mitte suitsetada, просить гостей к столу külalisi lauda paluma, просить на танец tantsule ~ tantsima paluma, просить за друга sõbra eest paluma, сердце просит любви süda ihkab armastust, сколько за это просят? kõnek. mis hinda ~ kui palju selle eest küsitakse?
‣ van. kerjama, santima, santimas ~ kerjamas käima;
‣ (без страд. прич.) на кого van. (kohtusse) kaebama, kaebust esitama, hagema;
◊ просить ~ попросить чьей руки kelle kätt paluma; милости просим palume lahkesti, olge nii lahke(d); сапоги (ботинки) каши просят kõnek. humor. saapatald on lahti ~ irevil, saapad irvitavad; просить христом-богом кого о чём jumalakeeli paluma keda ~ kellelt mida; честью просить кого о чём heaga paluma keda ~ kellelt mida; vrd. попросить
‣ кого-что, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф. küsima, paluma; просить разрешения luba küsima ~ paluma, просить совета nõu küsima, просить слова sõna paluma, просить прощения andeks ~ andestust paluma, просить извинения vabandust paluma, просить о помощи abi paluma, просить помочь aidata paluma, прошу садиться palun istet võtta, просят не курить palutakse ~ on palve mitte suitsetada, просить гостей к столу külalisi lauda paluma, просить на танец tantsule ~ tantsima paluma, просить за друга sõbra eest paluma, сердце просит любви süda ihkab armastust, сколько за это просят? kõnek. mis hinda ~ kui palju selle eest küsitakse?
‣ van. kerjama, santima, santimas ~ kerjamas käima;
‣ (без страд. прич.) на кого van. (kohtusse) kaebama, kaebust esitama, hagema;
◊ просить ~ попросить чьей руки kelle kätt paluma; милости просим palume lahkesti, olge nii lahke(d); сапоги (ботинки) каши просят kõnek. humor. saapatald on lahti ~ irevil, saapad irvitavad; просить христом-богом кого о чём jumalakeeli paluma keda ~ kellelt mida; честью просить кого о чём heaga paluma keda ~ kellelt mida; vrd. попросить
протекание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ läbivoolamine, mer. hoovamine; läbinõrgumine, läbiimmitsemine, läbitilkumine, kurnitsemine, lekkimine; протекание крыши katuse läbitilkumine, протекание сосуда nõu tilkumine ~ läbilaskmine, протекание судна mer. laeva lekkimine;
‣ kulgemine, kulg; протекание болезни haiguse kulg, протекание разряда el. lahenduse kulg
‣ läbivoolamine, mer. hoovamine; läbinõrgumine, läbiimmitsemine, läbitilkumine, kurnitsemine, lekkimine; протекание крыши katuse läbitilkumine, протекание сосуда nõu tilkumine ~ läbilaskmine, протекание судна mer. laeva lekkimine;
‣ kulgemine, kulg; протекание болезни haiguse kulg, протекание разряда el. lahenduse kulg
путёвый 119 П kõnek. tubli, korralik, asjalik, mõistlik; путёвый человек tubli ~ mõistlik mees, путёвый совет asjalik ~ mõistlik nõu(anne)
рекомендовать 172a Г сов. и несов. кого-что, кому, с инф.
‣ soovitama, nõu andma; рекомендовать в партию parteisse soovitama, рекомендовать книгу raamatut soovitama, врачи рекомендуют отдохнуть arstid soovitavad ~ annavad nõu puhata;
‣ кого кому van. esitlema (tutvustamisel); vrd. отрекомендовать, порекомендовать
‣ soovitama, nõu andma; рекомендовать в партию parteisse soovitama, рекомендовать книгу raamatut soovitama, врачи рекомендуют отдохнуть arstid soovitavad ~ annavad nõu puhata;
‣ кого кому van. esitlema (tutvustamisel); vrd. отрекомендовать, порекомендовать
сам 153 М (сама, само, сами)
‣ ise; скажите это ему самому öelge seda talle endale ~ talle enesele ~ talle suu sisse, сам справился с работой ta sai ise tööga toime ~ hakkama, ta tuli ise tööga toime, он и сам не знает ta ei tea isegi, сам директор распорядился direktor ise andis ~ tegi korralduse, он -- сама доброта ta on headus ise;
‣ М → С сам м., сама ж. од. madalk. peremees, ülemus; сам приказал peremees andis käsu;
◊ сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; сам ~ сама ~ само по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; сам ~ сама ~ само собой (1) iseenesest, (2) ise, oma nõu ja jõuga; сам ~ сама ~ само за себя говорит räägib iseenda eest; быть самим собой iseendaks jääma
‣ ise; скажите это ему самому öelge seda talle endale ~ talle enesele ~ talle suu sisse, сам справился с работой ta sai ise tööga toime ~ hakkama, ta tuli ise tööga toime, он и сам не знает ta ei tea isegi, сам директор распорядился direktor ise andis ~ tegi korralduse, он -- сама доброта ta on headus ise;
‣ М → С сам м., сама ж. од. madalk. peremees, ülemus; сам приказал peremees andis käsu;
◊ сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; сам ~ сама ~ само по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; сам ~ сама ~ само собой (1) iseenesest, (2) ise, oma nõu ja jõuga; сам ~ сама ~ само за себя говорит räägib iseenda eest; быть самим собой iseendaks jääma
совет 1 С м. неод.
‣ nõu, nõuanne; дельный совет asjalik nõu, совет врача arsti nõuanne, дать совет nõu andma, nõustama, последовать совету кого kelle nõu(ande) järgi talitama, помочь советом кому keda nõuga aitama, благодарить за совет кого keda (hea) nõu eest tänama, обратиться за советом nõu küsima;
‣ nõupidamine; пригласить на совет nõupidamisele kutsuma, держать совет nõu pidama;
‣ nõukogu; экспертный совет ekspertide nõukogu, художественный совет kunstinõukogu, учёный совет teaduslik nõukogu, teadusnõukogu, педагогический совет (kooli) õppenõukogu, семейный совет (1) perekonna ~ perekondlik nõupidamine, (2) perekonnanõukogu, сельский совет külanõukogu, районный совет rajooninõukogu, военный совет sõjanõukogu, Совет народных депутатов rahvasaadikute nõukogu, Совет депутатов трудящихся aj. töörahva saadikute nõukogu, совет рабочих, крестьянских и красноармейских депутатов aj. tööliste, talupoegade ja punaarmeelaste saadikute nõukogu, Страна Советов Nõukogudemaa, Верховный Совет СССР aj. NSVL Ülemnõukogu, Совет Союза Liidunõukogu, Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, Совет Министров СССР aj. NSVL Ministrite Nõukogu, Совет Народных Комиссаров СССР aj. NSVL Rahvakomissaride Nõukogu, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, Совет Обороны СССР aj. NSVL Kaitsenõukogu, Совет Экономической Взаимопомощи Vastastikuse Majandusabi Nõukogu;
‣ van. üksmeel; жить в любви и совете armastuses ja üksmeeles elama, совет да любовь pikka meelt, õnne ja üksmeelt (soov noorpaarile)
‣ nõu, nõuanne; дельный совет asjalik nõu, совет врача arsti nõuanne, дать совет nõu andma, nõustama, последовать совету кого kelle nõu(ande) järgi talitama, помочь советом кому keda nõuga aitama, благодарить за совет кого keda (hea) nõu eest tänama, обратиться за советом nõu küsima;
‣ nõupidamine; пригласить на совет nõupidamisele kutsuma, держать совет nõu pidama;
‣ nõukogu; экспертный совет ekspertide nõukogu, художественный совет kunstinõukogu, учёный совет teaduslik nõukogu, teadusnõukogu, педагогический совет (kooli) õppenõukogu, семейный совет (1) perekonna ~ perekondlik nõupidamine, (2) perekonnanõukogu, сельский совет külanõukogu, районный совет rajooninõukogu, военный совет sõjanõukogu, Совет народных депутатов rahvasaadikute nõukogu, Совет депутатов трудящихся aj. töörahva saadikute nõukogu, совет рабочих, крестьянских и красноармейских депутатов aj. tööliste, talupoegade ja punaarmeelaste saadikute nõukogu, Страна Советов Nõukogudemaa, Верховный Совет СССР aj. NSVL Ülemnõukogu, Совет Союза Liidunõukogu, Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, Совет Министров СССР aj. NSVL Ministrite Nõukogu, Совет Народных Комиссаров СССР aj. NSVL Rahvakomissaride Nõukogu, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, Совет Обороны СССР aj. NSVL Kaitsenõukogu, Совет Экономической Взаимопомощи Vastastikuse Majandusabi Nõukogu;
‣ van. üksmeel; жить в любви и совете armastuses ja üksmeeles elama, совет да любовь pikka meelt, õnne ja üksmeelt (soov noorpaarile)
советовать 171b Г несов. что кому-чему, с инф. nõu andma, nõustama, soovitama; советую тебе отдохнуть soovitan sul puhata; vrd. посоветовать
советоваться 171 Г несов. с кем nõu küsima ~ pidama; aru pidama; советоваться с юристом juristilt nõu küsima, juristiga konsulteerima, советоваться с другом sõbraga nõu pidama ~ asja läbi arutama; vrd. посоветоваться
совещание 115 С с. неод. nõupidamine; международное совещание rahvusvaheline nõupidamine, производственное совещание tootmisnõupidamine, совещание глав правительств valitsusjuhtide nõupidamine, совещание в верхах ~ на высшем уровне tippnõupidamine, служебное совещание teenistusnõupidamine, ametialane nõupidamine, созвать совещание nõupidamist kokku kutsuma, совещание приняло решение nõupidamine otsustas ~ võttis vastu otsuse, суд удалился на совещание kohus läks nõu pidama
совещаться 165 Г несов. с кем, о чём nõu ~ aru pidama; совещаться с экспертом eksperdiga nõu pidama ~ konsulteerima
сопровождать 169a Г несов. → сов. сопроводить кого-что, чем saatma (ka ülek.), konvoeerima; сопровождать делегацию delegatsiooni saatma, сопровождать советами nõu andma, сопровождать замечанием (1) märkust järele hüüdma, (2) märkusena lisama, сопровождать что оркестром mida orkestriga saatma, сопровождать речь жестами rääkides žestikuleerima
сосуд 1 С м. неод.
‣ nõu, anum; глиняный сосуд savinõu, измерительный сосуд mõõteanum, сообщающиеся сосуды füüs. ühendatud anumad;
‣ anat. soon; bot. trahhee; кровеносные сосуды veresooned, лимфатические сосуды lümfisooned, волосной сосуд juussoon, kapillaar, венозные и артериальные сосуды veenid ja arterid
‣ nõu, anum; глиняный сосуд savinõu, измерительный сосуд mõõteanum, сообщающиеся сосуды füüs. ühendatud anumad;
‣ anat. soon; bot. trahhee; кровеносные сосуды veresooned, лимфатические сосуды lümfisooned, волосной сосуд juussoon, kapillaar, венозные и артериальные сосуды veenid ja arterid
спасительный 126 П (кр. ф. спасителен, спасительна, спасительно, спасительны) pääste-, päästmis-, päästev; спасительное средство päästevahend, спасительный совет päästev nõu(anne), спасительная мысль päästev mõte
спросить 319a Г сов. → несов. спрашивать
‣ кого-что, у кого-чего, о ком-чём küsima, pärima; спросить о здоровье tervise järele küsima ~ pärima, спросить фамилию perekonnanime küsima, спросить совета nõu küsima, спросить книгу raamatut küsima, спросить разрешения luba küsima;
‣ с кого aru pärima, vastust nõudma; с каждого спросят igaühe käest päritakse aru, igaüks on vastutav, с тебя за всё спросят sa annad veel kõige eest vastust
‣ кого-что, у кого-чего, о ком-чём küsima, pärima; спросить о здоровье tervise järele küsima ~ pärima, спросить фамилию perekonnanime küsima, спросить совета nõu küsima, спросить книгу raamatut küsima, спросить разрешения luba küsima;
‣ с кого aru pärima, vastust nõudma; с каждого спросят igaühe käest päritakse aru, igaüks on vastutav, с тебя за всё спросят sa annad veel kõige eest vastust
удалиться 285 Г сов. → несов. удаляться
‣ от кого-чего, откуда eemalduma, eralduma, kõrvalduma, irduma, kaugenema; kõrvale ~ tagasi tõmbuma, taanduma; удалиться от берега kaldast eemalduma, удалиться от друзей sõpradest eemale jääma ~ irduma, sõpradele kaugeks jääma, удалиться от дел asjaajamisest ~ asjatoimetustest kõrvale ~ tagasi tõmbuma ~ kõrvale jääma, удалиться к себе в комнату oma tuppa tõmbuma, удалиться из города linnast lahkuma, могу я удалиться? kas ma võin ~ tohin lahkuda ~ ära minna?, суд удалился на совещание kohus läks nõu pidama, шаги удалились sammud eemaldusid ~ kaugenesid;
‣ от чего ülek. kõrvale kalduma, hälbima; удалиться от темы teemast kõrvale kalduma
‣ от кого-чего, откуда eemalduma, eralduma, kõrvalduma, irduma, kaugenema; kõrvale ~ tagasi tõmbuma, taanduma; удалиться от берега kaldast eemalduma, удалиться от друзей sõpradest eemale jääma ~ irduma, sõpradele kaugeks jääma, удалиться от дел asjaajamisest ~ asjatoimetustest kõrvale ~ tagasi tõmbuma ~ kõrvale jääma, удалиться к себе в комнату oma tuppa tõmbuma, удалиться из города linnast lahkuma, могу я удалиться? kas ma võin ~ tohin lahkuda ~ ära minna?, суд удалился на совещание kohus läks nõu pidama, шаги удалились sammud eemaldusid ~ kaugenesid;
‣ от чего ülek. kõrvale kalduma, hälbima; удалиться от темы teemast kõrvale kalduma
ум 2 С м.
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
умудриться 285 Г сов. → несов. умудряться
‣ liter. targaks ~ arukaks saama; (elu)tarkust ~ (elu)kogemusi saama; умудриться опытом kogemusi saama;
‣ с инф. kõnek. millega hakkama saama, mida teha oskama; head nõu leidma; как ты умудрилась опоздать kuidas sa küll oskasid hiljaks jääda
‣ liter. targaks ~ arukaks saama; (elu)tarkust ~ (elu)kogemusi saama; умудриться опытом kogemusi saama;
‣ с инф. kõnek. millega hakkama saama, mida teha oskama; head nõu leidma; как ты умудрилась опоздать kuidas sa küll oskasid hiljaks jääda
умысел 6 С м. неод. tagamõte; kavatsus, plaan, (sala)nõu; злoй умысел kuri plaan ~ nõu, с умыслом tagamõttega, sihilikult, nimme, meelega, ettekavatsetult
урна 51 С ж. неод. urn (nõu surnu tuha säilitamiseks; valimiskast); prügikast, prüginõu; урна с прахом кого urn kelle põrmuga, урна для мусора prügikast, prüginõu
ухитриться 285 Г сов. → несов. ухитряться с инф. kõnek. (osavasti) hakkama saama ~ toime tulema, mida teha oskama, (head) nõu leidma, osavasti toimima; он ухитрился уйти незаметно tal läks korda ~ ta oskas märkamatult ära minna ~ lahkuda
фляга 69 С ж. неод.
‣ välipudel, plasku (kõnek.);
‣ veokann, plekk(nõu), (piima)nõu; молочная фляга piimanõu, piimaplekk (kõnek.)
‣ välipudel, plasku (kõnek.);
‣ veokann, plekk(nõu), (piima)nõu; молочная фляга piimanõu, piimaplekk (kõnek.)
хорошо Н
‣ (сравн. ст. лучше) hästi, toredasti, kenasti, tublisti; on hea ~ tore; он хорошо поёт ta laulab hästi, она хорошо одета ta on hästi riides, на улице хорошо väljas on ilus ilm, мне было хорошо mul oli hea olla, тому хорошо, у кого мало забот sellel on hea, kellel on vähe muret, хорошо, что он нас не слышал hea, et ta meid ei kuulnud, ему хорошо смеяться tal on hea naerda, mis tal viga naerda, хорошо тебе советовать mis sul viga nõu anda;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. hästi, hüva, olgu; ну, хорошо, я сделаю по твоему olgu, ma teen sinu tahtmist;
‣ в функции частицы hästi, olgu, hea küll, nõus; хорошо, я приду hästi ~ olgu, ma tulen, вы сделаете это завтра, хорошо teete seda homme, eks;
‣ в функции частицы kõnek. hästi, kena küll, oota sa (ähvardusena); хорошо, я тебе это ещё припомню hästi, küll ma sulle seda veel meelde tuletan ~ tagasi ütlen ~ tagasi teen;
‣ Н → С нескл. с. неод. hea (hindena); получить по математике хорошо matemaatikas nelja saama, учиться на хорошо neljadele ~ hästi õppima
‣ (сравн. ст. лучше) hästi, toredasti, kenasti, tublisti; on hea ~ tore; он хорошо поёт ta laulab hästi, она хорошо одета ta on hästi riides, на улице хорошо väljas on ilus ilm, мне было хорошо mul oli hea olla, тому хорошо, у кого мало забот sellel on hea, kellel on vähe muret, хорошо, что он нас не слышал hea, et ta meid ei kuulnud, ему хорошо смеяться tal on hea naerda, mis tal viga naerda, хорошо тебе советовать mis sul viga nõu anda;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. hästi, hüva, olgu; ну, хорошо, я сделаю по твоему olgu, ma teen sinu tahtmist;
‣ в функции частицы hästi, olgu, hea küll, nõus; хорошо, я приду hästi ~ olgu, ma tulen, вы сделаете это завтра, хорошо teete seda homme, eks;
‣ в функции частицы kõnek. hästi, kena küll, oota sa (ähvardusena); хорошо, я тебе это ещё припомню hästi, küll ma sulle seda veel meelde tuletan ~ tagasi ütlen ~ tagasi teen;
‣ Н → С нескл. с. неод. hea (hindena); получить по математике хорошо matemaatikas nelja saama, учиться на хорошо neljadele ~ hästi õppima
ясный 126 П (кр. ф. ясен, ясна, ясно, ясны и ясны)
‣ ere, hele, kirgas, särav, sädelev; ясное солнце hele ~ särav ~ ere päike, ясная луна hele ~ helendav kuu;
‣ selge (ka ülek.); ясная погода selge ilm, ясное небо selge ~ pilvitu taevas, ясный день selge ~ kirgas päev, ясный воздух selge ~ puhas ~ karge ~ läbipaistev õhk, ясный взгляд selge pilk, ясная душа ülek. puhas hing, ясная дикция selge hääldus ~ diktsioon, ясный почерк selge ~ arusaadav käekiri, ясный звук selge ~ selgesti kuuldav heli, ясный ответ selge ~ loogiline vastus, ясное намерение kindel nõu ~ plaan ~ kavatsus, ясный недостаток selge ~ ilmne ~ silmanähtav puudus, ясный ум selge mõistus, ясная голова selge pea, ясное дело вводн. сл. selge, et;
◊ яснее ясного selgemast selgem, rohkem ~ enam kui selge; как гром среди ясного неба nagu välk selgest taevast
‣ ere, hele, kirgas, särav, sädelev; ясное солнце hele ~ särav ~ ere päike, ясная луна hele ~ helendav kuu;
‣ selge (ka ülek.); ясная погода selge ilm, ясное небо selge ~ pilvitu taevas, ясный день selge ~ kirgas päev, ясный воздух selge ~ puhas ~ karge ~ läbipaistev õhk, ясный взгляд selge pilk, ясная душа ülek. puhas hing, ясная дикция selge hääldus ~ diktsioon, ясный почерк selge ~ arusaadav käekiri, ясный звук selge ~ selgesti kuuldav heli, ясный ответ selge ~ loogiline vastus, ясное намерение kindel nõu ~ plaan ~ kavatsus, ясный недостаток selge ~ ilmne ~ silmanähtav puudus, ясный ум selge mõistus, ясная голова selge pea, ясное дело вводн. сл. selge, et;
◊ яснее ясного selgemast selgem, rohkem ~ enam kui selge; как гром среди ясного неба nagu välk selgest taevast
