[VES] Vene-eesti sõnaraamat

трогать III 164b Г несов. → сов. тронуть III kõnek. liikuma ~ sõitma hakkama; лошади трогают hobused hakkavad liikuma, пора трогать on aeg teele asuda ~ liikuma hakata, трогать с места paigalt võtma, paigast ~ kohalt liikuma

движение 115 С с. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) liikumine; поступательное движение kulgliikumine, translatoorne liikumine, translatsioon, вращательное движение pöörlemine, pöör(lemis)liikumine, rotatsioon(liikumine), замедленное движение aeglustuv liikumine, ускоренное движение kiirenev liikumine, kiirendatud liikumine, колебательное движение võnkliikumine, võnkumine, колебательные движения geol. kõikuvad liikumised, национальное движение rahvusliikumine, движение Сопротивления vastupanuliikumine, resistents, resistanss, глаголы движения lgv. liikumisverbid, liikumispöördsõnad, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, приводить в движение liikuma ~ käima panema, käivitama, движение задним ходом tagurdamine, tagurdus;
‣ (без мн. ч.) liiklus; движение поездов raudteeliiklus, rongiliiklus, правила дорожного движения liikluseeskirjad, liiklusmäärustik;
‣ liigutus; liigutamine; неуклюжие движения kohmakad liigutused, сделать движение головой pead liigutama, лежать без движения liikumatult lamama;
‣ (без мн. ч.) voolamine; движение воды vee voolamine, вихревое движение keerisvoolamine

передвигаться 169 Г несов. → сов. передвинуться где, откуда, куда
‣ edasi ~ kohalt ~ paigast liikuma ~ nihkuma;
‣ (без сов) (ringi) liikuma, asupaika vahetama; передвигаться по залу saalis ringi liikuma, передвигаться с места на место ühest kohast teise ~ paigast paika liikuma ~ siirduma, передвигаться ползком käpuli ~ roomates edasi liikuma, roomama, передвигаться на машине autoga sõitma;
‣ страд. к передвигать

двигаться 168, реже 191 Г несов. liikuma, nihkuma, (end) liigutama; время движется вперёд aeg läheb ~ liigub edasi, двигаться по дороге teed mööda liikuma, ноги не двигаются jalad ei liigu, не двигайся! ära liiguta! seisa paigal! движущаяся мишень liikuv märk(laud), пора двигаться kõnek. aeg on liikuma hakata, двигаться в путь teele minema ~ asuma; vrd. двинуться

идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить

размяться 261 (буд. вр. разомнусь, разомнёшься, разомнётся) Г сов. → несов. разминаться
‣ (muljumisest, sõtkumisest) pehmeks ~ segi minema, pehmuma; кожа размялась nahk on pehmeks läinud ~ pehmunud, глина размялась savi on pehmeks sõtkutud;
‣ ülek. kõnek. liikuma hakkama (kehaliikmete kohta); пройтись по комнате, чтобы размяться mööda tuba edasi-tagasi käima, et luid-liikmeid sirutada, постепенно размялись ноги aegamisi hakkasid kangeks jäänud ~ kanged jalad liikuma

двинуться 334 Г сов. liikuma hakkama; liigahtama; колонна двинулась с места kolonn hakkas liikuma ~ võttis paigalt, мы медленно двинулись в гору alustasime pikaldast mäkketõusu; vrd. двигаться

трогаться II 164 Г несов. → сов. тронуться II (paigast, kohalt) liikuma; teele asuma, sõitma hakkama; поезд трогается rong hakkab liikuma, трогаться в дорогу teele asuma, не трогайтесь с места ärge liikuge paigast, лёд трогается jää hakkab liikuma (ka ülek.) ~ minema

зашевелиться 285, буд. вр. также 308 Г сов. end liigutama hakkama; liikuma hakkama, liikvele minema; kõnek. tegutsema hakkama; кусты вдруг зашевелились põõsad hakkasid äkki liikuma, всё вокруг зашевелилось kõik läks ümberringi liikvele;
◊ деньги зашевелились в кармане у кого kõnek. kellel kõliseb raha taskus, kellel on rahakopikas taskusse siginenud; волосы зашевелились на голове у кого kõnek. juuksed tõusid (peas) püsti kellel

откачнуться 337 Г сов. от кого-чего, без доп. kõnek.
‣ eemale ~ kõrvale kõikuma ~ liikuma ~ viipuma; маятник откачнулся pendel hakkas liikuma;
‣ (järsku) eemale tõmbuma ~ viskuma; откачнуться в сторону kõrvale põrkama

продвинуться 334 Г сов. → несов. продвигаться
‣ edasi nihkuma ~ minema ~ liikuma (kõnek. ka ülek.); läbi mahtuma; продвинуться к выходу väljapääsu poole liikuma ~ nihkuma, дело продвинулось asi on edenenud ~ paigast nihkunud, продвинуться вперёд в области науки teaduses edusamme tegema, стол продвинулся в дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ ülek. (ametiredelil) tõusma; продвинуться по службе ametikõrgendust saama

раскачка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma panemine, hoo sisseandmine; kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma hakkamine, hoo sissesaamine; kõigutamine, kõlgutamine, kiigutamine; kiikumine, võnkumine, kõikumine, taarumine;
‣ lahtikõigutamine, lahtilogistamine, lahtiloksutamine, kõikuma ~ loksuma ~ logisema panemine; lahtilogisemine, lahtiloksumine, kõikuma ~ loksuma ~ logisema hakkamine;
‣ ülek. kõnek. liigutama hakkamine, elu ~ hoo sissesaamine, hoovõtmine, hoovõtt; liigutama sundimine, elu sissepanemine; без раскачки otsekohe, käigupealt, hoogu võtmata;
‣ taaruv kõnnak, pardikõnnak; ходить раскачкой pardi kombel taarudes käima

безостановочно Н peatumatult, peatus(t)eta, seisakuta, peatumata, lakkamatult; безостановочно двигаться peatumatult ~ lakkamatult liikuma

бесшумно Н käratult, müratult; бесшумно продвигаться käratult edasi liikuma

бочком Н külg ees, küljetsi, küljeti; двигаться бочком külg ees ~ küljetsi liikuma

вглубь Н sügavuti; sügavamale, süvemale; распространяться вглубь и вширь sügavuti ja laiuti levima, продвинуться вглубь sügavamale edasi liikuma

всколыхнуть 337 Г сов. что (korraks) lainetama ~ liikuma ~ võppuma ~ vappuma panema; ülek. meeli haarama, (tundeid) äratama, erutama; взрыв всколыхнул воздух plahvatus pani õhu võppuma, всколыхнуть массы rahvamassi liikvele ajama ~ liikuma panema, всколыхнуть общественность üldsust vapustama, üldsuse meeli haarama

еле Н vaevalt, vaevu, hädavaevalt; еле живой vaevalt elus, hing paelaga kaelas, еле двигаться vaevu ~ hädavaevalt liikuma

задвигаться 164 Г сов. kõnek. liikuma hakkama

зашататься 165 Г сов. kõnek.
‣ на чём, от чего, под чем, без доп. kõikuma ~ vaaruma ~ tuikuma ~ vankuma lööma ~ hakkama, liikuma ~ logisema ~ lõnkuma hakkama; зашататься на ногах от усталости väsimusest tuikuma hakkama, власть царя зашаталась tsaarivõim lõi vankuma, зуб зашатался hammas on liikuma hakanud ~ lahti;
‣ (ringi) lonkima ~ luusima ~ hulkuma hakkama; зашататься по городу mööda linna käima ~ uitama hakkama

мястись 368 (только наст. вр.) Г несов. van., liter.
‣ segaduses ~ rahutu olema; сердце мятётся süda on rahutu;
‣ tunglema, tungeldes liikuma

наискось Н põiki, põigiti, viltu, põigiti üle; расположить наискось põigiti ~ põiki asetama, двигаться наискось площади põiki üle väljaku liikuma

пойти 374 Г сов.
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile

проволочься 381 Г сов. madalk.
‣ (mööda maad) järele lohisema;
‣ mööda venima, venides mööda liikuma

продвигаться 164 Г сов. (teatud aeg) liikuma

раскачаться 165 Г сов. → несов. раскачиваться
‣ (hoogsalt) kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma hakkama; hoogu sisse saama; маятник раскачался pendel hakkas hooga võnkuma;
‣ kõnek. lahti logisema ~ loksuma, kõikuma ~ loksuma ~ logisema hakkama; столб раскачался post hakkas liikuma ~ kõikuma;
‣ ülek. kõnek. (end) liigutama hakkama, elu sisse saama, hoogu võtma; наконец-то ты раскачался lõpuks ometi tuli sul elu sisse

ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти

шевелиться 285, 308 Г несов.
‣ liikuma; end liigutama (ka ülek.); флаги не шевелились lipud ei lehvinud, ноги не шевелятся jalad ei liigu, губы шевелятся huuled liiguvad (näit. lugedes), в душе шевелилось сомнение südamesse ~ hinge sigines kahtlus;
‣ шевелись, шевелитесь повел. накл. kõnek. liiguta(ge) end;
◊ деньги шевелятся (в кармане) у кого madalk. kellel raha liigub, kelle käest käib raha läbi, kellel on kena kopikas taskus; vrd. пошевелиться

шушуканье 113 С с. неод. kõnek. sosistamine (ka ülek.), sosisklemine, sosinal rääkimine ~ jutlemine; sosin (ka ülek.); по городу пошли шушуканья linnas hakkas sosinaid liikuma

вращаться 169 Г несов.
‣ вокруг v около чего pöörlema (ka tehn., füüs.), tiirlema, keerlema; вращаться вокруг своей оси oma telje ümber pöörlema, разговор вращается вокруг v около чего ülek. jutt käib ~ keerleb mille ümber;
‣ в чём ülek. (sageli) ringi liikuma, viibima; вращаться в кругу ~ среди ~ в среде молодёжи noorte hulgas ~ seltsis viibima ~ ringi liikuma;
‣ страд. к вращать

двигать 168a Г несов.
‣ кого-что, чем lükkama, liigutama, nihutama; двигать перед собой enda ees lükkama, двигать пальцами sõrmi ~ varbaid liigutama, двигать мебель mööblit nihutama;
‣ кого-что, против кого, без доп. viima, saatma; двигать батальон вперёд pataljoni ettepoole ~ edasi nihutama;
‣ madalk. käima, liikuma; двигай напрямик pane (siit) otse, двигай! las käia!;
‣ 191 что, кем-чем käitama, käima ~ liikuma panema; ülek. kõrgst. edasi viima, edendama; tagant tõukama, õhutama; колёса движут жёрнов rattad ajavad veskikivi ümber, двигать науку вперёд teadust edendama ~ edasi viima, движимый любопытством uudishimust aetud ~ aetuna;
◊ двигать ~ ворочать горами mägesid paigast nihutama; vrd. двинуть

переставлять 255 Г несов. → сов. переставить
‣ что, куда ümber paigutama ~ asetama ~ tõstma, teisaldama; ümber järjestama; переставлять мебель mööblit ümber paigutama, переставлять часы kella ette ~ taha lükkama, kella õigeks panema, переставлять слова в предложении (lauses) sõnajärge muutma;
‣ (без сов) edasi tõstma, liigutama; еле ~ едва переставлять ноги vaevu jalga jala ette tõstma, vaevaliselt liikuma

податься 227 (прош. вр. подался, подалась, подалось и подалось, подались и подались) Г сов. → несов. подаваться
‣ (survele) järele andma (kõnek. ka ülek.); ворота подались от напора värav andis survele järele;
‣ куда nihkuma, liikuma, siirduma; толпа подалась в сторону rahvahulk nihkus kõrvale, податься назад taanduma, tagasi tõmbuma ~ liikuma;
‣ куда kõnek. sõitma, minema; податься на стройку ehitusele sõitma, некуда податься pole kuhugi minna ~ oma pead pista ~ panna

подъём 1 С м. неод.
‣ tõus (ka ülek.); (üles-, püsti-) tõus(mine), ülesminek; kerkimine, kerge (kerke); (üles)tõstmine, tõste, kergitamine; подъём в гору ~ на гору mäkkeminek, -tõus, -sõit, подъём воды в реке vee tõus jões, подъём народного хозяйства rahvamajanduse tõus ~ tõstmine ~ edendamine, подъём лесенкой sport trepptõus, подъём ёлочкой sport käärtõus, подъём тяжести raskuse tõstmine, подъём свода (1) võlvi kõrgus, (2) võlvi tõstmine, подъём флага lipu heiskamine, гласные верхнего подъёма lgv. tagahäälikud;
‣ (без мн. ч.) põll. künd, kündmine, (üles)harimine; подъём зяби sügiskünd, подъём пара kesakünd, подъём целины ~ нови uudismaakünd, uudismaa ülesharimine;
‣ (без мн. ч.) hoog, vaimustus, entusiasm, hingestatus; приняться за дело с большим подъёмом suure hooga asja kallale asuma, говорить с подъёмом hingestatult ~ vaimustusega rääkima;
‣ pealpöid, peallaba; нога с высоким подъёмом kõrge pöiaga jalg, сапоги жмут в подъёме saapad pigistavad pöia ~ laba pealt;
‣ sõj. äratus (käsklus); подъём по тревоге (1) häireäratus, (2) häirekorras väljaviimine;
‣ mäend. van. tõstuk, lift;
‣ van. teeleasumine, ärasõit, ärasõitmine;
◊ кто лёгок ~ лёгкий на подъём kõnek. kes on alati minekuvalmis, kes on alati hakkamas ~ nõus kaasa lööma ~ tegema; кто тяжёл ~ тяжёлый на подъём kõnek. keda ei saa paigast liikuma

привести 367 Г сов. → несов. приводить кого-что, к чему, во что (juurde, ette, kohale) tooma ~ viima (ülek. без 1 и 2 л. ); привести врача arsti tooma, я приведу лошадь ma toon hobuse kohale, тропинка привела его к дому teerada juhtis ~ viis ~ tõi ta maja juurde, привести в качестве примера näiteks ~ näidet tooma, привести к мысли mõttele viima, привести к победе võidule viima, привести к общему знаменателю что ühisnimetaja alla viima, ühist nimetajat leidma (mat., ka ülek.), привести в исполнение что täide viima, teostama, привести в соответствие что с чем mida millega vastavusse viima, mida millele vastavaks tegema, привести в восторг vaimustusse viima, vaimustama, привести в отчаяние meeleheitele viima, привести в замешательство segadusse ajama ~ viima, привести в ужас kabuhirmu peale ajama, привести в хорошее настроение кого kelle tuju heaks tegema, kellel tuju tõstma, привести в уныние кого kelle tuju halvaks tegema, keda kurvaks tegema, привести в негодность kasutuskõlbmatuks tegema, rikki ajama, привести себя в порядок end korda tegema, привести в порядок korda seadma, korrastama, привести в боевую готовность lahinguvalmis seadma, привести в движение liikuma ~ käima panema, käivitama, käitama, привести к убеждению veenduma panema, привести к упадку laostama, привести к гибели hukutama, привести к присяге vannet võtma, jur. ka vannutama, привести цитату tsiteerima;
◊ не приведи бог ~ господи kõnek. jumal hoidku selle eest; к добру не приведёт kõnek. ei see head too; привести ~ приводить в чувство meelemärkusele tooma; привести ~ приводить в себя кого (1) teadvusele ~ meelemärkusele tooma, (2) ülek. meelemõistusele ~ maa peale tagasi tooma

прийти 374 Г сов. → несов. приходить
‣ куда, откуда (kohale) tulema; прийти на завод tehasesse tulema, прийти с фронта rindelt tulema, прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, прийти к власти võimule tulema, прийти на помощь appi tulema, прийти на выручку hädas appi tulema, прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes ~ kätte jõudnud ~ tulnud ~ saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;
‣ к чему jõudma; прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, прийти к заключению ~ к выводу järeldusele jõudma, järeldama, прийти к убеждению veendumusele jõudma, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;
‣ во что sattuma; muutuma; прийти в ярость raevu sattuma, прийти в изумление hämmastuma, прийти в восхищение ~ в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, прийти в хорошее настроение head tuju saama, прийти в отчаяние meelt heitma, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, прийти в негодность kõlbmatuks muutuma;
◊ прийти ~ приходить в голову ~ на ум pähe tulema ~ turgatama; прийти ~ приходить в себя (1) meelemärkusele ~ teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma; прийти ~ приходить в чувство ~ в сознание toibuma, teadvusele tulema

спираль 90 С ж. неод. spiraal, keerits; keermik (ka tehn.); kruvijoon, (spiraalne) juhe ~ vedru; в виде спирали keerjas, spiraaljas, spiraalikujuline, vindikujuline, нагревательная спираль küttespiraal, спираль лампы накаливания el. hõõglambi keermik, спираль дыма suitsukeerd, suitsujuga, suitsujoom, двигаться по спирали spiraali mööda liikuma

упрямо Н
‣ kangekaelselt, nõngelt, jonnakalt, põikpäiselt, isemeelselt, tõrksalt, omatahtlikult; упрямо повторять одно и то же kangekaelselt ühte ja sama kordama ~ ühte joru ajama, упрямо молчать nõngelt vaikima;
‣ visalt, sihikindlalt; упрямо идти к цели visalt ~ sihikindlalt eesmärgi poole minema ~ liikuma

шелохнуться 336 Г сов.
‣ чем, от чего (korraks kergelt) liigatama, korraks liikuma ~ hõljuma ~ heljuma ~ hällima; ни один лист не шелохнётся ükski leht ei liigu;
‣ liigatama, end (korraks) liigutama, liigutust tegema; он стоит, не шелохнётся ta seisab liikumatult, впереди кто-то шелохнулся eespool keegi liigutas, в душе шелохнулась надежда ülek. hinges liigatas ~ värahtas lootusekübe

шелохнуть Г сов.
‣ 336a что, чем (korraks kergelt) liigutama, kõigutama, hõljutama, heljutama, hällitama, (korraks, hetkeks) vabisema ~ värelema ~ hubisema panema; ветер шелохнул листву lehtedest käis läbi tuulesahin, ветер шелохнул занавески tuul hõljutas kardinaid;
‣ 336b liigatama, õõtsatama, korraks liikuma ~ õõtsuma; лес не шелохнёт mets on liikumatu, metsas ei liigu ükski oksaraag;
‣ 336b kergelt puhuma (tuule kohta)

вдвигаться 169 Г несов. → сов. вдвинуться во что
‣ (sisse) lükkuma ~ nihkuma, (sissepoole) liikuma; средний ящик стола вдвигается с трудом laua keskmine sahtel käib raskelt (kinni);
‣ ülek. (sisse) tungima;
‣ страд. к вдвигать

влечься 378 Г несов.
‣ van., liter. aeglaselt liikuma, venima; ülek. kõrgst. mööduma; влекутся дни päevad mööduvad;
‣ к кому-чему kelle-mille poole ~ ligi tõmbuma ~ hoiduma; сердце моё влеклось к людям mind tõmbas inimeste poole, mu süda igatses inimesi;
‣ страд. к влечь 1.

всколыхивать 168a Г несов. → сов. всколыхать lainetama ~ liikuma ~ võppuma panema

всколыхиваться 168 Г несов. → сов. всколыхаться lainetama ~ liikuma ~ võppuma lööma ~ hakkama

доползти 363 Г сов. → несов. доползать до чего, без доп. milleni roomama; ülek. kõnek. kohale venima (s. t. aeglaselt liikuma); змея доползла до дерева и скрылась под ним madu roomas puu juurde ja kadus selle alla

затарахтеть 234 Г сов. madalk.
‣ põrisema ~ mürisema ~ kolisema ~ võrisema hakkama; телега затарахтела по мостовой vanker hakkas kolinal mööda teed liikuma, на поле затарахтел трактор põllul hakkas traktor mürisema;
‣ ülek. vuristama ~ vurinal rääkima hakkama

извиваться 169 Г несов. сов. извиться . looklema, loogeldes liikuma, väänlema, siuglema; ülek. vingerdama; keerutama, lipitsema; дорога извивается в гору tee lookleb mäkke, извиваться змеёй maona ~ ussina vingerdama ~ siuglema

колесить 297b Г несов. без доп., по чему kõnek.
‣ ringi(ga) sõitma, loogeldes ~ sinka-vonka liikuma;
‣ palju ringi sõitma; колесить по свету maailma mööda ringi rändama ~ kolama

кочевать 172b Г несов. rändlema, nomadiseerima; kõnek. (ringi) rändama, paigast teise liikuma ~ kolima; лисицы зимой кочуют rebased rändavad talviti ringi, кочевать из города в город linnast linna rändama ~ kolima, она кочевала с квартиры на квартиру ta vahetas tihti korterit, ta muudkui rändas ühest korterist teise

мяч 29 С м. неод. pall; волейбольный мяч võrkpall, теннисный мяч tennisepall, футбольный мяч jalgpall, вести мяч palli põrgatama, palliga liikuma, triblama, ввести мяч в игру palli mängu panema, забить мяч в ворота palli väravasse lööma, väravat lööma, передать мяч palli söötma, söötu tegema ~ andma, palli edasi andma, отбить мяч palli tagasi ~ ära lööma, погасить мяч palli suruma (võrkpallimängus), подать мяч pallima, servima, поймать мяч palli (kinni) püüdma, играть в мяч palli mängima

откачнуть 337 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что, от кого-чего kõnek.
‣ kõikuma ~ viipuma panema; откачнуть маятник pendlit viipuma ~ liikuma panema;
‣ madalk. eemale tõukama, безл. ka ülek.

отрулить Г сов. → несов. отруливать lenn.
‣ 285b от чего, без доп. ruleerima, maa peal liikuma ~ eemale sõitma (lennuki kohta);
‣ 285a что, от чего ruleerima, (lennukit maa peal) eemale juhtima

переместиться 296 Г сов. → несов. перемещаться куда ümber ~ teisale paigutuma ~ asetuma ~ nihkuma; teisele kohale liikuma ~ siirduma; тень его переместилась направо vari jäi nüüd temast paremale, луна немного переместилась kuu oli jõudnud veidi edasi liikuda, батарея переместилась на новые позиции patarei läks uuele positsioonile ~ on uue positsiooni sisse võtnud

поволочиться Г сов.
‣ 310 lohisema ~ venimisi liikuma hakkama;
‣ 310, буд. вр. также 287 за кем kõnek. (mõnda aega naiste ümber) keerlema ~ (naistele) külge lööma ~ (naisi) taga ajama; поволочиться за женщинами naistega kurameerima, naiste järele jooksma

поволочься 381 Г сов.
‣ kõnek. lohisema ~ venimisi liikuma hakkama (näit. ree kohta);
‣ madalk. komberdama ~ aeglaselt ja vastu tahtmist (jalgu lohistades) minema hakkama

подвинуться 334 Г сов. → несов. подвигаться
‣ к кому-чему edasi liikuma, lähemale ~ juurde ~ kaugemale nihkuma; подвинься võta end koomale, tee ruumi, istu sinnapoole;
‣ ülek. edasi jõudma, arenema, edenema; подвинуться в игре на рояле klaverimängus edusamme tegema, работа подвинулась töö on (kenasti) edenenud

пошевеливаться 168 Г несов. kõnek. (vahetevahel, veidi) liikuma ~ end liigutama (madalk. ka ülek.); пошевеливайтесь, а то опоздаем liigutage (nüüd) end, muidu jääme hiljaks

пробежаться 182 Г сов.
‣ paar jooksusammu tegema, joostes liikuma; пробежаться по саду aias paar ringi tegema (joostes), пробежаться по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama, sõrmedel kiiresti üle klahvide libiseda laskma;
‣ pidurdus- ~ hoojooksu tegema (lennuki kohta)

раскачать 165a Г сов. → несов. раскачивать
‣ кого-что kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma panema, hoogu sisse andma; раскачать качели kiigele hoogu andma, раскачать маятник pendlit võnkuma panema, раскачать лодку paati kõigutama ~ kiigutama;
‣ что kõnek. lahti kõigutama ~ logistama ~ loksutama, kõikuma ~ loksuma ~ logisema panema; раскачать столб posti lahti kangutama ~ kõigutama;
‣ кого ülek. kõnek. liigutama sundima, elu sisse panema ~ tegema

раскачивание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma panemine, hoo sisseandmine; kõigutamine, kõlgutamine, kiigutamine; kiikumine, võnkumine, kõikumine, taarumine;
‣ lahtikõigutamine, lahtilogistamine, lahtiloksutamine, kõikuma ~ loksuma ~ logisema panemine;
‣ ülek. kõnek. elu ~ hoo sissesaamine, liigutama hakkamine, hoovõtmine, hoovõtt; liigutama sundimine, elu sissepanemine;
‣ el. (sünkronismist) väljavõnkumine

расколыхаться 195, 169 Г сов. kõnek.
‣ lainetama ~ kõikuma ~ vabisema ~ õõtsuma ~ lehvima hakkama ~ lööma;
‣ ülek. tegutsema ~ liikuma hakkama, elevile minema

расшататься 165 Г сов. → несов. расшатываться
‣ kõikuma ~ logisema ~ vankuma hakkama; зуб расшатался hammas hakkas liikuma;
‣ ülek. korrast ~ käest ära minema ~ olema; logisema ~ lonkama hakkama; дисциплина расшаталась kord lonkab ~ on kõikuma löönud, здоровье расшаталось tervis on lonkama ~ logisema hakanud ~ käest ära

стронуться 334 Г сов. → несов. страгиваться kõnek. paigalt ~ paigast liikuma (ka ülek.); слегка стронуться paigalt nihkuma

сходить I 313b Г несов. → сов. сойти
‣ vt. сойти;
‣ (без сов.) с отриц. paigalt ~ kohalt liikuma ~ tõusma, pealt ära minema ~ tulema ~ kaduma; не сходить с места paigal püsima, не сходить со страниц газет iga päev ajalehes olema, ajaleheveergudel püsima, больной не сходил с постели haige ei tõusnud voodist, самовар не сходил со стола samovar oli kogu aeg laual, улыбка не сходила с лица naeratus ei kadunud näolt, kogu aeg oli naeratus näol;
◊ не сходить с языка ~ с уст kellel у кого kogu aeg suus ~ pidevalt hammaste vahel olema

тащиться 310 (действ. прич. наст. вр. тащащийся и тащащийся) Г несов. kõnek.
‣ komberdama, vaevaliselt liikuma, venima; тащиться в хвосте sabas sörkima (ka ülek.);
‣ lohisema; тащиться по земле mööda maad lohisema;
‣ ringi kolama, kolistama; охота тебе тащиться так далеко on sul aga tahtmist nii kaugele minna ~ kolistada

тронуться II 334 Г сов. → несов. трогаться II
‣ vt. трогаться II; лёд тронулся jää hakkas liikuma (ka ülek.);
‣ kõnek. halvaks minema, riknema hakkama; сыр тронулся juust hakkab ~ hakkas riknema;
‣ ülek. kõnek. peast põruma ~ segi minema; тронуться с горя murest aru kaotama;
‣ чем vaevu ilmnema ~ märgatav olema; лицо тронулось улыбкой naeruvirve libises üle näo;
◊ тронуться умом ~ в уме ~ рассудком ~ в рассудке kõnek. peast põruma ~ segi minema

шевельнуться 336 Г сов. и однокр. к шевелиться чем korraks liikuma, liigatama (ka ülek.); губы шевельнулись huuled liigatasid, никто не шевельнулся keegi ei liigutanud end, в душе шевельнулась надежда hinges liigatas lootus, hinge tuli kübeke lootust, в душе шевельнулась догадка südames tekkis ~ ärkas aimus

восток 18 С м. неод. (без мн. ч.) ida; ехать на восток itta sõitma, находиться к востоку от чего millest ida pool asuma ~ asetsema, двигаться к востоку ida poole liikuma, страны Востока Idamaad

действовать 171b Г несов.
‣ tegutsema, töötama; действовать решительно otsustavalt ~ resoluutselt tegutsema, телефон не действует telefon ei tööta, больная рука начинает действовать haige käsi hakkab liikuma;
‣ на кого-что, чем, без доп. mõjuma; лекарство действует rohi mõjub, действовать на нервы кому kellele närvidele käima, никотин вредно действует на желудок nikotiin kahjustab magu;
‣ kehtima, maksev olema; в данном случае действует этот закон käesoleval juhul kohandub ~ toimib see seadus

заходить I 313b Г сов. по чему, без доп. käima ~ kõndima hakkama; он заходил взад-вперёд по комнате ta hakkas toas edasi-tagasi käima, слухи заходили по городу linnas hakkas liikuma kuulujutte, спицы ещё быстрее заходили в её руках vardad hakkasid ta käes veel kärmemini käima, волны заходили по морю merel tõusis lainetus

зуб 5 (предл. п. ед. ч. на зубе, на зубу) С м. неод.
‣ anat. hammas; вставной ~ искусственный зуб tehishammas, valehammas, глазной зуб silmahammas, коренной зуб purihammas, молочный зуб piimahammas, постоянный зуб jäävhammas, передний зуб lõikehammas, eeshammas, зуб мудрости tarkus(e)hammas, зуб шатается hammas on liikuma hakanud ~ lahti, у ребёнка прорезываются зубы lapsel tulevad hambad, вырвать ~ удалить зуб hammast välja tõmbama, скрежетать зубами hambaid kiristama, процедить сквозь зубы läbi hammaste sisistama, чистить зубы hambaid pesema;
‣ (мн. ч. 49) pii, pulk, hammas (ka tehn.); зубья бороны äkkepulgad, зубья граблей rehapulgad, зуб культиватора kultivaatori pii ~ käpp, зубья пилы saehambad, зуб вала tehn. võllihammas;
◊ вооружённый до зубов hambuni relvis; (у него) зуб на зуб не попадает kõnek. tal plagisevad hambad suus; око за око, зуб за зуб liter. silm silma, hammas hamba vastu; держать язык за зубами kõnek. keelt hammaste taga hoidma; иметь зуб против кого, на кого kõnek. kelle peale viha kandma; клaсть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema; не по зубам кому madalk. kelle hammas ei hakka peale; точить зубы на кого-что kõnek. kelle-mille peale hammast ihuma; заговаривать зубы кому kõnek. kellele hambasse puhuma, udujuttu ajama, juttu teisale viima; ни в зуб (ногой) madalk. ei tea tuhkagi ~ mõhkugi

круг 20 (род. п. ед. ч. круга и кругу, предл. п. в круге и в кругу) С м. неод.
‣ ring, sõõr, ringjoon, tiir; площадь круга mat. ringi pindala, вписанный круг mat. sissejoonestatud ring, siseringjoon, круг почёта auring, круг интересов huviring, круг деятельности tegevussfäär, большой круг кровообращения anat. suur vereringe, полярный круг polaarjoon, становиться в круг ringi võtma, двигаться по кругу ringjoont mööda liikuma, ringlema, бежать по кругу ringiratast jooksma, делать круги над чем mille kohal tiirutama, tiirlema, сделать ~ дать круг ringi tegema;
‣ rõngas; ketas; спасательный круг päästerõngas, круг колбасы vorstirõngas, круги под глазами mustad rõngad silm(ad)e all, точильный круг käi, teritusketas, шлифовальный круг lihvketas, -seib, наждачный круг smirgelketas, -käi, гончарный круг pottsepakeder;
‣ ring(kond), seltskond; в семейном кругу perekonnaringis, в своём кругу omade ~ omas ringis, omas seltskonnas, широкий круг знакомых suur tutvusringkond ~ tutvuskond, правящие круги valitsusringkond, valitsevad ringkonnad;
‣ aj. raada, ring (kasakate nõupidamine, rahvakoosolek);
◊ заколдованный круг nõiaring; порочный круг surnud ring, nõiaring, lad. ‘circulus vitiosus’; на круг kõnek. keskeltläbi, ligikaudu; спиться с кругу madalk. ennast põhja jooma

курс 1 С м. неод.
‣ kurss (suund; maj. väärtpaberite börsihind; ka ülek.); встречный курс mer. vastaskurss, посадочный курс lenn. maandumiskurss, политический курс poliitika suund ~ kurss, курс следования liikumissuund, kurss, прокладывать курс kurssi võtma ~ seadma, следовать каким курсом millisel kursil sõitma ~ olema ~ liikuma, лечь ~ ложиться на курс kursile asuma, взять курс на что millele, kuhu suunda ~ kurssi võtma, suunduma, взять курс на юг kurssi lõunasse võtma, курс на индустриализацию rasketööstuse arendamise suund, курс на разрядку международной напряжённости suund rahvusvahelise pinge lõdvendusele, идти прежним курсом endist suunda hoidma, курс валюты maj. vääringu ~ valuuta kurss;
‣ kursus; курс истории ajalookursus, читать курс литературы kirjanduskursust lugema, курс средней школы keskkoolikursus, курс лекций по физике füüsikakursus, -loengud, учиться на первом курсе esimesel kursusel olema, отчислить с третьего курса kolmandalt kursuselt eksmatrikuleerima;
‣ курсы мн. ч. kursus(ed) (lühiajalised õpingud); подготовительные курсы ettevalmistuskursused, курсы повышения квалификации kvalifikatsioonikursus(ed), täienduskursus(ed), kutseoskuse kursus, курсы усовершенствования учителей õpetajate täienduskursus(ed), курсы кройки и шитья õmbluskursused, окончить курсы стенографистов kiirkirjakursusi lõpetama;
‣ med. (ravi)kuur; курс водолечения vesiravikuur, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
◊ быть в курсе чего millega kursis olema; входить ~ войти в курс чего ennast millega kurssi viima; держать в курсе чего кого keda millega kursis hoidma

лёд 8 (род. п. ед. ч. льда и льду, предл. п. о льде и на льду) С м. неод. jää; береговой лёд rannikujää, глубинный ~ донный лёд põhjajää, материковый лёд mandrijää, ископаемый лёд fossiilne jää, искусственный лёд tehisjää, неокрепший лёд nõrk jää, дрейфующие ~ плавучие льды ajujää, triivjää, вечные льды igijää, на реке тронулся лёд jõel algas jääminek;
◊ лёд тронулся jää hakkab ~ hakkas liikuma; биться как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; разбить ~ сломать лёд между кем, без доп. jääd sulatama kelle vahelt

носиться 319 Г несов.
‣ где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
‣ levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
‣ с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
‣ kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
‣ страд. к носить;
◊ носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I

общество 94 С с. неод. ühiskond; ühing, selts, ühistu; seltskond; aj. kogukond; античное общество antiikühiskond, бесклассовое общество klassideta ühiskond, классовое общество klassiühiskond, первобытное общество ürgkogukondlik ühiskond, феодальное общество feodaalühiskond, человеческое общество inimühiskond, передовое общество eesrindlikud ühiskonnaliikmed, спортивное общество spordiühing, -selts, студенческое научное общество üliõpilaste teaduslik ühing, общество дружбы sõprusühing, общество охраны природы looduskaitseselts, акционерное общество maj. aktsiaselts, порядочное ~ приличное общество viisakas seltskond, избранное общество valitud seltskond, женское общество naiste seltskond, в обществе кого kelle seltsis ~ seltskonnas, быть душой общества seltskonna hing olema, бывать в обществе seltskonnas käima, вращаться в высшем обществе kõrgemas seltskonnas liikuma, попасть в дурное общество halba seltskonda ~ kampa sattuma, он принят в обществе van. ta on seltskonnas omaks võetud, мне не хватает общества mul on seltsist puudu, в своём обществе omasuguste seltsis, сливки общества (seltskonna) koorekiht, дворянское общество aadel, aadelkond, общество друзей sõprade ring, sõbrad, в обществе взрослых täiskasvanute hulgas ~ keskel, избегать общества inimesi vältima

переступать Г несов. → сов. переступить
‣ 169a что, через что üle astuma (ka ülek.); переступать порог ~ через порог üle läve astuma, переступать границы приличия sündsuspiiridest üle astuma, переступать закон seadusest üle astuma, seadust rikkuma, переступать с ноги на ногу jalalt jalale tammuma;
‣ 169b (без сов) minema, liikuma, astuma; он еле ногами переступает ta veab vaevu jalgu järel, ta läheb ~ astub jalg jala ette

ползти 363 Г несов.
‣ roomama (ka ülek.), ronima (ühesuunaline tegevus); ползти на животе kõhuli roomama, червяк ползёт uss roomab, паук ползёт по стене ämblik ronib mööda seina;
‣ ülek. kõnek. venima, aeglaselt liikuma; по дороге ползут машины teel venib autovoor, время ползёт aeg venib, тучи ползут pilved liiguvad laisalt;
‣ ülek. kõnek. (aeglaselt) levima; слухи ползут liiguvad jutud;
‣ aeglaselt alla veerema, nirisema; по щеке ползёт слеза pisar veereb aeglaselt mööda põske alla, смола ползла по стволу vaiku nirises mööda tüve alla;
‣ väänlema, ronima; плющ ползёт по стене luuderohi väänleb mööda seina üles;
‣ looklema; дорога ползёт в гору tee lookleb mäkke;
‣ varisema; берег ползёт kallas variseb;
‣ kõnek. koost lagunema (näit. riie, nahk);
‣ madalk. üle ääre valguma ~ ajama; тесто ползёт из горшка taigen ajab üle ääre; vrd. ползать

поплыть 349 Г сов.
‣ (kindlas suunas) ujuma ~ libisema hakkama; ülek. liuglema ~ lauglema ~ hõljuma hakkama; voogama ~ kaikuma (hakkama); лодка поплыла к острову paat hakkas saare poole liikuma ~ libisema, она поплыла в танце ta libises kergelt üle tantsupõranda, песня поплыла над рекой üle jõe voogas ~ kaikus laul, всё поплыло перед глазами ülek. silme ees hakkas virvendama;
‣ на чём (laevaga vm. kindlas suunas) sõitma (hakkama); он поплыл в Астрахань ta sõitis Astrah(h)ani;
‣ kõnek. laiali ~ üle ääre valguma, üles sulama

потянуться 339 Г сов. → несов. потягиваться
‣ end sirutama, ringutama;
‣ (без несов) к кому-чему end sirutama kelle-mille poole, küünitama, haarata püüdma; ülek. kelle poole hoidma hakkama; потянуться к телефону telefonitoru järele küünitama, потянуться через стол за книгой üle laua raamatut võtma upitama, потянуться к наживе rikkust taga ajama, kasumi poole kätt sirutama, птицы потянулись на юг linnud seadsid end lõunasse lendama, из трубы потянулся дым korstnast hakkas suitsu tulema, крестьяне потянулись в колхозы talupojad läksid ~ astusid kolhoosi, к науке потянулась молодёжь teadusse on hakanud pürgima noored;
‣ (без несов) venima ~ aeglaselt liikuma hakkama; скучно потянулось время aeg venis igavalt, потянулись долгие зимние вечера algas pikkade talveõhtute aeg, за окном потянулись поля aknast mööda libisesid ääretud (vilja)väljad

прогнать 184 Г сов. → несов. прогонять I
‣ кого ära ~ välja ~ minema ajama; kõnek. minema kihutama ~ lööma; прогнать из дому kodunt minema ajama, прогнать в шею ~ в три шеи кого madalk. nattipidi ~ tuttipidi välja viskama, minema lööma, ветер прогнал тучи tuul on pilved laiali ajanud;
‣ кого-что läbi ~ mööda ajama ~ liikuma sundima; прогнать скот на пастбище loomi karja(maale) ajama, прогнать плоты по реке kõnek. palke mööda jõge parvetama, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama;
‣ что ülek. kõnek. peletama; прогнать скуку igavust peletama;
‣ (без несов.) madalk. läbi ~ maha kihutama;
‣ что madalk. (tagudes) läbi mille ~ millest läbi lööma ~ ajama; прогнать гвоздь сквозь доску naela läbi laua lööma;
‣ läbi ~ maha mängima, (täielikult) esitama

проплыть 349 Г сов. → несов. проплывать
‣ что läbi ~ mööda ujuma, ujudes läbima; проплыть по реке jõge mööda ujuma, проплыть сто метров брассом rinnuli sadat meetrit ujuma ~ läbima;
‣ что (laevaga vm.) maha ~ millest mööda sõitma ~ purjetama; корабль проплыл остров ~ мимо острова laev sõitis saarest mööda;
‣ ülek. mööda liuglema, sujuvalt ~ graatsiliselt (mööda) kõndima;
‣ ülek. (üksteise järel silme eest) mööduma, (mõtetes) liikuma; перед глазами проплыли воспоминания детства silmade ees kangastus lapsepõlv, mõtetes kangastusid mälestuspildid lapsepõlvest;
‣ (без несов.) (teatud aeg) ujuma ~ (laevaga vm.) sõitma ~ purjetama

проползти 363 Г сов. → несов. проползать
‣ что, без доп. (teatud aja jooksul, teatud vahemaad maha) roomama (ühes suunas); проползти через дорогу üle tee roomama, проползти двести метров kakssada meetrit (ära) roomama;
‣ во что (roomates) sisse pääsema, sisse ~ läbi roomama; проползти в щель pilust sisse ~ läbi roomama;
‣ kõnek. vaevu ~ aeglaselt ~ teosammul edasi liikuma ~ venima

размять 261 (буд. вр. разомну, разомнёшь, разомнёт) Г сов. → несов. разминать
‣ что segi ~ pehmeks sõtkuma ~ muljuma ~ mudima; размять глину savi pehmeks sõtkuma, размять кожу nahka pehmeks mudima ~ muljuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. (kehaliikmeid) sirutama ~ liikuma panema; размять ноги jalgu sirutama (pärast istumist), размять кости luid-liikmeid sirutama, размять лошадь hobust kõnnitama

расколыхать 195a, 169a Г сов. кого-что kõnek.
‣ lainetama ~ kõikuma ~ vabisema ~ õõtsuma ~ lehvima panema; ветер расколыхал озеро tuul pani järve lainetama;
‣ ülek. tegutsema ~ liikuma ~ liikvele panema, elevile ajama; расколыхать массы rahvahulki elevile ajama ~ liikvele panema

расходиться I 313 Г сов. kõnek.
‣ edasi-tagasi käima hakkama; он расходился по комнате ta hakkas mööda tuba edasi-tagasi käima;
‣ (käimisega) hoogu sattuma; käimisega harjuma; расходишься и не замечаешь усталости hakkad kord astuma ega tunnegi väsimust, ноги расходились jalad hakkasid liikuma (pärast istumist);
‣ ülek. hoogu sattuma, ägedaks minema, ägestuma, vihaseks minema, vihastuma; море расходилось meri hakkas mässama, буря расходилась torm tõusis maruks ~ hakkas marutsema, у неё нервы совсем расходились tal on närvid päris käest ära, головная боль расходилась peavalu läks järjest ägedamaks, всё было не по нему, вот и расходился miski polnud talle meeltmööda, seepärast läkski marru

свет II 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ maailm, universum; части света maailmajaod, страны света ilmakaared, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, Новый свет Uus Maailm (Ameerika), конец света (1) maailma ots ~ äär ~ lõpp, (2) maailma lõpp (hukk), на всём свете terves ilmas, путешествовать по свету maailmas ringi rändama;
‣ inimesed, ilmarahvas, ilm; это всему свету известно see on kõigile ~ kogu ilmale ~ ilmarahvale teada;
‣ van. (kõrgem) seltskond, suurilm, suurmaailm; большой свет suur(maa)ilm, высший свет kõrgem seltskond, koorekiht, положение в свете seltskondlik positsioon, выезжать в свет seltskonda minema, бывать в свете seltskonnas liikuma;
◊ белый свет maailm, maa ja ilm, maad ja ilmad; на белом свете laias ilmas; выходить ~ выйти в свет trükist ilmuma, trükivalgust nägema; выпускать ~ выпустить в свет что mida välja andma ~ publitseerima, trükis avaldama, üllitama; браниться ~ ругаться на чём свет стоит kõnek. maa põhja (manama), nii et maa must (põhjama); отправлять ~ отправить на тот свет кого kõnek. keda teise ilma saatma; отправляться ~ отправиться на тот свет teise ilma minema; оставить ~ покинуть свет siitilmast ~ siitmaailmast ~ elavate kirjast lahkuma; кого нет на свете keda pole enam siinilmas olemas, kes on juba manalamees; на краю света kõnek. maailma lõpus ~ otsas; на край света maailma otsa ~ lõppu; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), ega veel kelle v mille pärast maailm hukas ole ~ hukka lähe; свет не без добрых людей ega head inimesed (veel) ilmast otsas ~ kadunud ole; сживать ~ сжить со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja võtma; преставление света van. maailmalõpp, viimnepäev; появляться ~ появиться на свет ilmale tulema, ilma sündima; произвести на свет кого keda ilmale tooma; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; на свет божий не глядел бы kõnek. eluisu on otsas; выходец с того света kummitus, kodukäija, hauast tõusnu

следовать 171b Г несов.
‣ за кем-чем järgnema; события следуют одно за другим sündmus järgneb sündmusele, следуйте за мной tulge minuga kaasa, järgnege mulle;
‣ кому-чему ülek. järgima, eeskuju võtma, mille järgi toimima ~ talitama; jäljendama, matkima; следовать во всём отцу kõiges isa järgima ~ eeskujuks võtma, следовать советам врача arsti nõuandeid järgima, arsti nõuannetest kinni pidama, arsti nõuannete järgi toimima ~ talitama, следовать курсу suunast ~ kursist kinni pidama, следовать моде moega kaasas käima, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ до чего, куда sõitma, liikuma, minema, siirduma; следовать к месту назначения sihtkohta sõitma ~ teel olema, поезд следует до Москвы rong sõidab Moskvani ~ Moskvasse;
‣ из чего tulenema ~ johtuma; из этого следует, что... sellest tuleneb ~ johtub, et..., отсюда следует вывод siit ka järeldus, siit järeldub;
‣ (безл.) кому, с кого-чего (maksta) tulema, (maksma) pidama; сколько с меня следует kui palju mul maksta tuleb, mis ma võlgnen;
‣ (безл.) кому-чему с инф. vaja olema, tulema; сообщить кому следует kõnek. teatada kellele on vaja, его следует предупредить teda tuleb hoiatada, следует признать, что... tuleb tunnistada, et... не следует в это вмешиваться sellesse ei tohi sekkuda ~ vahele segada, как и следовало ожидать on ~ oli ootuspärane, nagu võis(ki) arvata, как следует korralikult, nagu kord ja kohus;
◊ следовать по пятам kannul käima; vrd. последовать

сняться 264 (прош. вр. снялось и снялось, снялись и снялись) Г сов. → несов. сниматься
‣ (без 1 и 2 л.) maha ~ ära ~ lahti tulema; топор снялся с топорища kirvel tuli vars ära, kirves tuli varre otsast ära, сапог снялся saabas tuli jalast, пароход снялся с мели laev sai ~ pääses madalikult lahti, пароход снялся с якоря laev hiivas ankru, сняться с места (paigalt) liikuma hakkama;
‣ end lahti ~ maha võtma; сняться с работы end töölt ~ ametist lahti võtma, сняться с учёта end arvelt maha võtma;
‣ end pildistada laskma; filmis mängima; сняться в роли учителя filmis õpetajat ~ õpetaja osa mängima

сон 7 С м. неод. uni; unenägu; тяжёлый сон raske uni, глубокий сон sügav uni, лёгкий сон unekirme, kerge ~ põgus uni, uneviirastus, летаргический сон letargiline uni, varjusurm, непробудный сон ränkraske ~ rampraske uni, surmauni, дневной сон (1) päevauni, päevane uni, (2) päevane uneaeg, клонит ко сну uni tikub peale, спать сладким сном magusasti magama, спать крепким сном kõvasti magama, он потерял сон ta ei saa magada, ta ei maga enam, tal pole und, tal läks uni ära, и во сне не снилось pole aimugi, pole uneski näinud, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, погрузиться в сон sügavasse unne vajuma, sügavalt ~ nagu kott magama jääma, пробудиться ото сна virguma, unest ärkama, сквозь сон läbi une, видеть сон und nägema, видеть во сне unes nägema, приятного сна head und;
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide

тереться 243 Г несов.
‣ чем, обо что kõnek. end hõõruma ~ nühkima; тереться мазью end salviga võidma ~ määrima, salvima, тереться полотенцем end käterätikuga hõõruma, котёнок тёрся о ноги kassipoeg nühkis end vastu jalgu;
‣ hõõrduma, teineteise ~ üksteise vastu käima (näit. veskikivid, mööbel vedamisel);
‣ среди кого-чего, у кого-чего, около кого-чего ülek. kõnek. tiirlema, tiirutama, keerlema; около нас тёрся подозрительный человек meie lähedal keerles kahtlane mees, тереться около начальства ülemuste ümber keerlema ~ tiirutama, тереться среди актёров näitlejate seas liikuma ~ tiirlema, näitlejatega läbi käima;
‣ страд. к тереть

туда Н sinna; пойти туда sinna minema, билет туда и обратно edasi-tagasi pilet, то туда, то сюда kord siia, kord sinna, edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna, сам молокосос, а туда же учить kõnek. endal alles kõrvatagused märjad, aga juba kipub ~ tükib õpetama;
◊ ни туда, ни сюда kõnek. ei edasi ega tagasi, mitte paigastki (liikuma, nihkuma); туда и дорога kõnek. (1) кому see on kellele (täitsa) paras, (2) чему head teed tal minna, ja polegi tast kahju, ja mis tast taga nutta

тяжёлый 119 П
‣ rask-, raske(-); тяжёлое топливо raskkütus, тяжёлый танк sõj. rask(e)tank, тяжёлая промышленность rasketööstus, тяжёлое машиностроение raskemasinatööstus, тяжёлый вес sport raskekaal, тяжёлая пища raske ~ raskesti seeditav toit, тяжёлая вода füüs., keem. raske vesi, тяжёлая атлетика sport tõstmine, tõstesport;
‣ (кр. ф. тяжёл, тяжела, тяжело, тяжелы; сравн. ст. тяжелее) raske, ränk, vaevaline, rõhuv, rusuv; тяжёлый чемодан raske kohver, тяжёлый груз raske koorem ~ kandam ~ last ~ laadung, тяжёлый физический труд raske kehaline töö, тяжёлые шаги rasked sammud, тяжёлое тело raske ~ massiivne keha, тяжёлая дорога raske ~ vaevarikas tee ~ teekond, тяжёлый сон raske ~ sügav uni, тяжёлые роды raske sünnitus, тяжёлая болезнь raske ~ tõsine haigus, тяжёлая рана raske ~ tõsine haav, тяжёлое горе suur ~ ränk mure, тяжёлая вина raske ~ ränk süü, грипп в тяжёлой форме raskekujuline gripp, тяжёлая голова raske ~ uimane pea, тяжёлый стиль raske ~ raskepärane stiil, тяжёлое дыхание raske(ndatud) hingamine, тяжёлый характер raske iseloom, тяжёлый воздух raske ~ halb ~ läppunud õhk, тяжёлое детство raske ~ karm lapsepõlv, тяжёлое настроение raske ~ rusuv ~ rõhuv ~ rusutud ~ rõhutud meeleolu, äng;
◊ тяжёл на руку kõnek. kes on valusa ~ raske käega, kellel on valus käsi; тяжёл на подъём kõnek. kes ei võta kergesti vedu, keda ei saa paigast liikuma, keda kanguta või kangiga, kes on nii tuim tükk, et tee või tuli alla

ход С м. неод.
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
‣ 1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
‣ 1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
‣ 4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
‣ 1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
◊ быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga

цепочка 73 С ж. неод.
‣ (uuri-, kaela- vm.) kett, peenike kett; золотая цепочка kuldkett, цепочка для часов uurikett, звёздная цепочка astr. tähekett;
‣ ahelik, ahel, rida, rodu, rivi, jada; идти цепочкой reas ~ ahelikus liikuma ~ minema, передать по цепочке ahelikus käest kätte andma, растянуться в цепочку ahelikku võtma, цепочка следов jäljerida, цепочка огней tulede rida, цепочка зданий hoonete rivi, hoonerivi

шествие 115 С с. неод.
‣ rongkäik, protsessioon; первомайское шествие esimese mai rongkäik, маскарадное шествие karnevalirongkäik, факельное шествие tõrvikurongkäik, tõrvikutega rongkäik, похоронное шествие matuserongkäik, триумфальное шествие triumfikäik, triumfirongkäik (pidulik rongkäik Vana-Rooma võiduka väejuhi saabumisel pealinna), торжественное шествие pidulik rongkäik, праздничное шествие peorongkäik, pidupäevarongkäik, шествие тронулось rongkäik hakkas liikuma;
‣ чего ülek. areng, edasiminek