[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 217 artiklit, väljastan 200
претвориться 285 Г сов. → несов. претворяться
‣ во что kõrgst. teostuma, teoks saama; замысел претворился в жизнь ~ в дело kavatsus sai teoks, претвориться в действительность tegelikkuseks saama;
‣ в кого-что van. kelleks-milleks muutuma
‣ во что kõrgst. teostuma, teoks saama; замысел претворился в жизнь ~ в дело kavatsus sai teoks, претвориться в действительность tegelikkuseks saama;
‣ в кого-что van. kelleks-milleks muutuma
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
измениться 308 Г сов. → несов. изменяться muutuma, teisenema, muunduma; измениться до неузнаваемости tundmatuseni muutuma, измениться к лучшему paremusele pöörduma, она изменилась в лице ta nägu moondus, ta läks näost ära
капитализироваться 171 Г сов. и несов. kapitaliseeruma (kapitaliks muutuma; kapitalistlikuks muutuma)
обезличиться 271 Г сов. → несов. обезличиваться
‣ (oma) isikupära kaotama, isikupäratuks ~ iseseisvusetuks muutuma, ebakonkreetseks muutuma;
‣ isiklikku vastutust kaotama
‣ (oma) isikupära kaotama, isikupäratuks ~ iseseisvusetuks muutuma, ebakonkreetseks muutuma;
‣ isiklikku vastutust kaotama
соловеть 279b Г несов. madalk.
‣ tuhmiks ~ häguseks ~ ähmaseks muutuma, tuhmiks tõmbuma, tuhmuma, ähmuma, (silmade v. pilgu kohta);
‣ loiuks jääma ~ muutuma, uniseks jääma, loiduma; vrd. осоловеть, посоловеть
‣ tuhmiks ~ häguseks ~ ähmaseks muutuma, tuhmiks tõmbuma, tuhmuma, ähmuma, (silmade v. pilgu kohta);
‣ loiuks jääma ~ muutuma, uniseks jääma, loiduma; vrd. осоловеть, посоловеть
сплавиться 278 Г сов. → несов. сплавляться с чем
‣ sulanduma, sulamiks saama ~ muutuma; lahustuvaks muutuma;
‣ ülek. ühte sulama, liituma, ühinema
‣ sulanduma, sulamiks saama ~ muutuma; lahustuvaks muutuma;
‣ ülek. ühte sulama, liituma, ühinema
ускориться 269 Г сов. → несов. ускоряться kiirenema, kiiremaks muutuma, jõuduma, jõudsamaks saama ~ muutuma, edenema; ход поезда ускорился rongi kiirus suurenes, развитие ускорилось areng on kiirenenud ~ kiiremaks muutunud ~ kiiremaks läinud
хаметь 229b Г несов. madalk. jõhkraks ~ jõhkardiks ~ jultunuks ~ häbematuks muutuma ~ minema; mühakaks ~ mühkamiks ~ matsiks muutuma, matsistuma; vrd. охаметь
варьировать 171a Г несов.
‣ что teisendama, varieerima; варьировать мотив viisi teisendama;
‣ muutuma, varieeruma, teisenema
‣ что teisendama, varieerima; варьировать мотив viisi teisendama;
‣ muutuma, varieeruma, teisenema
неузнаваемо Н tundmatuseni; неузнаваемо измениться tundmatuseni muutuma
неузнаваемость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) äratundmatus; измениться до неузнаваемости tundmatuseni muutuma
обабиться 227 Г сов. madalk.
‣ memmestuma, memmeks minema (mehe kohta);
‣ lohakaks ~ hoolimatuks minema (oma välimuse suhtes), kodukanaks muutuma
‣ memmestuma, memmeks minema (mehe kohta);
‣ lohakaks ~ hoolimatuks minema (oma välimuse suhtes), kodukanaks muutuma
обмызгаться 164 Г сов. → несов. обмызгиваться (oma rõivaid vm. kandmisega) ära trööpama ~ lörtsima; (kandmisest) rääma(seks) ~ mustaks minema, rääbakaks muutuma
омрачиться 287 Г сов. → несов. омрачаться
‣ van. pimenema, pimedusega kattuma;
‣ чем, без доп. ülek. tumestuma, ähmastuma;
‣ ülek. süngestuma, süngeks ~ tusaseks muutuma
‣ van. pimenema, pimedusega kattuma;
‣ чем, без доп. ülek. tumestuma, ähmastuma;
‣ ülek. süngestuma, süngeks ~ tusaseks muutuma
осатанеть 229b Г сов. kõnek.
‣ от чего, без доп. tulivihaseks ~ maruvihaseks saama, vihast metsikuks muutuma, tigedaks ~ marru minema;
‣ кому madalk. tülgastavaks ~ vastikuks ~ ilgeks muutuma kelle jaoks; vrd. сатанеть
‣ от чего, без доп. tulivihaseks ~ maruvihaseks saama, vihast metsikuks muutuma, tigedaks ~ marru minema;
‣ кому madalk. tülgastavaks ~ vastikuks ~ ilgeks muutuma kelle jaoks; vrd. сатанеть
осовремениться 269 Г сов. → несов. осовремениваться tänapäevastuma, tänapäevaseks ~ moodsaks ~ modernseks ~ moekaks muutuma
очеловечиться 271 Г сов. → несов. очеловечиваться
‣ inimestuma, inimese kuju võtma, inimese sarnaseks saama;
‣ inimliku(ma)ks ~ humaanseks muutuma
‣ inimestuma, inimese kuju võtma, inimese sarnaseks saama;
‣ inimliku(ma)ks ~ humaanseks muutuma
перемениться 308 Г сов.
‣ к кому-чему, без доп., van. с кем muutuma; тема разговора переменилась jututeema muutus, jutt läks teisale, жизнь переменилась elu võttis teise pöörde, elu on muutunud, перемениться к лучшему paremaks minema, перемениться в лице näost ära langema, kahvatama;
‣ несов. переменяться чем kõnek. vahetama; vahetuma; перемениться местами kohti vahetama
‣ к кому-чему, без доп., van. с кем muutuma; тема разговора переменилась jututeema muutus, jutt läks teisale, жизнь переменилась elu võttis teise pöörde, elu on muutunud, перемениться к лучшему paremaks minema, перемениться в лице näost ära langema, kahvatama;
‣ несов. переменяться чем kõnek. vahetama; vahetuma; перемениться местами kohti vahetama
превратиться 296 Г сов. → несов. превращаться в кого-что muutuma, üle minema; вода превратилась в лёд vesi muutus jääks;
◊ превратиться ~ превращаться в слух ainult üks suur kõrv olema
◊ превратиться ~ превращаться в слух ainult üks suur kõrv olema
преломляться 255 Г несов. → сов. преломиться (без 1 и 2 л.)
‣ liter. van. pooleks ~ katki murduma;
‣ ülek. muutuma, moonduma, teist tõlgendust ~ mõtet saama;
‣ füüs. murduma
‣ liter. van. pooleks ~ katki murduma;
‣ ülek. muutuma, moonduma, teist tõlgendust ~ mõtet saama;
‣ füüs. murduma
приравняться 254 Г сов. → несов. приравниваться к кому-чему kõnek. end kellega ühte ritta ~ ühele pulgale seadma ~ võrdseks pidama ~ kõrvutama; võrdsustuma, võrdseks muutuma
сделаться 164 Г сов.
‣ каким muutuma, minema; кем saama; разговор сделался скучным jutuajamine läks igavaks, (в комнате) сделалось холодно (tuba) on külmaks läinud, сделаться богатым rikkaks saama, rikastuma, сделаться старым vanaks jääma, ему сделалось плохо tal hakkas halb;
‣ с кем, без доп. juhtuma; что с тобой сделалось mis sinuga lahti ~ juhtunud on;
‣ tekkima, ilmuma; в стене сделались трещины seina tekkisid ~ ilmusid praod, sein hakkas pragunema; vrd. делаться
‣ каким muutuma, minema; кем saama; разговор сделался скучным jutuajamine läks igavaks, (в комнате) сделалось холодно (tuba) on külmaks läinud, сделаться богатым rikkaks saama, rikastuma, сделаться старым vanaks jääma, ему сделалось плохо tal hakkas halb;
‣ с кем, без доп. juhtuma; что с тобой сделалось mis sinuga lahti ~ juhtunud on;
‣ tekkima, ilmuma; в стене сделались трещины seina tekkisid ~ ilmusid praod, sein hakkas pragunema; vrd. делаться
умедлиться 269 (повел. накл. умедлись, умедлитесь) Г сов. → несов. умедляться kõnek. aeglustuma, aeglasemaks minema ~ muutuma
умилостивиться 278 Г сов. → несов. умилостивляться halastama, armu heitma, halastav ~ armulik olema, armulikuks muutuma
уравняться 255 Г сов. → несов. уравниваться I в чём, с кем-чем ühtlustuma, võrdsustuma, võrdseks saama ~ muutuma
утончиться 287 Г сов. → несов. утончаться
‣ peenenema, peenenduma, õhenema, peenemaks ~ õhemaks minema, ahenema;
‣ ülek. rafineeruma, rafineerituks ~ subtiilseks muutuma
‣ peenenema, peenenduma, õhenema, peenemaks ~ õhemaks minema, ahenema;
‣ ülek. rafineeruma, rafineerituks ~ subtiilseks muutuma
уходиться 313 Г сов. madalk.
‣ väga ära väsima, võhmal olema; он совсем уходился tal on võhm täiesti väljas;
‣ maha rahunema, taltuma, taltsa(ma)ks muutuma
‣ väga ära väsima, võhmal olema; он совсем уходился tal on võhm täiesti väljas;
‣ maha rahunema, taltuma, taltsa(ma)ks muutuma
ушириться 269 Г сов. → несов. уширяться kõnek. laienema, avarduma, laiemaks ~ avaramaks minema ~ muutuma
цивилизоваться 172 Г сов. и несов. tsiviliseeruma, tsivilisatsiooni vastu võtma, vaimuharidust saama, kultuurse(ma)ks muutuma
затвердевать 169b Г несов. → сов. затвердеть kõvenema, kõvastuma, kõvaks minema ~ tõmbuma, tahkuma, tahkestuma, pahtuma, tarduma; kivistuma; затвердевать как камень kivikõvaks muutuma
меняться 255 Г несов.
‣ кем-чем, с кем-чем vahetust tegema, (omavahel) vahetama, ümber vahetama; меняться кольцами sõrmuseid vahetama, меняться местами kohti vahetama;
‣ vahetuma; часовые менялись через каждые два часа tunnimehed vahetusid iga kahe tunni järel;
‣ muutuma; погода меняется ilm muutub, жизнь мало-помалу меняется elu muutub tasapisi, меняться к лучшему paremaks minema, меняться в лице näost ära ~ teiseks minema, ветер меняется tuul pöördub;
‣ страд. к менять
‣ кем-чем, с кем-чем vahetust tegema, (omavahel) vahetama, ümber vahetama; меняться кольцами sõrmuseid vahetama, меняться местами kohti vahetama;
‣ vahetuma; часовые менялись через каждые два часа tunnimehed vahetusid iga kahe tunni järel;
‣ muutuma; погода меняется ilm muutub, жизнь мало-помалу меняется elu muutub tasapisi, меняться к лучшему paremaks minema, меняться в лице näost ära ~ teiseks minema, ветер меняется tuul pöördub;
‣ страд. к менять
область 92 С ж. неод.
‣ oblast; Ленинградская область Leningradi oblast;
‣ piirkond, regioon, maa-ala, rajoon, paik, ala; в северных областях põhjarajoonides, põhjaaladel, põhjapiirkondades, боль в области сердца valu südame piirkonnas, область распространения leviala, levila;
‣ ala, valdkond; знания в области музыки muusikaalased teadmised, teadmised muusikast, в области науки teaduse alal, teaduse vallas, teaduses, область применения kasutusala;
◊ отходить ~ отойти в область предания kaugesse minevikku jääma, kaugeks minevikuks muutuma
‣ oblast; Ленинградская область Leningradi oblast;
‣ piirkond, regioon, maa-ala, rajoon, paik, ala; в северных областях põhjarajoonides, põhjaaladel, põhjapiirkondades, боль в области сердца valu südame piirkonnas, область распространения leviala, levila;
‣ ala, valdkond; знания в области музыки muusikaalased teadmised, teadmised muusikast, в области науки teaduse alal, teaduse vallas, teaduses, область применения kasutusala;
◊ отходить ~ отойти в область предания kaugesse minevikku jääma, kaugeks minevikuks muutuma
обратиться 296 Г сов. → несов. обращаться
‣ к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; обратиться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, обратиться на путь истинный tõeteele ~ õigele teele tagasi pöörduma, её мысли обратились к дому ta mõtted kandusid koju, обратимся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства обратились против кого ~ во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu ~ kahjuks, обратиться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, обратиться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите обратиться sõj. lubage (teie poole) pöörduda, обратиться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, обратиться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, обратиться за объяснением selgitust ~ seletust nõudma, обратиться за помощью к кому abi paluma kellelt, обратиться к врачу за советом arstilt nõu küsima;
‣ во что muutuma milleks; вода обратилась в пар vesi aurustus, обратиться в воспоминание mälestuseks saama;
‣ väljendeis обратиться в слух kõrvad kikkis kuulama, обратиться в зрение pingsalt vaatama, üksainus ~ kehastunud tähelepanu olema, обратиться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema
‣ к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; обратиться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, обратиться на путь истинный tõeteele ~ õigele teele tagasi pöörduma, её мысли обратились к дому ta mõtted kandusid koju, обратимся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства обратились против кого ~ во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu ~ kahjuks, обратиться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, обратиться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите обратиться sõj. lubage (teie poole) pöörduda, обратиться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, обратиться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, обратиться за объяснением selgitust ~ seletust nõudma, обратиться за помощью к кому abi paluma kellelt, обратиться к врачу за советом arstilt nõu küsima;
‣ во что muutuma milleks; вода обратилась в пар vesi aurustus, обратиться в воспоминание mälestuseks saama;
‣ väljendeis обратиться в слух kõrvad kikkis kuulama, обратиться в зрение pingsalt vaatama, üksainus ~ kehastunud tähelepanu olema, обратиться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema
перебродить II 313b Г сов.
‣ (ära) käärima ~ käima (näit. veini kohta), käärimist lõpetama; вино перебродило vein on käinud ~ valmis;
‣ üleliia käärima ~ käima; пиво перебродило õlu on maha käinud;
‣ ülek. kõnek. taltuma, tasakaalukaks muutuma
‣ (ära) käärima ~ käima (näit. veini kohta), käärimist lõpetama; вино перебродило vein on käinud ~ valmis;
‣ üleliia käärima ~ käima; пиво перебродило õlu on maha käinud;
‣ ülek. kõnek. taltuma, tasakaalukaks muutuma
перетравиться 321 Г сов. → несов. перетравливаться
‣ без доп., чем kõnek. (järgemööda) end ära mürgitama ~ mürgitust saama (kõigi v. paljude kohta);
‣ liigsöövitusest kõlbmatuks muutuma
‣ без доп., чем kõnek. (järgemööda) end ära mürgitama ~ mürgitust saama (kõigi v. paljude kohta);
‣ liigsöövitusest kõlbmatuks muutuma
претерпеть 240 (страд. прич. прош. вр. претерпенный, кр. ф. претерпен, претерпена, претерпено, претерпены и претерпенный, кр. ф. претерпен, претерпена, претерпено, претерпены) Г сов. → несов. претерпевать что liter.
‣ välja kannatama, taluma, üle elama; претерпеть лишения näguripäevi nägema, puudust tunda saama;
‣ läbi tegema; претерпеть изменения muutuma, muutusi läbi tegema, претерпеть деформацию deformeeruma
‣ välja kannatama, taluma, üle elama; претерпеть лишения näguripäevi nägema, puudust tunda saama;
‣ läbi tegema; претерпеть изменения muutuma, muutusi läbi tegema, претерпеть деформацию deformeeruma
прийти 374 Г сов. → несов. приходить
‣ куда, откуда (kohale) tulema; прийти на завод tehasesse tulema, прийти с фронта rindelt tulema, прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, прийти к власти võimule tulema, прийти на помощь appi tulema, прийти на выручку hädas appi tulema, прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes ~ kätte jõudnud ~ tulnud ~ saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;
‣ к чему jõudma; прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, прийти к заключению ~ к выводу järeldusele jõudma, järeldama, прийти к убеждению veendumusele jõudma, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;
‣ во что sattuma; muutuma; прийти в ярость raevu sattuma, прийти в изумление hämmastuma, прийти в восхищение ~ в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, прийти в хорошее настроение head tuju saama, прийти в отчаяние meelt heitma, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, прийти в негодность kõlbmatuks muutuma;
◊ прийти ~ приходить в голову ~ на ум pähe tulema ~ turgatama; прийти ~ приходить в себя (1) meelemärkusele ~ teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma; прийти ~ приходить в чувство ~ в сознание toibuma, teadvusele tulema
‣ куда, откуда (kohale) tulema; прийти на завод tehasesse tulema, прийти с фронта rindelt tulema, прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, прийти к власти võimule tulema, прийти на помощь appi tulema, прийти на выручку hädas appi tulema, прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes ~ kätte jõudnud ~ tulnud ~ saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;
‣ к чему jõudma; прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, прийти к заключению ~ к выводу järeldusele jõudma, järeldama, прийти к убеждению veendumusele jõudma, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;
‣ во что sattuma; muutuma; прийти в ярость raevu sattuma, прийти в изумление hämmastuma, прийти в восхищение ~ в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, прийти в хорошее настроение head tuju saama, прийти в отчаяние meelt heitma, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, прийти в негодность kõlbmatuks muutuma;
◊ прийти ~ приходить в голову ~ на ум pähe tulema ~ turgatama; прийти ~ приходить в себя (1) meelemärkusele ~ teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma; прийти ~ приходить в чувство ~ в сознание toibuma, teadvusele tulema
характер 1 С м. неод. karakter (kirj. tüüp), iseloom, loomus, olemus, laad; твёрдый характер kindel iseloom, сильный характер tugev iseloom, волевой характер tahtejõuline ~ tahtekindel iseloom, мягкий характер pehme iseloom, у него крутой характер ta on loomult järsk ~ valju loomuga, дурной характер paha ~ halb ~ sant iseloom, тяжёлый характер raske iseloom, национальный характер rahvuslik iseloom ~ laad, rahvuslikkus, добродушный характер heasüdamlik loomus, покладистый характер järeleandlik ~ leebe loomus, смирный характер tasane ~ vagur loomus, прямой характер sirge ~ sirgjooneline ~ otsekohene loomus, комедия характеров kirj. karakterkomöödia, характер научной деятельности teadustegevuse ~ teadustöö laad, характер болезни haiguslaad, haigusloom (-loomu), характер телосложения kehalaad, kehaehituse tüüp, затяжной характер болезни haiguse pikaajalisus ~ pikale venivus, сезонный характер работ tööde hooajalisus ~ sesoonsus, человек с характером (1) kange iseloomuga inimene, (2) kindla ~ tugeva iseloomuga inimene, человек без характера nõrga iseloomuga ~ iseloomuta ~ iseloomutu inimene, он слабого характера ta on nõrga iseloomuga, tal on nõrk iseloom, два противоположных характера kaks vastandlikku iseloomu ~ vastandiseloomu, проявить характер iseloomu näitama, иметь какой характер missuguse iseloomuga ~ missugune olema, принимать какой характер missuguseks muutuma ~ minema, визиты носили деловой характер visiidid olid asjalikud, они не сошлись характерами nende iseloomud ei sobinud
автоматизироваться 171 Г сов. и несов.
‣ automaatseks muutuma, automatiseeruma, automaadistuma; движения автоматизировались liigutused muutusid automaatseks;
‣ страд. к автоматизировать несов.
‣ automaatseks muutuma, automatiseeruma, automaadistuma; движения автоматизировались liigutused muutusid automaatseks;
‣ страд. к автоматизировать несов.
багроветь 236b Г несов.
‣ tumepunaseks ~ purpurseks muutuma ~ minema; лицо багровеет nägu läheb punaseks ~ lillaks;
‣ punama, punetama, purpurselt loitma
‣ tumepunaseks ~ purpurseks muutuma ~ minema; лицо багровеет nägu läheb punaseks ~ lillaks;
‣ punama, punetama, purpurselt loitma
белеть 229b Г несов.
‣ valgeks ~ heledaks muutuma; зайцы зимой белеют jänesed saavad talveks valge karva;
‣ valendama; белеет парус одинокий valendab üksik puri
‣ valgeks ~ heledaks muutuma; зайцы зимой белеют jänesed saavad talveks valge karva;
‣ valendama; белеет парус одинокий valendab üksik puri
бледнеть 229b Г несов. от чего, перед чем, без доп. kahvatama, kahvatuma, kahvatuks muutuma (ka ülek.); бледнеть от испуга ehmatusest kahvatama, больной всё бледнеет и худеет haige jääb üha kahvatumaks ja kõhnemaks; vrd. побледнеть
взбадриваться 168 Г несов. → сов. взбодриться
‣ kõnek. erksa(ma)ks ~ rõõmsa(ma)ks ~ reipa(ma)ks muutuma;
‣ страд. к взбадривать
‣ kõnek. erksa(ma)ks ~ rõõmsa(ma)ks ~ reipa(ma)ks muutuma;
‣ страд. к взбадривать
видоизменяться 255 Г несов. → сов. видоизмениться
‣ teisenema, teisenduma, (osaliselt) muutuma, modifitseeruma;
‣ страд. к видоизменять
‣ teisenema, teisenduma, (osaliselt) muutuma, modifitseeruma;
‣ страд. к видоизменять
воспаляться 255 Г несов. → сов. воспалиться
‣ põletikku jääma, põletikuliseks muutuma;
‣ чем, без доп. van. süttima, lõkkele ~ põlema lööma millest (ka ülek.)
‣ põletikku jääma, põletikuliseks muutuma;
‣ чем, без доп. van. süttima, lõkkele ~ põlema lööma millest (ka ülek.)
выдохнуться 335* Г сов. → несов. выдыхаться
‣ lahtuma, ära hingama, kolkuma, liisuma;
‣ ülek. kõnek. täiesti jõuetuks muutuma; я совсем выдохся mul on jõud otsas, ma ei jaksa enam
‣ lahtuma, ära hingama, kolkuma, liisuma;
‣ ülek. kõnek. täiesti jõuetuks muutuma; я совсем выдохся mul on jõud otsas, ma ei jaksa enam
грубеть 229b Г несов.
‣ karestuma, karedaks minema; кожа грубеет nahk läheb karedaks;
‣ tooreks ~ jämedaks muutuma, toorestuma; karmistuma; человек грубеет (1) inimene muutub tooreks, (2) inimene karmistub; vrd. огрубеть, загрубеть, погрубеть
‣ karestuma, karedaks minema; кожа грубеет nahk läheb karedaks;
‣ tooreks ~ jämedaks muutuma, toorestuma; karmistuma; человек грубеет (1) inimene muutub tooreks, (2) inimene karmistub; vrd. огрубеть, загрубеть, погрубеть
делаться 164 Г несов.
‣ кем-чем, каким minema, muutuma; делаться злым tigedaks minema, погода делается хуже ilm halveneb ~ läheb halvemaks;
‣ toimuma, sündima, juhtuma; посмотрим, что там делается vaatame, mis seal sünnib ~ toimub, с ней часто делаются обмороки ta minestab sageli;
‣ kõnek. tekkima; в стене делаются трещины seina tekivad praod, вечерами ему делалось страшно õhtuti tuli talle hirm peale ~ tundis ta hirmu;
‣ страд. к делать; vrd. сделаться
‣ кем-чем, каким minema, muutuma; делаться злым tigedaks minema, погода делается хуже ilm halveneb ~ läheb halvemaks;
‣ toimuma, sündima, juhtuma; посмотрим, что там делается vaatame, mis seal sünnib ~ toimub, с ней часто делаются обмороки ta minestab sageli;
‣ kõnek. tekkima; в стене делаются трещины seina tekivad praod, вечерами ему делалось страшно õhtuti tuli talle hirm peale ~ tundis ta hirmu;
‣ страд. к делать; vrd. сделаться
европеизироваться 171 Г сов. и несов.
‣ euroopastuma, euroopalikuks muutuma;
‣ страд. к европеизировать несов.
‣ euroopastuma, euroopalikuks muutuma;
‣ страд. к европеизировать несов.
зазубриться I 286 Г сов. → несов. зазубриваться sämpuma, täkkeliseks ~ sälguliseks ~ sämbuliseks muutuma; нож зазубрился noal on täkked sees; vrd. зубриться
закрепоститься 296 Г сов. → несов. закрепощаться aj. pärisorjastuma, pärisorjaks muutuma; ülek. orjusse langema
заметно Н märgatavalt, ilmselt; märksa; on märgata; заметно измениться märgatavalt muutuma, чуть заметно улыбнуться vaevu märgatavalt naeratama
замутиться 294, 316 Г сов. sogastuma, sogaseks ~ ülek. ähmaseks minema ~ muutuma; вода в реке замутилась после дождя sajuga on jõe vesi sogaseks läinud, небо замутилось taevas on halliks läinud, в глазах замутилось silme ees läks kirjuks ~ mustaks; vrd. мутиться
зачерстветь 229b Г сов. kõvaks ~ tahkeks minema, kõvaks kuivama, tahkestuma, tahkuma, kivistuma, kivikõvaks minema; ülek. kalgistuma, kalgiks ~ südametuks ~ tundetuks muutuma, kivinema; хлеб зачерствел leib on kõvaks kuivanud ~ läinud, земля зачерствела maa on kõvaks kuivanud, сердце зачерствело süda on kalgistunud ~ kivinenud; vrd. черстветь
золотиться 294 Г несов.
‣ kullendama, kollendama; kullakarvaliseks ~ kuldkollaseks muutuma; вдали золотилась рожь eemal kollendas rukkiväli;
‣ страд. к золотить
‣ kullendama, kollendama; kullakarvaliseks ~ kuldkollaseks muutuma; вдали золотилась рожь eemal kollendas rukkiväli;
‣ страд. к золотить
избаловаться 172 Г сов. → несов. избаловываться
‣ hellikuks muutuma;
‣ kõnek. ülemeelikuks ~ vallatuks ~ võrukaelaks minema (lapse kohta); madalk. ülekäte minema; он совсем избаловался ta on päris ülekäte läinud
‣ hellikuks muutuma;
‣ kõnek. ülemeelikuks ~ vallatuks ~ võrukaelaks minema (lapse kohta); madalk. ülekäte minema; он совсем избаловался ta on päris ülekäte läinud
исковеркаться 164 Г сов. purunema, rikki minema, kõlbmatuks muutuma; ülek. moonduma, moraalselt väärduma
испариться 285 Г сов. → несов. испаряться auru(stu)ma, auruks muutuma, ära aurama (madalk. ka ülek.); ülek. kõnek. kustuma, haihtuma; вода испарилась vesi on ära auranud, испариться из памяти mälust kustuma, деньги испарились raha on käest sulanud
исправиться 278 Г сов. → несов. исправляться paranema, paremaks minema ~ muutuma; end parandama; meelt parandama; я постараюсь исправиться püüan end parandada
крепнуть 342 Г несов. tugevnema, kõvenema, kangenema, kanguma, tugevamaks ~ kangemaks minema; vastupidavamaks muutuma; крепнет дружба народов tugevneb ~ süveneb rahvaste sõprus, в нём крепнет уверенность tema kindlustunne aina kasvab, колхоз крепнет с каждым годом kolhoos läheb ~ saab aasta-aastalt jõukamaks; vrd. окрепнуть
кристаллизоваться 172 Г сов. и несов. kristall(iseer)uma (min. kristallideks muutuma; ülek. kuju omandama, selguma); мысли кристаллизовались mõtted kristalliseerusid; vrd. закристаллизоваться
мелеть 229b Г несов. madalduma, laama, madalaks ~ veevaeseks jääma; ülek. tühinema, manduma, väiklaseks muutuma, pisenema, kidurduma; чувства мелеют tundmused ~ tunded kidunevad ~ manduvad; vrd. обмелеть
мохнатиться 274 Г несов. kõnek. karvaseks muutuma ~ minema; turritama; kaharduma; на ветвях мохнатился иней oksad olid üleni härmas
мягчеть 229b Г несов. kõnek. pehme(ma)ks minema, pehmuma, pehmenema, leebemaks ~ mahedamaks muutuma, leebima, leebuma; голос мягчел hääl läks lahkemaks; vrd. помягчеть
насторожиться 287 Г сов. → несов. настораживаться valvsaks muutuma, kõrvu kikitama; собака насторожилась koer haistis ohtu ~ ajas kõrvad kikki
невидимка 72 С
‣ м. и ж. од. и неод. nähtamatu olend ~ ese; оборотиться ~ обернуться невидимкой nähtamatuks muutuma;
‣ ж. неод. (väike) juukseklamber, juuksenõel, juukselõks
‣ м. и ж. од. и неод. nähtamatu olend ~ ese; оборотиться ~ обернуться невидимкой nähtamatuks muutuma;
‣ ж. неод. (väike) juukseklamber, juuksenõel, juukselõks
обескровиться 278 Г сов. → несов. обескровливаться verest tühjaks jooksma, veretuks jääma; ülek. elujõuetuks muutuma, nõrgestuma; его лицо обескровилось ta nägu läks surnukahvatuks ~ kriitvalgeks, ta näost kadus viimane kui verepiisk
обесцениться 269 Г сов. → несов. обесцениваться väärtust kaotama, väärtusetuks ~ tähtsusetuks muutuma; старые деньги обесценились vana raha on oma väärtuse kaotanud
облагородиться 270 Г сов. → несов. облагораживаться
‣ õilistuma, üllaks ~ õilsaks muutuma;
‣ vääristuma, paremaks minema, parenema (tõu v. sordi kohta)
‣ õilistuma, üllaks ~ õilsaks muutuma;
‣ vääristuma, paremaks minema, parenema (tõu v. sordi kohta)
облинять 254b Г сов. kõnek.
‣ (lõplikult) luituma, pleekima; ülek. ilmetuks muutuma;
‣ sulgima, sulgi maha ajama; karvu maha ajama
‣ (lõplikult) luituma, pleekima; ülek. ilmetuks muutuma;
‣ sulgima, sulgi maha ajama; karvu maha ajama
облысеть 229b Г сов. paljaks minema (pealae kohta), kiilaspäiseks muutuma; он совсем облысел ta pea on päris paljas, крыша облысела ülek. katus on hõredaks jäänud; vrd. лысеть
обмылиться 269 Г сов. → несов. обмыливаться
‣ kõnek. end (sisse) seebitama, endale seepi peale määrima;
‣ van. seebistuma, seebiks muutuma;
‣ madalk. kuluma, vähenema (seebitüki kohta)
‣ kõnek. end (sisse) seebitama, endale seepi peale määrima;
‣ van. seebistuma, seebiks muutuma;
‣ madalk. kuluma, vähenema (seebitüki kohta)
обопреть 229b Г сов. madalk. kõdunema, tulitama (minema); rabedaks muutuma; обопревшее сено kõdunenud ~ tulitanud hein(ad)
обтянуться 339 Г сов. → несов. обтягиваться
‣ чем, без доп. kõnek. kattuma, ümber tekkima;
‣ pingul olema, pingulduma; liibuma (rõivaste kohta);
‣ teravajooneliseks muutuma (näo kohta); лицо обтянулось nägu on kõhnunud
‣ чем, без доп. kõnek. kattuma, ümber tekkima;
‣ pingul olema, pingulduma; liibuma (rõivaste kohta);
‣ teravajooneliseks muutuma (näo kohta); лицо обтянулось nägu on kõhnunud
одичать 165b Г сов. metsistuma (ka ülek.), metsikuks ~ inimpelglikuks muutuma; сад одичал aed on metsik ~ räämas; vrd. дичать
одомашниваться 168 Г несов. → сов. одомашниться
‣ kodunema, taltsaks muutuma, taltuma;
‣ страд. к одомашнивать
‣ kodunema, taltsaks muutuma, taltuma;
‣ страд. к одомашнивать
одряхлеть 229b Г сов. (vanadusest) nõtruma, raugastuma, nõdraks ~ tudiks ~ raugalikuks ~ muldvanaks jääma; ülek. igerikuks muutuma, vanadusest lagunema; одряхлеть душой hingelt raugastuma, дом одряхлел maja on lagunemas; vrd. дряхлеть
оживиться 300 Г сов. → несов. оживляться чем, без доп. elustuma, ellu ärkama, elavnema, elava(ma)ks minema ~ muutuma, virguma; улицы оживились tänavad elustusid, больной оживился haige elavnes, лицо оживилось nägu elavnes, разговор оживился jutt hoogustus ~ läks elavamaks
озадачиться 271 Г сов. → несов. озадачиваться чем, без доп. kõnek. kohmetuma, nõutuks muutuma, segadusse sattuma
озлобиться 277 Г сов. → несов. озлобляться
‣ kurjaks ~ tigedaks ~ õelaks muutuma ~ minema, tigestuma, kuri ~ tige olema;
‣ на кого-что kõnek. vihaseks saama, vihastuma
‣ kurjaks ~ tigedaks ~ õelaks muutuma ~ minema, tigestuma, kuri ~ tige olema;
‣ на кого-что kõnek. vihaseks saama, vihastuma
озолотиться 294 Г сов.
‣ kuldkollaseks muutuma ~ värvuma, kuldsena särama lööma; деревья озолотились puud on kuldkollased ~ kuldses rüüs;
‣ kõnek. rikkaks minema ~ saama, rikastuma
‣ kuldkollaseks muutuma ~ värvuma, kuldsena särama lööma; деревья озолотились puud on kuldkollased ~ kuldses rüüs;
‣ kõnek. rikkaks minema ~ saama, rikastuma
омертветь 229b Г сов. → несов. омертвевать
‣ kärbuma; ткани омертвели koed on kärbunud;
‣ tuimaks muutuma, ära surema (käte-jalgade kohta);
‣ от чего, без доп. ülek. tarduma, kangestuma; омертветь от страха hirmust tarduma;
‣ ülek. inimtühjaks jääma, välja surema; улицы омертвели tänavad on tühjad ~ nagu välja surnud; vrd. мертветь
‣ kärbuma; ткани омертвели koed on kärbunud;
‣ tuimaks muutuma, ära surema (käte-jalgade kohta);
‣ от чего, без доп. ülek. tarduma, kangestuma; омертветь от страха hirmust tarduma;
‣ ülek. inimtühjaks jääma, välja surema; улицы омертвели tänavad on tühjad ~ nagu välja surnud; vrd. мертветь
опостылеть 229b Г сов. кому-чему kõnek. kellele ebameeldivaks ~ vastikuks muutuma, surmani ära tüütama keda, kõrini olema kellest; он мне опостылел mul on temast kõrini, ta on mind surmani ära tüüdanud, опостылело однообразие üksluisus on tüütu ~ ära tüüdanud
остепениться 285 Г сов. → несов. остепеняться
‣ tasakaalukaks ~ tõsiseks ~ mõõdukaks muutuma ~ minema, taltuma; с летами он остепенился vanemas eas ~ aastatega ta taltus;
‣ kõnek. nalj. (teaduslikku) kraadi omandama
‣ tasakaalukaks ~ tõsiseks ~ mõõdukaks muutuma ~ minema, taltuma; с летами он остепенился vanemas eas ~ aastatega ta taltus;
‣ kõnek. nalj. (teaduslikku) kraadi omandama
отвердеть 229b Г сов. → несов. отвердевать
‣ kõvaks ~ tahkeks minema, tahkuma, paatuma, paakuma; лава отвердела laava on tahkunud;
‣ ülek. kindlameelseks muutuma, karmistuma;
‣ lgv. velariseeruma;
‣ kristalliseeruma
‣ kõvaks ~ tahkeks minema, tahkuma, paatuma, paakuma; лава отвердела laava on tahkunud;
‣ ülek. kindlameelseks muutuma, karmistuma;
‣ lgv. velariseeruma;
‣ kristalliseeruma
отменяться 255 Г несов.
‣ ära jääma, kaduma; kehtetuks muutuma, kehtivuse kaotama, kehtetuks tunnistatama; сегодня лекция отменяется täna jääb loeng ära;
‣ страд. к отменять
‣ ära jääma, kaduma; kehtetuks muutuma, kehtivuse kaotama, kehtetuks tunnistatama; сегодня лекция отменяется täna jääb loeng ära;
‣ страд. к отменять
очерстветь 229b Г сов. kalgiks ~ südametuks ~ tuimaks muutuma, kalgistuma, tuimuma; сердце очерствело süda on kalgiks läinud; vrd. черстветь
пепел 6 С м. неод. (без мн. ч.) tuhk; вулканический пепел geol. vulkaanituhk, превращаться в пепел tuhaks muutuma ~ saama (ka ülek.);
◊ обращать ~ обратить ~ превращать ~ превратить в пепел что mida maatasa tegema ~ tuhaks põletama; посыпать ~ посыпать голову ~ главу пеплом liter., iroon. endale tuhka pealaele ~ pähe raputama; поднимать ~ поднять из пепла что varemeist üles ehitama
◊ обращать ~ обратить ~ превращать ~ превратить в пепел что mida maatasa tegema ~ tuhaks põletama; посыпать ~ посыпать голову ~ главу пеплом liter., iroon. endale tuhka pealaele ~ pähe raputama; поднимать ~ поднять из пепла что varemeist üles ehitama
переломиться 321 Г сов. → несов. переламываться
‣ pooleks ~ katki murduma;
‣ ülek. kõnek. järsku muutuma ~ teistsuguseks saama; murduma (hääle kohta); наконец зима переломилась lõpuks oli talve vägi ja võim otsas, ночь переломилась незаметно öö kahanes märkamatult, у него переломился голос tal on häälemurre läbi ~ olnud
‣ pooleks ~ katki murduma;
‣ ülek. kõnek. järsku muutuma ~ teistsuguseks saama; murduma (hääle kohta); наконец зима переломилась lõpuks oli talve vägi ja võim otsas, ночь переломилась незаметно öö kahanes märkamatult, у него переломился голос tal on häälemurre läbi ~ olnud
переродиться 292 Г сов. → несов. перерождаться
‣ ümber ~ uuesti sündima, (täiesti teiseks) muutuma ~ saama; разочарование переродилось в презрение pettumusest sai põlgus;
‣ kiduma, kidunema; väärastuma; degenereeruma, manduma; сорт пшеницы переродился nisusort on kidunenud, ткани организма переродились organismi koed on väärastunud
‣ ümber ~ uuesti sündima, (täiesti teiseks) muutuma ~ saama; разочарование переродилось в презрение pettumusest sai põlgus;
‣ kiduma, kidunema; väärastuma; degenereeruma, manduma; сорт пшеницы переродился nisusort on kidunenud, ткани организма переродились organismi koed on väärastunud
поговорка 72 С ж. неод. kõnekäänd; стать поговоркой, войти ~ обратиться в поговорку kõnekäänuks ~ lendsõnaks ~ lööksõnaks muutuma ~ saama
подобреть 229b Г сов.
‣ к кому paremaks ~ lahkemaks minema kelle vastu; подобреть к брату venda lahkemalt kohtlema hakkama, venna vastu lahkemaks muutuma;
‣ kõnek. (kaalus) juurde võtma, kosuma; vrd. добреть
‣ к кому paremaks ~ lahkemaks minema kelle vastu; подобреть к брату venda lahkemalt kohtlema hakkama, venna vastu lahkemaks muutuma;
‣ kõnek. (kaalus) juurde võtma, kosuma; vrd. добреть
полонизироваться 171 Г сов. и несов.
‣ poolastuma, poolapäraseks muutuma;
‣ страд. к полонизировать несов.
‣ poolastuma, poolapäraseks muutuma;
‣ страд. к полонизировать несов.
полюднеть 229b Г сов. madalk. rahvarohkemaks ~ rahvarikkamaks muutuma; улица полюднела tänav muutus rahvarikkamaks
помельчать 165b Г сов. kõnek.
‣ väiksemaks ~ madalamaks ~ peenemaks jääma ~ minema, alanema; река помельчала jõgi jäi madalamaks;
‣ ülek. väiklaseks ~ tühiseks muutuma, känguma; интересы помельчали huvid kängusid ~ on muutunud tühisteks, чувства помельчали tunded ~ tundmused on kärbunud ~ mandunud
‣ väiksemaks ~ madalamaks ~ peenemaks jääma ~ minema, alanema; река помельчала jõgi jäi madalamaks;
‣ ülek. väiklaseks ~ tühiseks muutuma, känguma; интересы помельчали huvid kängusid ~ on muutunud tühisteks, чувства помельчали tunded ~ tundmused on kärbunud ~ mandunud
помертветь 229b Г сов. kangeks tõmbuma, kangestuma, tarduma, elutuks muutuma ~ jääma (ka ülek.); руки помертвели от холода käed olid ~ on külmast kohmetanud ~ kanged, ноги помертвели jalad on surnud ~ kangeks jäänud, помертветь от ужаса õudusest tarduma ~ kangestuma, взгляд помертвел pilk tardus ~ muutus elutuks, глаза помертвели silmist kustus elu, лицо помертвело nägu läks kaameks ~ surnukahvatuks; vrd. мертветь
поправеть 229b Г сов. pol. parempoolsemaks ~ tagurlikumaks ~ reaktsioonilisemaks ~ konservatiivsemaks muutuma; vrd. праветь
посвежеть 229b Г сов.
‣ jahenema, jahedamaks ~ vilumaks minema; в воздухе посвежело läks jahedamaks;
‣ ülek. erksamaks ~ värskemaks minema, reipamaks muutuma, tervemaks saama; зелень после дождя посвежела rohelus lõi pärast vihma haljamaks, после отпуска она посвежела pärast puhkust nägi ~ näeb ta värske ja puhanud välja, голос посвежел hääl on reipamaks muutunud
‣ jahenema, jahedamaks ~ vilumaks minema; в воздухе посвежело läks jahedamaks;
‣ ülek. erksamaks ~ värskemaks minema, reipamaks muutuma, tervemaks saama; зелень после дождя посвежела rohelus lõi pärast vihma haljamaks, после отпуска она посвежела pärast puhkust nägi ~ näeb ta värske ja puhanud välja, голос посвежел hääl on reipamaks muutunud
посерьёзнеть 229b Г сов. kõnek. tõsinema, tõsiseks muutuma ~ tõmbuma; взгляд посерьёзнел pilk tõsines
преобразиться 293 Г сов. → несов. преображаться (teistsuguseks) muutuma; его лицо преобразилось от радости ta nägu muutus rõõmust hoopis teiseks
преобразоваться 172 Г сов. → несов. преобразовываться во что, без доп. (põhjalikult) muutuma, (põhjalikke) muutusi läbi tegema, muunduma, transformeeruma
принизиться 272 Г сов. → несов. принижаться kõnek.
‣ madalamaks ~ väiksemaks muutuma, madalduma, pisenema;
‣ end alandama ~ alandlikuks tegema
‣ madalamaks ~ väiksemaks muutuma, madalduma, pisenema;
‣ end alandama ~ alandlikuks tegema
притерпеться 240 Г сов. к чему kõnek. (ebameeldivaga) ära harjuma; (без 1 и 2 л.) harjumuslikuks muutuma; притерпеться к боли valuga harjuma, притерпеться к неудобствам ebamugavustega harjuma ~ kohanema
разнежиться 271 Г сов. → несов. разнеживаться kõnek.
‣ end ära hellitama ~ poputama; разнежиться в тепле (1) soojas mõnulema, (2) soojahellikuks muutuma;
‣ heldima, helluma, härduma, liigutatud olema
‣ end ära hellitama ~ poputama; разнежиться в тепле (1) soojas mõnulema, (2) soojahellikuks muutuma;
‣ heldima, helluma, härduma, liigutatud olema
разнообразиться 272 Г несов. liter.
‣ mitmekesistuma, vahelduma, mitmekesise(ma)ks ~ vaheldusrikka(ma)ks muutuma ~ minema; впечатления разнообразились muljed mitmekesistusid;
‣ страд. к разнообразить
‣ mitmekesistuma, vahelduma, mitmekesise(ma)ks ~ vaheldusrikka(ma)ks muutuma ~ minema; впечатления разнообразились muljed mitmekesistusid;
‣ страд. к разнообразить
разредиться 291 Г сов. → несов. разрежаться harvenema, hõrenema, harvemaks ~ hõredamaks muutuma ~ minema ~ jääma; sõrenema; заросли разредились padrik harvenes ~ läks harvemaks, туман разредился udu läks ~ jäi hõredamaks ~ hõrenes
разрушиться 271 Г сов. → несов. разрушаться ära lagunema, purunema, rusustuma, rusudeks muutuma, hävima, hävinema (ka ülek.); старый дом разрушился vana maja lagunes (ära), разрушились надежды lootused purunesid ~ hävisid, нервная система полностью разрушилась närvisüsteem on täielikult korrast ära, планы разрушились kavatsused jooksid liiva ~ läksid tühja ~ luhtusid, здоровье разрушилось tervis on täiesti läbi ~ käest ära
раскапризничаться 164 Г сов. kõvasti jonnima ~ isemeelitsema ~ kapriisitsema hakkama, väga jonnakaks ~ tujukaks ~ kapriisseks minema ~ muutuma; ребёнок раскапризничался laps hakkas (hirmsasti) jonnima
распылиться 285 Г сов. → несов. распыляться
‣ pihustuma; tolmustuma, tolmuks muutuma;
‣ ülek. hajuma, killustuma
‣ pihustuma; tolmustuma, tolmuks muutuma;
‣ ülek. hajuma, killustuma
романизироваться 171 Г сов. и несов.
‣ romaniseeruma (roomapäraseks muutuma);
‣ (без сов.) страд. к романизировать
‣ romaniseeruma (roomapäraseks muutuma);
‣ (без сов.) страд. к романизировать
рябеть 229b Г несов.
‣ armiliseks minema ~ muutuma;
‣ virvendama, virdama, virama; озеро рябело järv virvendas ~ oli virves
‣ armiliseks minema ~ muutuma;
‣ virvendama, virdama, virama; озеро рябело järv virvendas ~ oli virves
скрашиваться 168 Г несов. → сов. скраситься
‣ чем ilusamaks ~ meeldivamaks muutuma, ilustuma, ilustatama;
‣ страд. к скрашивать
‣ чем ilusamaks ~ meeldivamaks muutuma, ilustuma, ilustatama;
‣ страд. к скрашивать
сравняться 254 Г сов. с кем-чем, в чём võrdsustuma, võrdseks muutuma ~ saama; tasakaalustuma; счёт сравнялся sport seis ~ skoor võrdsustus ~ sai võrdseks, я не могу сравня с ним в знаниях ma ei suuda temaga teadmiste poolest võistelda
стекленеть 229b Г несов. klaasiks ~ klaasitaoliseks ~ klaasjaks minema ~ muutuma, klaasistuma (ka ülek.); глаза стекленели silmad läksid klaasiseks ~ klaasistusid; vrd. остекленеть
субстантивироваться 171 Г сов. и несов. lgv. substantiveeruma, nimisõnastuma (substantiiviks v. nimisõnaks muutuma)
трансформироваться 171 Г
‣ сов. и несов. transformeeruma, muunduma, muutuma, teisenema, teisenduma;
‣ (без сов.) страд. к трансформировать несов.
‣ сов. и несов. transformeeruma, muunduma, muutuma, teisenema, teisenduma;
‣ (без сов.) страд. к трансформировать несов.
увлажниться 285 Г сов. → несов. увлажняться чем niiskuma, niiske(ma)ks minema ~ muutuma; märjaks saama; почва увлажнилась muld on niiskunud, глаза увлажнились слезами silmad läksid (pisaratest) märjaks ~ niiskeks
углубиться 302 Г сов. → несов. углубляться во что
‣ süvenema, süüvima (ka ülek.), sügavamaks ~ süvemaks minema ~ muutuma; углубиться в чтение lugemisse süvenema, углубиться в научную работу teadustöösse süüvima, знания углубились teadmised on täienenud ~ süvenenud, углубиться в воспоминания mälestustesse süüvima, складка на лбу углубилась kurd otsaees ~ laubal läks ~ tõmbus sügavamaks, противоречия углубились vastuolud süvenesid;
‣ sügavamale vajuma ~ laskuma ~ tungima; углубиться в лес sügavamale metsa ~ metsasügavusse minema ~ tungima;
◊ углубиться ~ углубляться в самого себя endasse süüvima ~ süvenema
‣ süvenema, süüvima (ka ülek.), sügavamaks ~ süvemaks minema ~ muutuma; углубиться в чтение lugemisse süvenema, углубиться в научную работу teadustöösse süüvima, знания углубились teadmised on täienenud ~ süvenenud, углубиться в воспоминания mälestustesse süüvima, складка на лбу углубилась kurd otsaees ~ laubal läks ~ tõmbus sügavamaks, противоречия углубились vastuolud süvenesid;
‣ sügavamale vajuma ~ laskuma ~ tungima; углубиться в лес sügavamale metsa ~ metsasügavusse minema ~ tungima;
◊ углубиться ~ углубляться в самого себя endasse süüvima ~ süvenema
удесятериться 285 Г сов. → несов. удесятеряться kümnekordistuma, kümnekordseks minema ~ muutuma ~ saama; силы удесятерились jõudu on kümme korda rohkem, jõud on kümnekordistunud
украинизироваться 171 Г сов. и несов.
‣ ukrainapärastuma, ukrainastuma, ukrainapäraseks saama ~ minema ~ muutuma;
‣ (без сов.) страд. к украинизировать несов.
‣ ukrainapärastuma, ukrainastuma, ukrainapäraseks saama ~ minema ~ muutuma;
‣ (без сов.) страд. к украинизировать несов.
украситься 273 Г сов. → несов. украшаться кем-чем, во что kauni(ma)ks ~ ilusa(ma)ks minema ~ muutuma ~ saama (ka ülek.); город к празднику украсился linn on piduehtes
укрепиться 302 Г несов. → сов. укрепляться kindlustuma, kõvenema, kinnituma, tugevnema, kindlamaks ~ tugevamaks minema ~ muutuma ~ saama (ka ülek.); укрепиться на захваченном рубеже end hõivatud ~ vallutatud alal kindlustama, укрепиться в памяти mällu kinnituma ~ sööbima, дерево выросло и укрепилось puu kasvas suureks ja (sai) tugevaks, дисциплина укрепилась kord ~ distsipliin kõvenes ~ tugevnes ~ läks kõvemaks ~ tugevamaks, укрепилась вера в свои силы tugevnes ~ suurenes usk oma jõusse, здоровье укрепилось tervis läks ~ muutus tugevamaks ~ karastus ~ kosus, нервы укрепились närvid said kosutust ~ läksid tugevamaks, за ним укрепилась слава драчуна ta sai ~ on saanud riiukuke kuulsuse
укротиться 296 Г сов. → несов. укрощаться taltuma, taltsaks ~ vagusaks muutuma (ka ülek.); тигр укротился tiiger sai ~ muutus taltsaks, гнев отца укротился isa viha andis järele
умельчиться 287 Г сов. → несов. умельчаться kõnek. peene(ma)ks ~ väikse(ma)ks minema ~ muutuma, peenenema, peenestuma
умериться 269 Г сов. → несов. умеряться vähenema, mõõduka(ma)ks muutuma, taltuma, leevenema, leevenduma; боль умерилась valu andis järele ~ on leevenenud, гнев умерился viha lahtus ~ on lahtunud
уплотниться 285 Г сов. → несов. уплотняться tihenema (ka ülek.), tihkestuma, tihkenema, tihestuma, tihedamaks ~ tihkemaks muutuma; ülek. lühenema; kõnek. asustustiheduse tõttu kitsamaks jääma; грунт уплотнился pinnas läks ~ sai tihedamaks, глина уплотнилась savi tihkenes ~ paakus, материя уплотнилась riie läks tihkeks ~ plingiks, рабочий день уплотнился tööpäev tihenes ~ muutus tihedamaks, сроки уплотнились tähtajad lühenesid
уподобиться 277 Г сов. → несов. уподобляться кому-чему sarnastuma, sarnaseks muutuma ~ saama; lgv assimileeruma
упроститься 296 Г сов. → несов. упрощаться lihtsustuma, lihtsamaks ~ primitiivsemaks minema ~ muutuma ~ saama; работа упростилась töö läks ~ muutus ~ on läinud ~ on muutunud lihtsamaks
упрочиться 271 Г сов. → несов. упрочиваться
‣ kindlustuma (ka ülek.), tugevnema, kindlamaks ~ tugevamaks muutuma ~ saama; власть упрочилась võim kindlustus, положение упрочилось olukord muutus ~ sai kindlamaks, дружба упрочилась sõprus tugevnes ~ muutus tugevamaks;
‣ за кем-чем kinnistuma; прозвище упрочилось за ним hüüdnimi jäi talle külge, за ним упрочилась слава хорошего организатора tal on ~ oli hea organisaatori kuulsus ~ maine, teda tuntakse ~ tunti hea organisaatorina
‣ kindlustuma (ka ülek.), tugevnema, kindlamaks ~ tugevamaks muutuma ~ saama; власть упрочилась võim kindlustus, положение упрочилось olukord muutus ~ sai kindlamaks, дружба упрочилась sõprus tugevnes ~ muutus tugevamaks;
‣ за кем-чем kinnistuma; прозвище упрочилось за ним hüüdnimi jäi talle külge, за ним упрочилась слава хорошего организатора tal on ~ oli hea organisaatori kuulsus ~ maine, teda tuntakse ~ tunti hea organisaatorina
уровняться 255 Г сов. → несов. уравниваться II (ühe)tasaseks ~ siledaks saama ~ minema ~ muutuma, tasanduma
усложниться 285 Г сов. → несов. усложняться keerulise(ma)ks ~ keeruka(ma)ks muutuma ~ minema, keerustuma, komplitseeruma, tüsistuma; проект усложнился projekt muutus keerulise(ma)ks, его жизнь усложнилась ta elu läks keerulisemaks
усмириться 285 Г сов. → несов. усмиряться taltuma, (maha) rahunema, rahustuma, rahulikuks muutuma ~ jääma, vaibuma; ребёнок усмирился laps rahunes ~ jäi rahulikuks, боль усмирилась valu andis järele
усовершенствоваться 171 Г сов. в чём täiustuma, täiuslikumaks ~ täielikumaks muutuma ~ saama; end täiendama ~ täiustama; vrd. совершенствоваться
уточниться 285 Г сов. → несов. уточняться täpsustuma, täpsemaks saama ~ muutuma; формулировка уточнилась sõnastus sai täpsem ~ on täpsemaks saanud
утроиться 268 Г сов. → несов. утраиваться kolmekordistuma, kolmekordseks ~ kolm korda suuremaks saama ~ muutuma, kolm korda suurenema; силы утроились jõudu on ~ oli kolm korda rohkem
утучниться 285 Г сов. → несов. утучняться
‣ paksuks ~ rammusaks ~ lihavaks minema;
‣ van. rammusaks ~ viljakandvaks muutuma ~ saama
‣ paksuks ~ rammusaks ~ lihavaks minema;
‣ van. rammusaks ~ viljakandvaks muutuma ~ saama
утяжелиться 285 Г сов. → несов. утяжеляться raskemaks muutuma, raskenema (ka ülek.); конструкция утяжелилась konstruktsioon ~ tarind muutus ~ läks ~ on muutunud ~ läinud raskemaks ~ keerulisemaks, положение утяжелилось olukord läks raskemaks ~ on raskemaks läinud ~ on raskenenud
ухудшиться 271 (повел. накл. ухудшись, ухудшитесь) Г сов. → несов. ухудшаться halvenema, pahenema, halvemaks ~ pahemaks ~ kehvemaks muutuma ~ minema; погода ухудшилась ilm on halvenenud ~ halvemaks ~ pahemaks läinud, зрение ухудшилось nägemine on halvenenud ~ viletsamaks jäänud
участиться 296 Г сов. → несов. учащаться sagedamaks ~ tihedamaks ~ kiiremaks minema ~ muutuma, sagenema, tihenema, kiirenema; удары грома участились kõuekärgatused sagenesid, дожди участились vihmad on sagenenud, vihma sajab sagedamini, пульс участился pulss läks kiiremaks ~ hakkas kiiremini lööma
учетвериться 285 Г сов. → несов. учетверяться neljakordistuma, neljakordseks ~ neli korda suuremaks saama ~ muutuma, neli korda suurenema
ушестериться 285 Г сов. → несов. ушестеряться kuuekordistuma, kuuekordseks ~ kuus korda suuremaks saama ~ muutuma, kuus korda suurenema
фашизироваться 171 Г сов. и несов.
‣ fašiseeruma, fašistlikuks muutuma;
‣ (без сов.) страд. к фашизировать несов.
‣ fašiseeruma, fašistlikuks muutuma;
‣ (без сов.) страд. к фашизировать несов.
феминизироваться 171 Г сов. и несов. femineeruma (naiselikuks muutuma, naisestuma; naiste mõjule v. ülekaalule alla jääma)
хандра 52 С ж. неод. (без мн. ч.) tülpimus, raskemeelsus, hüpohondria, spliin, (elu)tüdimus; впасть в хандру spliini langema, raskemeelseks muutuma, хандра одолевает elutüdimus võtab võimust, хандра напала ~ нашла на кого kellele on elutüdimus peale tulnud, kes on elust tüdinud ~ tülpinud
хрипнуть 344b Г несов. kähedaks ~ kähisevaks ~ rämedaks ~ karedaks minema ~ muutuma; хрипнуть от крика häält kähedaks ~ ära karjuma; vrd. охрипнуть
чернеть 229b Г несов.
‣ must(em)aks ~ tuhmi(ma)ks muutuma ~ minema, mustenema, mustuma, tuhmuma, tumenema; серебро чернеет hõbe tuhmub ~ läheb mustaks ~ oksüdeerub, в глазах чернеет silmade ees läheb mustaks;
‣ mustendama, mustana paistma, mustama; чернеют фабричные трубы vabrikukorstnad mustendavad, вдали чернеет лес kaugel mustab mets; vrd. почернеть
‣ must(em)aks ~ tuhmi(ma)ks muutuma ~ minema, mustenema, mustuma, tuhmuma, tumenema; серебро чернеет hõbe tuhmub ~ läheb mustaks ~ oksüdeerub, в глазах чернеет silmade ees läheb mustaks;
‣ mustendama, mustana paistma, mustama; чернеют фабричные трубы vabrikukorstnad mustendavad, вдали чернеет лес kaugel mustab mets; vrd. почернеть
шаблонизироваться 171 Г сов. и несов.
‣ šabloonseks ~ üldtuntuks ~ kulunuks ~ trafaretseks ~ omapäratuks muutuma ~ saama;
‣ (без сов.) страд. к шаблонизировать несов.
‣ šabloonseks ~ üldtuntuks ~ kulunuks ~ trafaretseks ~ omapäratuks muutuma ~ saama;
‣ (без сов.) страд. к шаблонизировать несов.
бесчувственность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) tundetus, osavõtmatus, tuimus; проявлять бесчувственность к чему osavõtmatu olema, osavõtmatust ilmutama mille vastu, впасть в бесчувственность liter. tundetuks ~ tuimaks muutuma, osavõtmatuks jääma
в, во предлог I с вин. п.
‣ sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
‣ -st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
‣ uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
‣ -line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
‣ ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
‣ sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
‣ eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
‣ tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
‣ mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
‣ seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
‣ suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
‣ ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
‣ sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
‣ -st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
‣ uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
‣ -line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
‣ ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
‣ sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
‣ eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
‣ tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
‣ mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
‣ seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
‣ suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
‣ ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
гнев 1 С м. неод. (без мн. ч.) viha; в порыве ~ в припадке гнева vihahoos, вспышка гнева vihapurse, выместить гнев на ком kelle peale viha välja valama, вводить кого в гнев keda vihastama, ärritama, впасть в гнев vihastama, vihastuma, сдерживать гнев viha tagasi hoidma;
◊ не во гнев будь сказано (võtke) heaks või (pange) pahaks, ärge pange pahaks, kui ütlen; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость jälle armulikuks muutuma kelle vastu
◊ не во гнев будь сказано (võtke) heaks või (pange) pahaks, ärge pange pahaks, kui ütlen; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость jälle armulikuks muutuma kelle vastu
докатиться 316 Г сов. → несов. докатываться до кого-чего
‣ veerema milleni; мяч докатился до воды pall veeres veepiirile, волна докатилась до берега laine veeres kaldale ~ jõudis kaldasse;
‣ ülek. kanduma, jõudma kelleni-milleni; слухи докатились до провинции kuuldused jõudsid ka ääremaile;
‣ ülek. kõnek. langema milleni; докатиться до преступления kuritegevusse langema, докатиться до нищеты vaesuma, kerjuseks muutuma, alla käima
‣ veerema milleni; мяч докатился до воды pall veeres veepiirile, волна докатилась до берега laine veeres kaldale ~ jõudis kaldasse;
‣ ülek. kanduma, jõudma kelleni-milleni; слухи докатились до провинции kuuldused jõudsid ka ääremaile;
‣ ülek. kõnek. langema milleni; докатиться до преступления kuritegevusse langema, докатиться до нищеты vaesuma, kerjuseks muutuma, alla käima
изощриться 285 Г сов. → несов. изощряться
‣ в чём, без доп. vilunud olema, täiuslikult valdama mida; изощриться в остроумии väga teravmeelne olema;
‣ до чего, без доп. vastuvõtlikuks ~ peeneks ~ rafineerituks muutuma, teravnema, peenuma, täiuslikkuseni arenema
‣ в чём, без доп. vilunud olema, täiuslikult valdama mida; изощриться в остроумии väga teravmeelne olema;
‣ до чего, без доп. vastuvõtlikuks ~ peeneks ~ rafineerituks muutuma, teravnema, peenuma, täiuslikkuseni arenema
мельчать 165b Г несов.
‣ väiksemaks ~ madalamaks ~ peenemaks jääma ~ minema; рыба мельчает kala jääb pisemaks ~ peenemaks, лес мельчает mets jääb kiduramaks, река мельчает jõgi läheb ~ jääb madalamaks;
‣ ülek. väiklaseks ~ tühiseks muutuma, känguma; vrd. измельчать I
‣ väiksemaks ~ madalamaks ~ peenemaks jääma ~ minema; рыба мельчает kala jääb pisemaks ~ peenemaks, лес мельчает mets jääb kiduramaks, река мельчает jõgi läheb ~ jääb madalamaks;
‣ ülek. väiklaseks ~ tühiseks muutuma, känguma; vrd. измельчать I
мертветь 229b Г несов. от чего, без доп.
‣ kangeks tõmbuma, kangestuma, tarduma; руки мертвеют от холода käed on külmast kanged, мертветь от страха hirmust tarduma, ноги мертвеют jalad surevad;
‣ elutuks jääma ~ muutuma; глаза мертвеют silmad kustuvad, silmist kustub elu, лицо мертвеет nägu läheb kaameks ~ surnukahvatuks; vrd. помертветь, омертветь
‣ kangeks tõmbuma, kangestuma, tarduma; руки мертвеют от холода käed on külmast kanged, мертветь от страха hirmust tarduma, ноги мертвеют jalad surevad;
‣ elutuks jääma ~ muutuma; глаза мертвеют silmad kustuvad, silmist kustub elu, лицо мертвеет nägu läheb kaameks ~ surnukahvatuks; vrd. помертветь, омертветь
милость 90 С ж. неод. arm; heategu; soosing; van. armuand; из милости armust, по милости кого tänu kellele, kelle tõttu ~ pärast, божьей милостью van. jumala armust, просить милости armu paluma, быть в милости у кого kelle (juures) soosingus olema, оказать ~ делать милость heategu ~ head tegema, входить в милость к кому van. kelle armualuseks saama, kelle soosingusse sattuma, заслужить ~ снискать себе милость (у) кого van. kelle soosingut pälvima, kelle poolehoidu võitma;
◊ сделайте милость olge nii lahke ~ kena; скажи ~ скажите на милость iroon. kujutle(ge) vaid, mõelda vaid; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость maha rahunema; taas armulikuks muutuma; сдаваться ~ сдаться на милость победителя tingimusteta alistuma ~ alla andma; милости просим ~ прошу palume, palun, olge lahke(d)
◊ сделайте милость olge nii lahke ~ kena; скажи ~ скажите на милость iroon. kujutle(ge) vaid, mõelda vaid; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость maha rahunema; taas armulikuks muutuma; сдаваться ~ сдаться на милость победителя tingimusteta alistuma ~ alla andma; милости просим ~ прошу palume, palun, olge lahke(d)
налиться 327 (прош. вр. налился, налилось и налилось, налились и налились) Г сов. → несов. наливаться
‣ во что, чем täis valguma, sisse voolama, täituma (ka ülek.); вода налилась в лодку vesi valgus paati, вода налилась в уши vett läks kõrva, глаза налились слезами silmad läksid märjaks, pisarad tulid ~ valgusid silma, налиться красотой ilusaks minema, налиться силой jõuliseks ~ sitkeks muutuma;
‣ paisuma; почки налились pungad on paisunud;
‣ valmima, küpseks saama, mahlaseks ~ klaariks minema; виноград налился viinamarjad on küpsed ~ täies mahlas;
◊ налиться ~ наливаться кровью tulipunaseks minema, verd täis valguma
‣ во что, чем täis valguma, sisse voolama, täituma (ka ülek.); вода налилась в лодку vesi valgus paati, вода налилась в уши vett läks kõrva, глаза налились слезами silmad läksid märjaks, pisarad tulid ~ valgusid silma, налиться красотой ilusaks minema, налиться силой jõuliseks ~ sitkeks muutuma;
‣ paisuma; почки налились pungad on paisunud;
‣ valmima, küpseks saama, mahlaseks ~ klaariks minema; виноград налился viinamarjad on küpsed ~ täies mahlas;
◊ налиться ~ наливаться кровью tulipunaseks minema, verd täis valguma
ничто 150 М
‣ ei miski, mitte miski; его ничто не интересует teda ei huvita miski, это ничего не значит see ei tähenda midagi, она нас ни во что не ставит ta ei pea meid millekski, ничего не скажешь pole midagi ütelda, ему ничего не стоит сделать это see ei maksa tema käes midagi, много шума из ничего palju kära ei millestki, ничего подобного kõnek. mitte midagi seesugust, он ничем не отличается от других ta ei erine teistest millegagi ~ millegi poolest, это ещё ни о чём не говорит see ei tähenda veel midagi;
‣ М → С нескл. с. eimiski; превратиться в ничто olematuks muutuma;
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что mõttetult, põhjuseta, asja ees, teist taga; (это) ни на что не похоже (see) ületab (juba) kõik piirid, see paneb ainult käsi kokku lööma; ничего не попишешь kõnek. ~ не поделаешь pole midagi parata; как ни в чём не бывало nagu poleks tema asigi ~ midagi juhtunud(ki) ~ lahti
‣ ei miski, mitte miski; его ничто не интересует teda ei huvita miski, это ничего не значит see ei tähenda midagi, она нас ни во что не ставит ta ei pea meid millekski, ничего не скажешь pole midagi ütelda, ему ничего не стоит сделать это see ei maksa tema käes midagi, много шума из ничего palju kära ei millestki, ничего подобного kõnek. mitte midagi seesugust, он ничем не отличается от других ta ei erine teistest millegagi ~ millegi poolest, это ещё ни о чём не говорит see ei tähenda veel midagi;
‣ М → С нескл. с. eimiski; превратиться в ничто olematuks muutuma;
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что mõttetult, põhjuseta, asja ees, teist taga; (это) ни на что не похоже (see) ületab (juba) kõik piirid, see paneb ainult käsi kokku lööma; ничего не попишешь kõnek. ~ не поделаешь pole midagi parata; как ни в чём не бывало nagu poleks tema asigi ~ midagi juhtunud(ki) ~ lahti
норма 51 С ж. неод.
‣ norm (ettekirjutis, juhtnöör; kohustuslik v. lubatav määr; eeskujuks peetav keeletarvitus); норма водопотребления veetarbenorm, -tarbimisnorm, норма выработки maj. tootlusnorm; норма расхода maj. kulunorm, норма прибыли maj. kasuminorm, норма убыли maj. kaduminorm, kaonorm, норма представительства jur. esindusnorm, норма выпадения осадков sademete norm, дневная норма päevanorm, ежемесячная норма kuunorm, сменная норма vahetusnorm, нормы литературного языка kirjakeele normid, норма поведения käitumisreegel, -tava, -norm, по норме normi järgi ~ kohaselt, быть в норме normis ~ lubatud piires olema, сверх нормы üle normi, войти в норму normaalseks muutuma, normi minema, laabuma;
‣ trük. poognaviit (raamatu tiitel, autori nimi, tunnussõna v. lühend poogna esileheküljel)
‣ norm (ettekirjutis, juhtnöör; kohustuslik v. lubatav määr; eeskujuks peetav keeletarvitus); норма водопотребления veetarbenorm, -tarbimisnorm, норма выработки maj. tootlusnorm; норма расхода maj. kulunorm, норма прибыли maj. kasuminorm, норма убыли maj. kaduminorm, kaonorm, норма представительства jur. esindusnorm, норма выпадения осадков sademete norm, дневная норма päevanorm, ежемесячная норма kuunorm, сменная норма vahetusnorm, нормы литературного языка kirjakeele normid, норма поведения käitumisreegel, -tava, -norm, по норме normi järgi ~ kohaselt, быть в норме normis ~ lubatud piires olema, сверх нормы üle normi, войти в норму normaalseks muutuma, normi minema, laabuma;
‣ trük. poognaviit (raamatu tiitel, autori nimi, tunnussõna v. lühend poogna esileheküljel)
о-, об-, обо-, объ- приставка väljendab
‣ tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
‣ tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
‣ ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
‣ liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
‣ kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
‣ (ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
‣ millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
‣ millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
‣ tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
‣ tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
‣ ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
‣ liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
‣ kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
‣ (ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
‣ millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
‣ millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
обостриться 285 Г сов. → несов. обостряться
‣ teravnema, terituma, terava(ma)ks minema; зрение обострилось nägemine teravnes, кризис обострился kriis muutus teravamaks ~ andis end teravamalt tunda;
‣ ägenema, süvenema; pinevamaks muutuma; болезнь обострилась haigus ägenes ~ on ägenenud, обстановка обострилась olukord on pineva(ma)ks läinud, разногласия обострились lahkhelid on nüüd veel suuremad ~ teravamad
‣ teravnema, terituma, terava(ma)ks minema; зрение обострилось nägemine teravnes, кризис обострился kriis muutus teravamaks ~ andis end teravamalt tunda;
‣ ägenema, süvenema; pinevamaks muutuma; болезнь обострилась haigus ägenes ~ on ägenenud, обстановка обострилась olukord on pineva(ma)ks läinud, разногласия обострились lahkhelid on nüüd veel suuremad ~ teravamad
онеметь 229b Г сов. → несов. онемевать
‣ без доп., от чего tummuma, tummaks jääma, ülek. ka keeletuks jääma; онеметь от страха hirmust tummaks jääma, онеметь от радости rõõmust keeletuks jääma;
‣ tuimuma, tuimaks muutuma ~ minema, ära surema (käte-jalgade kohta); нога онемела jalg on surnud; vrd. неметь
‣ без доп., от чего tummuma, tummaks jääma, ülek. ka keeletuks jääma; онеметь от страха hirmust tummaks jääma, онеметь от радости rõõmust keeletuks jääma;
‣ tuimuma, tuimaks muutuma ~ minema, ära surema (käte-jalgade kohta); нога онемела jalg on surnud; vrd. неметь
отойти 372 (без страд. прич.) Г сов. → несов. отходить I
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
охладеть 229b Г сов. → несов. охладевать
‣ van. külmaks ~ jahedaks minema, (ära) jahtuma; воздух охладел õhk on jahedaks läinud;
‣ к кому-чему ülek. jahenema, huvi kaotama, ükskõikseks minema ~ muutuma; охладеть к спорту spordi vastu huvi kaotama, охладеть к другу sõbra vastu ükskõikseks jääma
‣ van. külmaks ~ jahedaks minema, (ära) jahtuma; воздух охладел õhk on jahedaks läinud;
‣ к кому-чему ülek. jahenema, huvi kaotama, ükskõikseks minema ~ muutuma; охладеть к спорту spordi vastu huvi kaotama, охладеть к другу sõbra vastu ükskõikseks jääma
перевернуться 338 Г сов. → несов. переворачиваться, перевёртываться
‣ end ümber ~ teisele küljele keerama ~ pöörama ~ käänama; kaaduma, ümber ~ kummuli minema; перевернуться на спину end selili keerama, перевернуться на другой бок teist külge keerama, лодка перевернулась paat läks ümber;
‣ ülek. kõnek. segi paiskuma, pahupidi ~ pea peale minema; põhjalikult muutuma; во мне всё перевернулось minus on ~ oli kõik pahupidi, mu hinges oli kõik pea peale pööratud ~ segamini;
◊ душа перевернулась ~ перевёртывается, сердце перевернулось ~ перевёртывается у кого, в ком, от чего kõnek. kellel tuli ~ tuleb hale meel peale; kelle meel ~ süda läks ~ läheb haledaks; кто перевернулся бы в гробу kõnek. kes keeraks hauas teise külje
‣ end ümber ~ teisele küljele keerama ~ pöörama ~ käänama; kaaduma, ümber ~ kummuli minema; перевернуться на спину end selili keerama, перевернуться на другой бок teist külge keerama, лодка перевернулась paat läks ümber;
‣ ülek. kõnek. segi paiskuma, pahupidi ~ pea peale minema; põhjalikult muutuma; во мне всё перевернулось minus on ~ oli kõik pahupidi, mu hinges oli kõik pea peale pööratud ~ segamini;
◊ душа перевернулась ~ перевёртывается, сердце перевернулось ~ перевёртывается у кого, в ком, от чего kõnek. kellel tuli ~ tuleb hale meel peale; kelle meel ~ süda läks ~ läheb haledaks; кто перевернулся бы в гробу kõnek. kes keeraks hauas teise külje
перейти 372 Г сов. → несов. переходить I
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
позабыть 351 Г сов. → несов. madalk. позабывать I kõnek. кого-что, о ком-чём, с инф. (täiesti) unustama, meelest minna laskma; позабыть друзей sõpru unustama, позабыть об обещании lubadust (ära) unustama, позабыть стыд häbituks muutuma, он позабыл покой ta ei leidnud enam rahu
приобрести 368 (действ. прич. прош. вр. приобретший, дееприч. прош. вр. приобретя и приобретши) Г сов. → несов. приобретать кого-что omandama, soetama, hankima, muretsema, saama; приобрести опыт kogemusi omandama, приобрести влияние mõju omandama, приобрести друзей sõpru soetama ~ leidma, приобрести книгу raamatut hankima ~ saama, слово приобрело новое значение sõna sai ~ on saanud uue tähenduse, приобрести известность kuulsaks saama, приобрести авторитет autoriteetseks muutuma, lugupidamist saavutama, приобрести власть võimule saama ~ pääsema, приобрести здоровый вид (nüüd) terve välja nägema, дело приобрело скандальный оборот asi võttis skandaalse pöörde ~ läks suure kella külge
просветлеть 229b Г сов.
‣ selge(ma)ks minema, selginema, selgima, selgenema (ka ülek.); к вечеру (небо) просветлело õhtu eel läks (taevas) selgeks, его лицо просветлело ta nägu selgines, мысли просветлели mõte selgis;
‣ безл. ülek. helgemaks ~ rõõmsamaks muutuma, kirgastuma, helgenema; на душе просветлело meel läks lahedamaks ~ rõõmsamaks; vrd. светлеть
‣ selge(ma)ks minema, selginema, selgima, selgenema (ka ülek.); к вечеру (небо) просветлело õhtu eel läks (taevas) selgeks, его лицо просветлело ta nägu selgines, мысли просветлели mõte selgis;
‣ безл. ülek. helgemaks ~ rõõmsamaks muutuma, kirgastuma, helgenema; на душе просветлело meel läks lahedamaks ~ rõõmsamaks; vrd. светлеть
