[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 48 artiklit
снег 21 (род. п. ед. ч. снега и снегу, предл. п. о снеге и в снегу) С м. неод. lumi; lumesadu; первый снег esimene lumi, мокрый снег lörts, lobjakas, пушистый снег kohev lumi, зернистый снег sõmer lumi, вечные снега igilumi, снег кающихся geogr. tagilumi (mägedes), небольшой снег vähene lumesadu, снег идёт lund sajab, снег выпал lumi on maas ~ maha sadanud ~ tulnud, lumi tuli maha, сугробы снега lumehanged, белый как снег lumivalge;
◊ нужен как прошлогодний снег kõnek. mis on täiesti tarbetu ~ kasutu; свалиться ~ сваливаться как снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama)
◊ нужен как прошлогодний снег kõnek. mis on täiesti tarbetu ~ kasutu; свалиться ~ сваливаться как снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama)
снежный 126 П
‣ lumi-, lume-, lumine; снежный покров lumikate, снежный занос lumehang, снежный буран lumetorm, lumemöll, снежные хлопья lumehelbed, снежная баба lumememm, lumemees, снежная слепота lumepimedus, lumepimestus, снежная дорога lumetee, lumine tee, снежный человек lumeinimene, снежная зима lumerohke ~ lumerikas talv, снежные поля lumised põllud ~ väljad, снежный баран zool. kanada lammas (Ovis canadensis);
‣ lumivalge; снежная скатерть lumivalge laudlina
‣ lumi-, lume-, lumine; снежный покров lumikate, снежный занос lumehang, снежный буран lumetorm, lumemöll, снежные хлопья lumehelbed, снежная баба lumememm, lumemees, снежная слепота lumepimedus, lumepimestus, снежная дорога lumetee, lumine tee, снежный человек lumeinimene, снежная зима lumerohke ~ lumerikas talv, снежные поля lumised põllud ~ väljad, снежный баран zool. kanada lammas (Ovis canadensis);
‣ lumivalge; снежная скатерть lumivalge laudlina
снеговой 120 П lumi-, lume-, lumest; снеговой покров lumikate, снеговая линия ~ граница lumepiir, снеговая туча lumepilv, снеговой щит lumevärav, снеговое поле lumeväli, снеговое пятно geol. (sõmer)lumelaik, снеговая нагрузка lumekoormus, снеговая эрозия geol. lumemurenemine,lumeerosioon, nivatsioon
покрыть 374a Г сов. → несов. покрывать
‣ кого-что, чем katma; покрыть одеялом tekiga katma, tekki peale panema, покрыть голову платком rätti pähe panema, покрыть что глазурью mida glasuurima ~ glasuuriga katma, покрыть лаком lakkima, покрыть краской värvima, покрыть крышкой kaane(s)tama, kaanega katma, kaant peale panema, покрыть ящик жестью kasti plekiga üle lööma, покрыть шубу сукном kasukat kaleviga pealistama, покрыть поцелуями кого keda suudlustega üle külvama, лицо покрыто веснушками nägu on tedretähti täis, яркая краска покрыла её лицо ta nägu läks tulipunaseks, облака покрыли небо pilved on taeva katnud, taevas on pilves, трава покрыта росой rohi on kastemärg, снег покрыл землю lumi katab maad, lumi on maas;
‣ что korvama, tasa tegema; покрыть потери kahju korvama, покрыть расходы kulusid katma, покрыть долг võlga tasuma ~ katma;
‣ кого-что varjama; покрыть чью вину kelle süüd varjama, покрыть преступление kuritegu varjama;
‣ что läbima; покрыть расстояние vahemaad läbima;
‣ что ülek. summutama, matma, varjutama, üle käima ~ kostma (heli kohta); оркестр не мог покрыть его голоса (isegi) orkester ei suutnud ta häält varjutada ~ summutada, ta hääl oli ~ käis ~ kõlas (isegi) orkestrist üle, последние слова оратора были покрыты аплодисментами käteplagin summutas ~ mattis kõneleja viimased sõnad;
‣ (без несов) кого-что, чем üle käima, tapma, katma (kaardimängus);
‣ кого (loomi) paaritama;
‣ (без несов) кого-что, чем madalk. sõimuga üle valama;
◊ покрыто мраком неизвестности (on) täieliku saladuskatte all; покрыть ~ покрывать славой kuulsussäraga ümbritsema; покрыть ~ покрывать позором ~ стыдом häbisse saatma, häbivääristama, häbistama; vrd. крыть
‣ кого-что, чем katma; покрыть одеялом tekiga katma, tekki peale panema, покрыть голову платком rätti pähe panema, покрыть что глазурью mida glasuurima ~ glasuuriga katma, покрыть лаком lakkima, покрыть краской värvima, покрыть крышкой kaane(s)tama, kaanega katma, kaant peale panema, покрыть ящик жестью kasti plekiga üle lööma, покрыть шубу сукном kasukat kaleviga pealistama, покрыть поцелуями кого keda suudlustega üle külvama, лицо покрыто веснушками nägu on tedretähti täis, яркая краска покрыла её лицо ta nägu läks tulipunaseks, облака покрыли небо pilved on taeva katnud, taevas on pilves, трава покрыта росой rohi on kastemärg, снег покрыл землю lumi katab maad, lumi on maas;
‣ что korvama, tasa tegema; покрыть потери kahju korvama, покрыть расходы kulusid katma, покрыть долг võlga tasuma ~ katma;
‣ кого-что varjama; покрыть чью вину kelle süüd varjama, покрыть преступление kuritegu varjama;
‣ что läbima; покрыть расстояние vahemaad läbima;
‣ что ülek. summutama, matma, varjutama, üle käima ~ kostma (heli kohta); оркестр не мог покрыть его голоса (isegi) orkester ei suutnud ta häält varjutada ~ summutada, ta hääl oli ~ käis ~ kõlas (isegi) orkestrist üle, последние слова оратора были покрыты аплодисментами käteplagin summutas ~ mattis kõneleja viimased sõnad;
‣ (без несов) кого-что, чем üle käima, tapma, katma (kaardimängus);
‣ кого (loomi) paaritama;
‣ (без несов) кого-что, чем madalk. sõimuga üle valama;
◊ покрыто мраком неизвестности (on) täieliku saladuskatte all; покрыть ~ покрывать славой kuulsussäraga ümbritsema; покрыть ~ покрывать позором ~ стыдом häbisse saatma, häbivääristama, häbistama; vrd. крыть
завевать 169a Г несов. → сов. завеять I (без 1 и 2 л.) что täis ~ kinni tuiskama ~ ajama; minema pühkima ~ puhuma; снег завевает следы lumi tuiskab jäljed kinni
заскрипеть 238 Г сов. kägisema ~ krääksuma ~ kiiksuma ~ krigisema ~ nagisema ~ krabisema hakkama; снег заскрипел под полозьями lumi rudises jalaste all, лестница заскрипела под чьими-то шагами trepp nagises kellegi sammudest, заскрипеть зубами hambaid kiristama, ученики заскрипели перьями õpilaste suled hakkasid krabisema
засыпаться I 189 Г сов. → несов. засыпаться
‣ кому, во что sisse pudenema ~ minema; снег засыпался в валенок lumi läks vildikusse;
‣ чем (millegi pudedaga) kattuma ~ täituma;
‣ ülek. madalk. sisse ~ läbi kukkuma ~ lendama; засыпаться на экзамене eksamil läbi põruma
‣ кому, во что sisse pudenema ~ minema; снег засыпался в валенок lumi läks vildikusse;
‣ чем (millegi pudedaga) kattuma ~ täituma;
‣ ülek. madalk. sisse ~ läbi kukkuma ~ lendama; засыпаться на экзамене eksamil läbi põruma
затрусить II 298 Г сов. что, чем kõnek. üle ~ peale puistama; kinni tuiskama; затрусить дорожку песком teed liivatama, все следы затрусило снегом lumi tuiskas kõik jäljed kinni
захрустеть 235 Г сов. ragisema ~ (k)rudisema ~ krõmpsuma ~ prõksuma ~ kidisema ~ ragistama ~ krõmpsutama hakkama; снег захрустел под ногами lumi hakkas jalge all krudisema, суставы захрустели liigesed hakkasid ragisema, сухари захрустели под зубами kuivikud krõbisesid hamba all, песок захрустел на зубах liiv krigises hammaste vahel
искриться 285, искриться 269 Г несов. чем, без доп. sädelema, sätendama, kirgama; на траве искрилась роса rohul sädeles kaste, снег искрится на солнце lumi sätendab päikese käes, глаза его искрились хитростью tal oli kavalussäde silmis
колоть II 252 Г несов.
‣ кого-что, чем, без доп. torkima, torkama, pistma (kõnek. ka ülek.); снег колол лицо lumi torkis nägu, бок ~ в боку колет безл. kõnek. küljes pistab ~ torgib, колоть шилом naaskliga torkama, колоть кого штыком täägiga torkama ~ pistma, колоть злыми глазами kurja pilguga puurima;
‣ кого-что madalk. süstima;
‣ кого (koduloomi) tapma ~ veristama; колоть свинью siga veristama;
◊ колоть глаза kõnek. (1) кому, чем kellele mida nina peale viskama ~ ette heitma ~ süüks panema, (2) kellele pinnuks silmas olema; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
‣ кого-что, чем, без доп. torkima, torkama, pistma (kõnek. ka ülek.); снег колол лицо lumi torkis nägu, бок ~ в боку колет безл. kõnek. küljes pistab ~ torgib, колоть шилом naaskliga torkama, колоть кого штыком täägiga torkama ~ pistma, колоть злыми глазами kurja pilguga puurima;
‣ кого-что madalk. süstima;
‣ кого (koduloomi) tapma ~ veristama; колоть свинью siga veristama;
◊ колоть глаза kõnek. (1) кому, чем kellele mida nina peale viskama ~ ette heitma ~ süüks panema, (2) kellele pinnuks silmas olema; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
мерцать 165b Г несов. helklema, vilkuma, virama, sirama, virvendama; el. sädelema; мерцала свечка küünlaleek vubises ~ heitles, снег мерцает искрами lumi sätendab ~ sirab
поскрипывать 168b Г несов. (aeg-ajalt, tasa) kriuksuma ~ krigisema ~ nagisema; чем (aeg-ajalt, tasa) kriuksutama ~ kääksutama ~ krigistama; снег поскрипывает под ногами lumi kriuksub ~ (k)rudiseb jalge all, поскрипывать зубами hambaid krigistama
примяться 261 Г сов. → несов. приминаться
‣ kinni ~ maha tallatud ~ sõtkutud ~ muljutud saama; снег примялся lumi on (jalgadega) kinni tallatud;
‣ (veidi) kortsuma ~ kortsu minema
‣ kinni ~ maha tallatud ~ sõtkutud ~ muljutud saama; снег примялся lumi on (jalgadega) kinni tallatud;
‣ (veidi) kortsuma ~ kortsu minema
провалить 307a Г сов. → несов. проваливать
‣ что sisse vajutama; снег провалил крышу lumi on katuse sisse vajutanud, katus on lume raskuse all sisse langenud;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi kukutama ~ põrutama; провалить предложение ettepanekut läbi kukutama, провалить студента на экзамене üliõpilast eksamil läbi kukutama;
‣ что ülek. kõnek. nurja ~ untsu ajama, nurjama; провалить хорошее начинание head algatust nurja ajama, провалить экзамен eksamil läbi kukkuma, провалить роль rolliga ~ osaga mitte toime tulema
‣ что sisse vajutama; снег провалил крышу lumi on katuse sisse vajutanud, katus on lume raskuse all sisse langenud;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi kukutama ~ põrutama; провалить предложение ettepanekut läbi kukutama, провалить студента на экзамене üliõpilast eksamil läbi kukutama;
‣ что ülek. kõnek. nurja ~ untsu ajama, nurjama; провалить хорошее начинание head algatust nurja ajama, провалить экзамен eksamil läbi kukkuma, провалить роль rolliga ~ osaga mitte toime tulema
разрыхлеть 229b Г сов. kõnek.
‣ kobedaks ~ kohedaks ~ kohevaks ~ rabedaks ~ muredaks minema; kobestuma, kobenema, kohenema; весной снег разрыхлел lumi läks kevadel urbseks;
‣ ülek. lodevalt paksuks minema; vrd. рыхлеть
‣ kobedaks ~ kohedaks ~ kohevaks ~ rabedaks ~ muredaks minema; kobestuma, kobenema, kohenema; весной снег разрыхлел lumi läks kevadel urbseks;
‣ ülek. lodevalt paksuks minema; vrd. рыхлеть
растаять Г сов. → несов. растаивать
‣ 259b (ära) sulama (ka ülek.); снег растаял lumi on sulanud, река растаяла jõgi sai jäävabaks, лёд растаял jää sulas ~ on sulanud (ka ülek.), деньги растаяли raha sulas kokku ~ sai otsa, сердце растаяло süda sulas ~ läks pehmeks;
‣ 259b ülek. hajuma, kustuma; туча растаяла pilv hajus ~ läks laiali, звуки растаяли helid kustusid;
‣ 259a что kõnek. ära sulatama; растаять воск vaha (ära) sulatama; vrd. таять
‣ 259b (ära) sulama (ka ülek.); снег растаял lumi on sulanud, река растаяла jõgi sai jäävabaks, лёд растаял jää sulas ~ on sulanud (ka ülek.), деньги растаяли raha sulas kokku ~ sai otsa, сердце растаяло süda sulas ~ läks pehmeks;
‣ 259b ülek. hajuma, kustuma; туча растаяла pilv hajus ~ läks laiali, звуки растаяли helid kustusid;
‣ 259a что kõnek. ära sulatama; растаять воск vaha (ära) sulatama; vrd. таять
таять 259b Г несов.
‣ sulama (ka ülek.); снег тает lumi sulab, воск тает vaha sulab, сегодня тает täna on sula(ilm), таять от любви armastusest sulama, таять от счастья õnnest sulama ~ heldima;
‣ ülek. hajuma, laiali valguma; туман тает udu hajub;
‣ ülek. kustuma, hääbuma, vaibuma; таять от тоски igatsusest kustuma ~ hääbuma, таять на глазах silmanähtavalt kustuma, таять от болезни haigusest otsa jääma ~ kuhtuma, звуки таяли helid vaibusid;
‣ ülek. kokku sulama, kahanema, otsa lõppema; запасы тают tagavarad sulavad kokku, силы тают jõud kahaneb;
◊ так и тает во рту lausa sulab suus; vrd. растаять
‣ sulama (ka ülek.); снег тает lumi sulab, воск тает vaha sulab, сегодня тает täna on sula(ilm), таять от любви armastusest sulama, таять от счастья õnnest sulama ~ heldima;
‣ ülek. hajuma, laiali valguma; туман тает udu hajub;
‣ ülek. kustuma, hääbuma, vaibuma; таять от тоски igatsusest kustuma ~ hääbuma, таять на глазах silmanähtavalt kustuma, таять от болезни haigusest otsa jääma ~ kuhtuma, звуки таяли helid vaibusid;
‣ ülek. kokku sulama, kahanema, otsa lõppema; запасы тают tagavarad sulavad kokku, силы тают jõud kahaneb;
◊ так и тает во рту lausa sulab suus; vrd. растаять
тут I Н kõnek.
‣ siin; тут темно siin on pime, то тут, то там kord siin, kord seal, тут и там siin ja seal, siin-seal;
‣ samas, kohe; siis; снег тут же растаял lumi sulas samas ~ kohe, он тут же вернулся ta tuli kohe ~ samas tagasi, кто тут нам помог kes meid siis aitas, как тут быть? mida siis teha?, kuidas toimida?;
‣ Н → частица siin; чем тут поможешь? kuidas siin aidata?, mis siin aitab?, millega siin aidata saab?, нечего тут спорить pole siin midagi vaielda, какое тут любит mis armastusest siin saab juttu olla, я тут ни при чём mina ei puutu asjasse, mul pole selle asjaga mingit pistmist;
◊ и всё тут kõnek. ja ongi kõik ~ kogu lugu; тут как тут kõnek. kohal nagu vana viieline ~ viis kopikat
‣ siin; тут темно siin on pime, то тут, то там kord siin, kord seal, тут и там siin ja seal, siin-seal;
‣ samas, kohe; siis; снег тут же растаял lumi sulas samas ~ kohe, он тут же вернулся ta tuli kohe ~ samas tagasi, кто тут нам помог kes meid siis aitas, как тут быть? mida siis teha?, kuidas toimida?;
‣ Н → частица siin; чем тут поможешь? kuidas siin aidata?, mis siin aitab?, millega siin aidata saab?, нечего тут спорить pole siin midagi vaielda, какое тут любит mis armastusest siin saab juttu olla, я тут ни при чём mina ei puutu asjasse, mul pole selle asjaga mingit pistmist;
◊ и всё тут kõnek. ja ongi kõik ~ kogu lugu; тут как тут kõnek. kohal nagu vana viieline ~ viis kopikat
улежаться 181 Г сов. → несов. улёживаться
‣ kokku vajuma; снег ещё не улежался lumi ei ole veel vajunud;
‣ madalk. (seismisega) järelvalmima
‣ kokku vajuma; снег ещё не улежался lumi ei ole veel vajunud;
‣ madalk. (seismisega) järelvalmima
хрустеть 235 Г несов.
‣ krudisema, rudisema, ragisema, krigisema, rigisema, krabisema, naksuma; снег хрустит lumi krudiseb ~ rudiseb, песок хрустит на зубах liiv krigiseb hammaste all ~ suus;
‣ чем krõmpsutama, krõmpsudes sööma, naksutama; krabistama; аппетитно хрустеть огурцом isukalt kurki krõmpsutama, хрустеть пальцами sõrmeluid naksutama ~ nagistama, хрустеть зубами hambaid krigistama, хрустеть бумагой paberiga ~ paberit krabistama
‣ krudisema, rudisema, ragisema, krigisema, rigisema, krabisema, naksuma; снег хрустит lumi krudiseb ~ rudiseb, песок хрустит на зубах liiv krigiseb hammaste all ~ suus;
‣ чем krõmpsutama, krõmpsudes sööma, naksutama; krabistama; аппетитно хрустеть огурцом isukalt kurki krõmpsutama, хрустеть пальцами sõrmeluid naksutama ~ nagistama, хрустеть зубами hambaid krigistama, хрустеть бумагой paberiga ~ paberit krabistama
облепить 323a Г сов. → несов. облеплять, облепливать
‣ кого-что, чем külge ~ üle ~ täis kleepima; külge kleepuma; грязь облепила колёса pori kleepus rataste külge, rattad olid üleni poris, меня облепило снегом lumi kleepus mu riiete külge;
‣ кого-что ülek. kõnek. (tihedalt) ümbritsema ~ piirama; дети облепили её lapsed olid tihedalt tema ümber, lapsed hakkasid nagu takjad temast kinni, мухи облепили стол laud mustab kärbestest, kärbsed on parves laual
‣ кого-что, чем külge ~ üle ~ täis kleepima; külge kleepuma; грязь облепила колёса pori kleepus rataste külge, rattad olid üleni poris, меня облепило снегом lumi kleepus mu riiete külge;
‣ кого-что ülek. kõnek. (tihedalt) ümbritsema ~ piirama; дети облепили её lapsed olid tihedalt tema ümber, lapsed hakkasid nagu takjad temast kinni, мухи облепили стол laud mustab kärbestest, kärbsed on parves laual
облить 327 (буд. вр. оболью, обольёшь...) Г сов. → несов. обливать кого-что, чем
‣ üle ~ peale ~ täis valama ~ kallama (ka ülek.), üle kastma; облить холодной водой külma veega üle valama, облить скатерть чернилами (laud)lina tinti täis ajama, снег блестел, облитый лунным сиянием lumi sätendas kuuvalgel, kuu valas valgust sätendavale lumele;
‣ ülek. liter. ümber olema, liibuma; рука, плотно облитая перчаткой tihedalt liibuvas kindas käsi;
‣ vaapama, glasuurima, glasuuriga katma;
◊ облить ~ обливать грязью ~ помоями кого kõnek. poriga pilduma ~ üle valama keda; облить ~ обливать презрением кого põlgust üles näitama kelle vastu, (pealaest jalatallani) põlglikult silmitsema keda
‣ üle ~ peale ~ täis valama ~ kallama (ka ülek.), üle kastma; облить холодной водой külma veega üle valama, облить скатерть чернилами (laud)lina tinti täis ajama, снег блестел, облитый лунным сиянием lumi sätendas kuuvalgel, kuu valas valgust sätendavale lumele;
‣ ülek. liter. ümber olema, liibuma; рука, плотно облитая перчаткой tihedalt liibuvas kindas käsi;
‣ vaapama, glasuurima, glasuuriga katma;
◊ облить ~ обливать грязью ~ помоями кого kõnek. poriga pilduma ~ üle valama keda; облить ~ обливать презрением кого põlgust üles näitama kelle vastu, (pealaest jalatallani) põlglikult silmitsema keda
осесть 353 Г сов. → несов. оседать
‣ на что, без доп. (maha, alla) langema ~ laskuma ~ vajuma; пыль к этому времени уже осесла tolm oli jõudnud juba maha ~ alla langeda, пыль осесла на полку riiulile oli tolmu kogunenud, туман осесл udu vajus alla, роса осесла kaste on maas ~ maha tulnud, лошадь осесла на задние ноги hobune vajus tagajalgadele, он осесл на пол ta varises põrandale kokku, здание осесло hoone on vajunud, лодка осесла paat on ~ istub sügavalt vees, иней осесл на деревья puud on härmas, puud läksid härma, снег осесл lumi on kokku sulanud, лицо осесло nägu on kõhnaks jäänud ~ ära langenud;
‣ sadestuma, settima; осессть на дно põhja settima ~ sadestuma, горечь, осесвшая на душу hinge sadestunud kibedus;
‣ где ülek. elama asuma, end sisse seadma, paigastuma, paikseks ~ paigale jääma; осессть в деревне maale elamist (sisse) seadma, maale elama jääma, товары осесли на складе kaup on lattu seisma jäänud
‣ на что, без доп. (maha, alla) langema ~ laskuma ~ vajuma; пыль к этому времени уже осесла tolm oli jõudnud juba maha ~ alla langeda, пыль осесла на полку riiulile oli tolmu kogunenud, туман осесл udu vajus alla, роса осесла kaste on maas ~ maha tulnud, лошадь осесла на задние ноги hobune vajus tagajalgadele, он осесл на пол ta varises põrandale kokku, здание осесло hoone on vajunud, лодка осесла paat on ~ istub sügavalt vees, иней осесл на деревья puud on härmas, puud läksid härma, снег осесл lumi on kokku sulanud, лицо осесло nägu on kõhnaks jäänud ~ ära langenud;
‣ sadestuma, settima; осессть на дно põhja settima ~ sadestuma, горечь, осесвшая на душу hinge sadestunud kibedus;
‣ где ülek. elama asuma, end sisse seadma, paigastuma, paikseks ~ paigale jääma; осессть в деревне maale elamist (sisse) seadma, maale elama jääma, товары осесли на складе kaup on lattu seisma jäänud
сбежать 182 Г сов. → несов. сбегать
‣ по чему, с чего alla ~ maha jooksma; сбежать с лестницы trepist alla jooksma, слеза сбежала по щеке pisar veeres mööda põske;
‣ ülek. ära sulama; maha tulema (värvi kohta), kaduma; снег сбежал lumi on sulanud ~ läinud, краска сбежала värv on maha tulnud, улыбка сбежала с лица naeratus kadus näolt;
‣ kõnek. üle keema; молоко сбежало piim kees üle;
‣ из чего, с чего, от кого põgenema, ära jooksma, jalga laskma; сбежать из тюрьмы vanglast põgenema, сбежать с уроков kõnek. tundidest jalga laskma
‣ по чему, с чего alla ~ maha jooksma; сбежать с лестницы trepist alla jooksma, слеза сбежала по щеке pisar veeres mööda põske;
‣ ülek. ära sulama; maha tulema (värvi kohta), kaduma; снег сбежал lumi on sulanud ~ läinud, краска сбежала värv on maha tulnud, улыбка сбежала с лица naeratus kadus näolt;
‣ kõnek. üle keema; молоко сбежало piim kees üle;
‣ из чего, с чего, от кого põgenema, ära jooksma, jalga laskma; сбежать из тюрьмы vanglast põgenema, сбежать с уроков kõnek. tundidest jalga laskma
скрипеть 238 Г несов.
‣ чем, без доп. kriuksuma, kriiksuma, krigisema, rigisema, kirisema, krudisema, krabisema, kribisema, kägisema, kääksuma, krääksuma, nagisema, kriuksutama, kriiksutama, krigistama, rigistama, kiristama, krudistama, krabistama, kribistama, kääksutama, krääksutama, nagistama; скрипеть пером sulega ~ sulge krabistama, скрипеть зубами hambaid kiristama, дверь скрипит uks kriuksub ~ kääksub, колёса телеги скрипят vankrirattad kriiksuvad, снег скрипит lumi krudiseb, пол скрипит põrand nagiseb;
‣ ülek. kõnek. hingitsema
‣ чем, без доп. kriuksuma, kriiksuma, krigisema, rigisema, kirisema, krudisema, krabisema, kribisema, kägisema, kääksuma, krääksuma, nagisema, kriuksutama, kriiksutama, krigistama, rigistama, kiristama, krudistama, krabistama, kribistama, kääksutama, krääksutama, nagistama; скрипеть пером sulega ~ sulge krabistama, скрипеть зубами hambaid kiristama, дверь скрипит uks kriuksub ~ kääksub, колёса телеги скрипят vankrirattad kriiksuvad, снег скрипит lumi krudiseb, пол скрипит põrand nagiseb;
‣ ülek. kõnek. hingitsema
сойти 374 Г сов. → несов. сходить I
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
устлать 208 Г сов. → несов. устилать что, чем üleni katma, täis ~ laiali laotama; ülek. üle külvama; устлать пол коврами põrandat üleni vaipadega katma, снег устлал землю lumi ~ lumevaip on katnud maa ~ katab maad;
◊ устлать чью дорогу цветами ~ розами kelle teed lilledega ~ roosidega üle külvama
◊ устлать чью дорогу цветами ~ розами kelle teed lilledega ~ roosidega üle külvama
хлопчатый II 119 П helbeline, ebemeline, räitsakane, joomeline, vatjas; хлопчатый снег räitsakane lumi, räitsaklumi, хлопчатый туман udunarmad, udujoomed, uduviirud, udulinikud
летучий 124 П (кр. ф. летуч, летуча, летуче, летучи)
‣ lend-, lendav, lendlev, tuisk-, ülek. ka kihutav, lennukas; летучие семена lendviljad, летучий песок tuiskliiv, lendliiv, летучий снег lendav lumi, tuisklumi, летучий отряд lendsalk, летучие рыбы (1) lendkalad, lendavad kalad, (2) zool. pääsukalalased (Exocoetidae), летучие мыши zool. väike-käsitiivalised (Microchiroptera), летучая мышь nahkhiir, летучее время lendav aeg, летучие сани kihutav saan ~ regi, летучий парус lennukas puri, летучий шаг lennukas samm, летучие тени vilksatavad ~ tantsivad ~ liikuvad varjud, летучий разговор hüplev ~ põgus jutt, летучие мысли hüplevad mõtted;
‣ (без кр. ф.) keem. lenduv, haihtuv; летучие эфирные масла lenduvad eeterlikud õlid;
‣ (без кр. ф.) kiir-, välk-; летучая почта kiirpost, летучий митинг välkmiiting, летучая проверка välkkontroll
‣ lend-, lendav, lendlev, tuisk-, ülek. ka kihutav, lennukas; летучие семена lendviljad, летучий песок tuiskliiv, lendliiv, летучий снег lendav lumi, tuisklumi, летучий отряд lendsalk, летучие рыбы (1) lendkalad, lendavad kalad, (2) zool. pääsukalalased (Exocoetidae), летучие мыши zool. väike-käsitiivalised (Microchiroptera), летучая мышь nahkhiir, летучее время lendav aeg, летучие сани kihutav saan ~ regi, летучий парус lennukas puri, летучий шаг lennukas samm, летучие тени vilksatavad ~ tantsivad ~ liikuvad varjud, летучий разговор hüplev ~ põgus jutt, летучие мысли hüplevad mõtted;
‣ (без кр. ф.) keem. lenduv, haihtuv; летучие эфирные масла lenduvad eeterlikud õlid;
‣ (без кр. ф.) kiir-, välk-; летучая почта kiirpost, летучий митинг välkmiiting, летучая проверка välkkontroll
пушистый 119 П (кр. ф. пушист, пушиста, пушисто, пушисты) kohev, kohe, kahune, puhev, sulgpehme; udejas; пушистые волосы kohevad ~ (sulg)pehmed juuksed, пушистый снег kohev ~ pehme lumi, helveslumi, пушистый котёнок kohevakarvaline ~ (sulg)pehme kassipoeg, пушистые щёки udemelised põsed
сыпучий 124 П (кр. ф. сыпуч, сыпуча, сыпуче, сыпучи) puist-, puiste, sõre, peenepurruline, murendlik, pude, puistuv, pudenev, varisev; сыпучие тела ~ вещества puist(e)ained, kuivained, сыпучий товар puist(e)kaup (näit. jahu, suhkur), сыпучий песок (1) tuiskliiv, ajuliiv, lendliiv, (2) puistliiv, sõre liiv, сыпучий снег kidulumi (tuule aetav peenike lumi), сыпучая порода pude kivim, сыпучий мак pudenev moon
искристый 119 П (кр. ф. искрист, искриста, искристо, искристы) sädelev, sätendav, särav; искристый снег sätendav ~ särav lumi, искристый смех sädelev naer, искристое вино sädelev ~ sätendav ~ pärlendav vein, искристое остроумие sädelev vaimukus ~ teravmeel
крупитчатый 119 П kõnek.
‣ teraline, sõre, terajas; крупитчатый снег teraline lumi;
‣ nisupüüli-, peenest nisujahust; крупитчатая мука peen nisujahu, nisupüül, крупитчатая булка peensai, valge sai
‣ teraline, sõre, terajas; крупитчатый снег teraline lumi;
‣ nisupüüli-, peenest nisujahust; крупитчатая мука peen nisujahu, nisupüül, крупитчатая булка peensai, valge sai
нападать 164b Г сов. → несов. нападать palju ~ suurel hulgal maha langema ~ kukkuma; ночью нападало много снега öösel tuli paks lumi maha, в саду нападало много яблок aias on palju õunu maha kukkunud
осадки 23 С неод. (без ед. ч.) meteor. sademed; атмосферные осадки sademed, твёрдые осадки tahked sademed (lumi, rahe)
протаять Г сов. → несов. протаивать
‣ 259b ära ~ üles sulama; у костра протаяло lõkke ümbert oli lumi ~ maa sulanud, в некоторых местах снег протаял до земли kohati oli maa lumest paljaks sulanud, земля протаяла maa on kostunud ~ üles sulanud;
‣ 259a что ära ~ üles sulatama;
‣ 259b (без несов.) (teatud aeg) sulama; снег протаял с месяц lumesulamine kestis umbes kuu aega
‣ 259b ära ~ üles sulama; у костра протаяло lõkke ümbert oli lumi ~ maa sulanud, в некоторых местах снег протаял до земли kohati oli maa lumest paljaks sulanud, земля протаяла maa on kostunud ~ üles sulanud;
‣ 259a что ära ~ üles sulatama;
‣ 259b (без несов.) (teatud aeg) sulama; снег протаял с месяц lumesulamine kestis umbes kuu aega
выпасть 356*b Г сов. → несов. выпадать
‣ из чего, без доп. maha ~ välja kukkuma; выпасть из кармана taskust välja kukkuma, монета выпала из рук raha kukkus käest maha;
‣ välja langema; волосы выпали juuksed langesid välja;
‣ maha langema ~ sadama; sadestuma; выпал первый снег esimene lumi tuli maha;
‣ juhtuma; osaks saama ~ langema; сегодня выпал трудный день täna juhtus (olema) raske päev, тебе выпало трудное испытание sulle sai osaks raske katsumus, выпасть на долю кому kellele osaks saama
‣ из чего, без доп. maha ~ välja kukkuma; выпасть из кармана taskust välja kukkuma, монета выпала из рук raha kukkus käest maha;
‣ välja langema; волосы выпали juuksed langesid välja;
‣ maha langema ~ sadama; sadestuma; выпал первый снег esimene lumi tuli maha;
‣ juhtuma; osaks saama ~ langema; сегодня выпал трудный день täna juhtus (olema) raske päev, тебе выпало трудное испытание sulle sai osaks raske katsumus, выпасть на долю кому kellele osaks saama
залежаться 181 Г сов. → несов. залёживаться kõnek.
‣ kauaks lamama ~ lebama ~ vedelema ~ seisma jääma; залежаться в постели kauaks voodisse jääma, письма залежались на почте kirjad jäid kauaks postile, залежавшийся снег vana lumi;
‣ seisma jääma; такой товар не залежится niisugune kaup ei jää seisma, деньги у него не залежатся raha ei seisa ta käes;
‣ seiskuma, jääbima; мясо залежалось liha on seiskunud ~ halvaks läinud ~ riknenud
‣ kauaks lamama ~ lebama ~ vedelema ~ seisma jääma; залежаться в постели kauaks voodisse jääma, письма залежались на почте kirjad jäid kauaks postile, залежавшийся снег vana lumi;
‣ seisma jääma; такой товар не залежится niisugune kaup ei jää seisma, деньги у него не залежатся raha ei seisa ta käes;
‣ seiskuma, jääbima; мясо залежалось liha on seiskunud ~ halvaks läinud ~ riknenud
навалить 306 Г сов. → несов. наваливать
‣ что, кого-чего, на кого-что (midagi rasket) peale veeretama ~ vinnama, peale ~ selga laduma (ka ülek.); навалить камень на машину kivi autole veeretama, навалить чёрную работу на кого kõnek. musta tööd kelle kaela ajama, навалить на себя мешок endale kotti selga vinnama;
‣ что, чего kõnek. (sisse, peale, hooletult hunnikusse) loopima ~ pilduma, kokku kuhjama; безл. kuhjuma; навалить хлам на чердак pööningule koli kuhjama, навалило много снегу paks lumi on maha sadanud, on sadanud palju lund;
‣ (без страд. прич.) куда, безл. также кого-чего madalk. (suurel hulgal, murruna) kokku voolama ~ voorima; навалило всякого народу igasugust rahvast on kokku voolanud;
‣ что, чего (hulgaviisi) maha ~ ümber paiskama; навалило много деревьев tuul on palju puid maha murdnud
‣ что, кого-чего, на кого-что (midagi rasket) peale veeretama ~ vinnama, peale ~ selga laduma (ka ülek.); навалить камень на машину kivi autole veeretama, навалить чёрную работу на кого kõnek. musta tööd kelle kaela ajama, навалить на себя мешок endale kotti selga vinnama;
‣ что, чего kõnek. (sisse, peale, hooletult hunnikusse) loopima ~ pilduma, kokku kuhjama; безл. kuhjuma; навалить хлам на чердак pööningule koli kuhjama, навалило много снегу paks lumi on maha sadanud, on sadanud palju lund;
‣ (без страд. прич.) куда, безл. также кого-чего madalk. (suurel hulgal, murruna) kokku voolama ~ voorima; навалило всякого народу igasugust rahvast on kokku voolanud;
‣ что, чего (hulgaviisi) maha ~ ümber paiskama; навалило много деревьев tuul on palju puid maha murdnud
пухлый 119 П (кр. ф. пухл, пухла, пухло, пухлы) ümar(ik), ümarpehme; kohev; punnis; пухлые руки ümarad ~ ümarpehmed käed, пухлый человек ümarik ~ priske inimene, пухлая перина kohev(pehme) sulgkott, пухлый снег kohev lumi, пухлые щёки punnis põsed, пухлые губы pruntis huuled, пухлое от слёз лицо pisaratest pundunud ~ tursunud nägu, пухлое письмо paks kiri, пухлый журнал paks ajakiri, пухлый портфель kõhukas ~ punnis portfell
рыхлеть 229b Г несов.
‣ kobestuma, kohenema, rabestuma, kobeda(ma)ks ~ koheda(ma)ks ~ koheva(ma)ks ~ mureda(ma)ks ~ pureda(ma)ks ~ rabeda(ma)ks minema; земля рыхлеет muld kobestub, весной снег рыхлеет kevadel läheb lumi urbseks;
‣ kõnek. lohmakaks ~ lodevaks ~ lõdvaks minema; vrd. разрыхлеть, порыхлеть
‣ kobestuma, kohenema, rabestuma, kobeda(ma)ks ~ koheda(ma)ks ~ koheva(ma)ks ~ mureda(ma)ks ~ pureda(ma)ks ~ rabeda(ma)ks minema; земля рыхлеет muld kobestub, весной снег рыхлеет kevadel läheb lumi urbseks;
‣ kõnek. lohmakaks ~ lodevaks ~ lõdvaks minema; vrd. разрыхлеть, порыхлеть
рыхлый 119 П (кр. ф. рыхл, рыхла, рыхло, рыхлы)
‣ kobe, kohev, mure, pure, rabe; рыхлая почва kobe muld, рыхлая порода geol. kobe kivim, рыхлая руда kobe maak, рыхлый снег kohev lumi, рыхлый лёд rabe jää, рыхлый камень mure ~ rabe kivi;
‣ ülek. kõnek. lohmakas, lodev, lõtv; рыхлое тело lodev keha, рыхлая натура lodev iseloom ~ natuur, рыхлый стиль lõtv stiil, рыхлая повесть rabe jutustus
‣ kobe, kohev, mure, pure, rabe; рыхлая почва kobe muld, рыхлая порода geol. kobe kivim, рыхлая руда kobe maak, рыхлый снег kohev lumi, рыхлый лёд rabe jää, рыхлый камень mure ~ rabe kivi;
‣ ülek. kõnek. lohmakas, lodev, lõtv; рыхлое тело lodev keha, рыхлая натура lodev iseloom ~ natuur, рыхлый стиль lõtv stiil, рыхлая повесть rabe jutustus
то I союз
‣ korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
‣ tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
◊ то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas
‣ korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
‣ tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
◊ то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas
чешуйчатый 119 П
‣ soomus-, soomuseline, soomustega kaetud; soomusetaoline, soomusjas; ehit. helbeline, libleline; чешуйчатый ствол soomuseline tüvi, чешуйчатый снег soomusjas ~ soomusetaoline lumi, чешуйчатый лишай med. soomussammaspool, psoriaas, чешуйчатая структура soomusstruktuur;
‣ П → С чешуйчатые мн. ч. од. zool. soomuselised (Squamata)
‣ soomus-, soomuseline, soomustega kaetud; soomusetaoline, soomusjas; ehit. helbeline, libleline; чешуйчатый ствол soomuseline tüvi, чешуйчатый снег soomusjas ~ soomusetaoline lumi, чешуйчатый лишай med. soomussammaspool, psoriaas, чешуйчатая структура soomusstruktuur;
‣ П → С чешуйчатые мн. ч. од. zool. soomuselised (Squamata)
