[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 53 artiklit

честь I 90 (предл. п. ед. ч. о чести, в чести и в чести) С ж. неод. (без мн. ч.) au; дело чести auasi, долг чести aukohus, человек чести aumees, džentelmen, девичья честь neiuau, честь семьи perekonna au ~ hea nimi, честь мундира mundriau, воинская честь sõjaväeline au, sõjameheau, дорожить своей честью oma au kalliks pidama, защищать спортивную честь страны riigi ~ maa spordiau kaitsma, клясться (своей) честью oma au juures ~ nimel vanduma, оказать честь кому kellele au osutama, воздавать честь au andma, отдавать ~ отдать воинскую честь sõj. au andma, затронуть ~ задеть честь кого kelle au riivama ~ haavama, оскорбить ~ уронить ~ запятнять чью честь kelle au ~ ausat nime määrima ~ teotama, потерять честь (1) süütust kaotama, (2) ausast nimest ilma jääma, нам выпала честь meil oli au, meile langes ~ sai osaks au, это большая честь для меня see on mulle suur au, в честь кого kelle auks, к его чести tema auks (peab ütlema), он в чести kõnek. teda peetakse au sees ~ austatakse, ta on tehtud mees, честь и слава героям au ja kuulsus sangareile ~ kangelastele;
пора и честь знать kõnek. on aeg lahkuda ~ minema hakata, on paras aeg millele punkti panna; честь честью, честь по чести kõnek. nagu kord ja kohus; выйти с честью из чего millest auga välja tulema; по чести сказать van. tõtt öelda, ausalt öeldes; с честью сделать ~ выполнить ausalt ~ südametunnistusega ~ tipp-topp ära tegema; честь имею van. head aega; имею честь van. mul on au; делает кому честь teeb kellele au; невелика честь pole teab mis suur au; слишком много чести кому ~ для кого liiga suur au kellele
почётный 126 П
au-, austatud, lugupeetud; почётная грамота aukiri, почётное звание aunimetus, почётный гражданин aukodanik, почётный президиум aupresiidium, почётный гость aukülaline, auvõõras, почётный долг aukohus, почётный караул sõj. auvahtkond, сидеть на почётном месте aukohal istuma;
(кр. ф. почётен, почётна, почётно, почётны) au-, austav, aukohane, autegev, aus; почётная должность auamet, почётная обязанность aukohustus, почётная задача austav ülesanne, почётный труд austust vääriv töö, почётное поражение на турнире aus kaotus turniiril
слава 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
kuulsus (kõnek. ka ülek.), au; всемирная слава ülemaailmne kuulsus, maailmakuulsus, немеркнущая слава kustumatu kuulsus, боевая слава lahingukuulsus, орден Славы Kuulsuse orden, орден Трудовой Славы 1-й степени Töökuulsuse orden, I järk, добрая слава hea maine ~ nimi, слава героям au kangelastele, слава труду au tööle, пасть со славой auga ~ kuulsusrikkalt langema, приобрести дурную славу halba kuulsust ~ halba mainet saama, halba kuulsusesse sattuma, он пользуется славой хорошего оратора tal on hea kõnemehe kuulsus;
kõnek. kuuldused, kumu, jutt; идёт об этом слава selle kohta liiguvad kuuldused ~ jutud;
на славу kõnek. (1) väga hästi, suurepäraselt, (2) uhke, suurepärane, vägev; слава богу jumal tänatud, jumalale ~ taevale tänu; покрываться ~ покрыться славой kellele saab osaks au ja kuulsus; во славу кого-чего kelle auks ja kuulsuseks
почёт 1 С м. неод. (без мн. ч.) austus, lugupidamine; встречать ~ принимать с почётом кого lugupidamisega ~ aupaklikult ~ auavaldustega vastu võtma keda, доска почёта autahvel, круг почёта sport auring;
(быть) в почёте у кого kelle juures au sees (olema); почёт и уважение van. minu lugupidamine
честолюбивый 119 П (кр. ф. честолюбив, честолюбива, честолюбиво, честолюбивы) auahne, kuulsushimuline, kuulsusjanuline, au ja kuulsust ihkav ~ jahtiv; честолюбивый человек auahne ~ au ja kuulsust jahtiv inimene, честолюбивые замыслы auahned kavatsused
удостоить 268 Г сов. несов. удостаивать кого-что, чего, чем mille vääriliseks tunnistama ~ pidama (ka iroon.); millega autasustama, (preemiat, nimetust) andma; iroon. austama; удостоить кого высокой награды keda kõrge autasu vääriliseks pidama, kellele kõrget autasu andma, удостоить правительственной награды valitsuse autasu andma, учёный, удостоенный Нобелевской премии Nobeli preemia saanud teadlane, меня удостоили этой чести mulle sai ~ langes see au osaks, удостоить кого ответом keda vastuse vääriliseks pidama, удостоить взглядом pilgu vääriliseks pidama, удостоить внимания tähelepanu väärivaks pidama
совесть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) südametunnistus, süüme, sisetunne; чистая совесть puhas südametunnistus, свобода совести südametunnistuse vabadus, угрызения совести süümepiinad, со спокойной совестью rahuliku südamega, süümepiinu ~ südametunnistusepiinu tundmata, для успокоения совести südame rahustuseks, по совести говоря ~ сказать kõnek. tõtt öelda, ausalt öeldes ~ öelda, это на его совести see jäi tema südametunnistuse peale ~ südametunnistusele, see on tema südametunnistusel, работать на совесть südamega ~ kohusetundlikult tööd tegema, совести хватило у кого kõnek. kellel jätkus häbematust, поступить по совести ausalt toimima, совесть заговорила в ком kelle südametunnistus ärkas ~ tõstis häält, совесть грызёт кого kõnek. südametunnistus piinab ~ vaevab keda, ни стыда ни совести kõnek. pole häbi raasugi, pole au ega häbi;
пора ~ надо и совесть знать tuleb osata piiri pidada; без зазрения совести piinlikkust tundmata, vähimagi autundeta; не за страх, а за совесть kupjaks ainult oma südametunnistus, oma südametunnistuse järgi; потерять совесть autunnet kaotama ~ minetama; идти против совести südametunnistusega pahuksisse minema, südametunnistuse vastu toimima
исполать межд. van. au ja kiitus; исполать тебе au ja kiitus sulle
почтить 287a (3 л. буд. вр. почтят и почтут) Г сов. кого-что, чем liter. austama; почтить своим присутствием oma kohalolemisega austama ~ au tegema, почтить память учёного teadlase mälestust austama, почтить память умершего вставанием lahkunut leinaseisakuga mälestama
краса 52 (без род. п. мн. ч.) С ж.
неод. (без мн. ч.) luulek. van. ilu, kaunidus;
неод. (без мн. ч.) чего liter. ehe, au; краса и гордость школы kooli au ja uhkus, для красы kõnek. ilu pärast, kaunistuseks, ehteks;
красы мн. ч. неод. luulek. van. võlu(d), kaunidus;
од. luulek. van. kaunitar;
во всей красе täies aus ja hiilguses (ka iroon.)
справедливость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) õiglus, õigsus, tõele vastavus; mat. kehtivus; чувство справедливости õiglustunne, поступить по справедливости õiglaselt toimima, справедливость показания tunnistuse õigsus, добиваться справедливости õiglust taotlema, отдать справедливость кому-чему liter. (1) keda-mida vääriliselt hindama, millele au andma, (2) tõele au andma
бесчестье 113 С с. неод. (без мн. ч.) auhaavamine, häbistamine, teotus; solvang, solvamine; нанести бесчестье кому liter. kelle au haavama ~ riivama, keda solvama
почитать II 169a Г несов. кого-что austama, au sees pidama, lugu pidama
развенчать 165a Г сов. несов. развенчивать кого-что au ja kuulsust röövima ~ ära võtma; hajutama; развенчать писателя kirjanikult tema aupaistet ära võtma, развенчать миф müüti ~ väljamõeldist hajutama
достоинство 94 С с. неод.
(без мн. ч.) väärikus; van. au, seisus; человеческое достоинство inimväärikus, чувство собственного достоинства eneseväärikus, держаться с достоинством väärikalt käituma, считать ниже своего достоинства oma väärikusega sobimatuks pidama, графское достоинство krahviau, krahviseisus;
väärilisus; оценить по достоинству vääriliselt hindama;
väärtus; художественные достоинства книги raamatu kunstiväärtus, достоинства человека inimlikud väärtused, облигация достоинством в десять рублей kümnerublane obligatsioon
хвала 52 С ж. неод. kiitus, ülistus; возносить ~ воздавать хвалу кому keda kiitma ~ ülistama, kellele kiidulaulu laulma, keda kiiduga üle külvama, kellele ülemäära kiitust ~ kiitu jagama, честь и хвала кому au ja kiitus kellele
долг 20 (предл. п. ед. ч. о долге, в долгу) С м. неод.
(без мн. ч.) kohus(-e); священный долг püha kohus, гражданский долг kodanikukohus, воинский долг sõjamehekohus, чувство долга kohusetunne, человек долга kohusetruu inimene, долг чести aukohus, считать своим долгом oma kohuseks pidama, по долгу службы ametikohuse ~ ametikohustuse tõttu;
võlg; делать долги võlgu tegema, давать в долг võlgu andma, погасить долги võlgu kustutama, расплатиться с долгами võlgu tasuma ~ kinni maksma;
(он) в долгах , (он) влез в долги kõnek. ta on võlgades, tal on võlad kaelas; быть в долгу перед кем, у кого kellele tänu võlgu olema ~ võlgnema; не оставаться ~ не остаться в долгу у кого, перед кем mitte võlgu jääma kellele; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. viimset au avaldama kellele, viimsele teekonnale saatma keda; первым долгом kõnek. ennekõike, esmajärjekorras
отдать 227 Г сов. несов. отдавать
кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
(также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
воздавать 219 Г несов. сов. воздать liter.
что, кому-чему andma, osutama, avaldama, üles näitama (au jm. kohta); воздавать должное героям kangelastele au osutama, воздавать по заслугам vastavalt teenetele hindama;
чем, за что tasuma; воздавать злом за добро head kurjaga tasuma, воздавать сторицею kõrgst. sajakordselt tasuma, воздавать тем же samaga tasuma
величать 169a Г несов.
кого кем-чем au- ~ (van.) isanimega nimetama ~ kutsuma ~ hüüdma; величать старушку матерью eidekest emaks hüüdma, сибиряки величают Байкал морем siberlased kiidavad ~ ülistavad Baikalit mereks, как вас величать (по батюшке?) kuidas teid isa järgi kutsuda? величать кого оригиналом iroon. keda (suureks) originaaliks nimetama;
кого, чем folkl. (lauluga) ülistama
обесчестить 276a (повел. накл. обесчести и обесчесть) Г сов. несов. обесчещивать
кого-что (ära) häbistama, häbisse saatma;
кого au röövima, (ära) teotama; vrd. бесчестить
порочить 271a Г несов. кого-что
laimama, teotama, mustama, määrima; порочить честь au teotama, порочить чьё имя kelle nime määrima;
halvustama; vrd. опорочить
поруганный 127 liter.
страд. прич. прош. вр. Г поругать;
прич. П teotatud, häbistatud, alandatud; rüvetatud; поруганная честь rüvetatud au
реабилитация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) rehabiliteerimine (jur. au v. õiguste ennistamine v. ennistus; med. tervise v. töövõime taastumine v. taastamine)
собственно
вводн. сл. õieti, õigupoolest, õigemini, täpsemalt öeldes, tõele au andes; что, собственно говоря, вас волнует mis siis teid õieti ~ õigupoolest muretsema paneb, это, собственно, не совсем так see õigupoolest ei ole päris nii, собственно говоря, он прав tõele au andes on tal õigus;
частица nimelt, just, päris-; волжскую систему составляют собственно Волга и её притоки Volga jõestiku moodustavad Volga ise ja tema lisajõed, собственно лососевые zool. pärislõhelised (Salmoninae)
сподобиться 277 Г сов. несов. сподобляться чего, с инф. van., nüüd iroon. vääriliseks osutuma, mille osaliseks saama; сподобиться чести au osaliseks saama
ниже
сравн. ст. П низкий, Н низко;
Н all(pool), alla(poole); смотри ниже vaata allpool ~ allapoole, жить этажом ниже üks korrus allpool elama, ниже по течению allavoolu;
предлог с род. п. all(pool), alla(poole); пять градусов ниже нуля viis kraadi alla nulli, ниже среднего alla keskmise ~ keskmist;
ниже всякой критики allpool (igasugust) arvustust; ниже чьего достоинства käib kelle au pihta
оказать 198 Г сов. несов. оказывать
что, кому osutama, avaldama; оказать услугу teenet tegema ~ osutama, оказать сопротивление vastupanu osutama, vastu hakkama, оказать внимание tähelepanu osutama, оказать влияние на кого-что mõju avaldama kellele, mõjutama keda, оказать содействие kaasa aitama, оказать помощь кому abi andma kellele, abistama keda, оказать предпочтение кому eelistama keda, оказать покровительство кому soosima keda, оказать доверие кому usaldama keda, оказать радушный приём кому hästi ~ lahkelt vastu võtma keda, оказать поддержку кому toetama keda, оказать честь au tegema;
что van. ilmutama, üles näitama; оказать мужество mehisust ilmutama ~ üles näitama
приветствовать 171a Г несов.
(прош. вр. сов. и несов.) кого-что, чем tervitama (ka ülek.); heaks kiitma; приветствовать гостей külalisi tervitama, приветствовать решение otsust tervitama ~ heaks kiitma;
сов. и несов. кого-что sõj. au andma, tervitama
отсалютовать 172b Г сов. кому-чему saluteerima, saluuti andma, saluudiga tervitama, au andma; отсалютовать крепости kindluse auks saluteerima; vrd. салютовать
славить 277 Г несов. кого-что
за что, чем ülistama, kiitma, kiidulaulu laulma; славить трудом родину tööga kodumaale au ja kuulsust tooma;
madalk. kellama; kõikjal ~ igal pool kuulutama; славить кого по всему городу keda üle linna (halvas mõttes) kuulsaks tegema; vrd. прославить
должный 126 П
vääriline, õige, vajalik; завоевать должное положение väärilist kohta (kätte) võitma, на должной высоте õigel ~ vajalikul tasemel, оказать должное внимание кому-чему kellele-millele küllaldast ~ vajalikku tähelepanu osutama ~ pöörama, считать должным vajalikuks pidama, должным образом nagu kord ja kohus, в должной мере küllaldaselt, vajalikul määral;
П С должное с. неод. (без мн. ч.) see, mis kohane; воздать ~ отдать должное кому-чему vääriliselt austama ~ hindama keda-mida, au andma millele, принимать как должное nagu enesestmõistetavat võtma
память 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
mälu (ka info), meelespidamine; плохая ~ слабая память halb mälu, зрительная память nägemismälu, слуховая память kuulmismälu, оперативная память info põhimälu, operatiivmälu, дисковая память info ketasmälu, потеря памяти med. mälukaotus, -lünk, amneesia, выучить на память pähe õppima, прийти на память meelde tulema, знать на память peast teadma, запечатлеться в памяти meelde jääma, mällu sööbima, упражнять память mälu treenima, если память мне не изменяет kui mälu mind ei peta;
mälestus; светлая память helge mälestus, хорошая память о ком hea mälestus kellest, чтить память кого, чью kelle mälestust austama, хранить память о ком kelle mälestust hoidma, оставить по себе ~ о себе добрую память endast head mälestust jätma, на память mälestuseks, в память кого-чего, о ком-чём kelle-mille mälestuseks, посвятить книгу памяти кого kelle mälestusele raamatut pühendama;
teadvus; быть без памяти meelemärkuseta ~ teadvuseta olema, в полной ~ твёрдой памяти täie teadvuse ~ mõistuse juures;
без памяти с инф. kõnek. (1) meeletult, (2) ülepeakaela; (быть) без памяти от кого kõnek. kelle pärast arust ära (olema); по старой памяти (1) vana teadmise järgi, harjumuslikult, vana usu peale, (2) vana sõpruse nimel ~ poolest; печальной памяти kurikuulus, kurva kuulsusega; перебирать ~ перебрать в памяти mõttes läbi võtma; куриная ~ короткая ~ девичья ~ дырявая память kõnek. kehv mälu; вечная память кому igavene au kellele; врезаться ~ врезаться в память кому kõnek. mällu sööbima
бесславить 277 Г кого-что häbistama, (au) riivama, (nime) määrima; laimama
высокий 122 П (кр. ф. высок, высока, высоко и высоко, высоки и высоки; сравн. ст. выше, превосх. ст. высший 124 и высочайший 124) kõrge(-), kõrg-; ülek. kõrgelennuline; pikk (inimese kohta); suur; высокая гора kõrge mägi, высокие облака kõrged pilved, высокие цены kõrged hinnad, высокий гость kõrge külaline, высокий лоб kõrge laup ~ otsmik, высокое напряжение el. kõrgepinge, высокая вода kõrgvesi, высокая печать trük. kõrgtrükk, высокое давление meteor., tehn. kõrgrõhk, высокий стиль kirj. kõrgstiil, высокие мысли kõrgelennulised mõtted, высокий урожай rohke ~ rikkalik ~ suur saak ~ voos, высокая температура (1) suur kuumus, (2) kõrge palavik, человек высокого рoста pikka ~ suurt kasvu inimene, высокий мужчина pikk mees, высокая производительность труда suur tööviljakus, товар высокого качества kvaliteetkaup, высокая честь suur au, высокая сознательность suur teadlikkus, высокая цель üllas ~ suur eesmärk, высокая скорость suur kiirus, высокие нравственные качества sügav kõlblus, высокие морально-боевые качества tugev moraal ja võitlusvaim, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
птица высокого полёта kõnek. suur nina, tähtis asjamees
дорожить 287b Г несов. кем-чем kalliks pidama, hindama; дорожить своей честью oma au kalliks pidama, дорожить его дружбой tema sõprust hindama ~ kalliks pidama, не дорожить чем mitte hoolima millest
защищать 169a Г несов. сов. защитить кого-что, от кого-чего (jur. без сов.) kaitsma; защищать свою честь oma au kaitsma, защищать на суде kohtus kaitsma
золото 94 С с. неод. (без мн. ч.) kuld (Au); kuldraha; ülek. kullake; самородное золото ehe kuld, листовое золото lehtkuld, сусальное золото (1) lehtkuld, (2) ülek. kassikuld, червонное золото tukatikuld, чистое золото puhas ~ ehe kuld, белое золото ülek. valge kuld (puuvill), зелёное золото ülek. roheline kuld (mets), чёрное золото ülek. must kuld (nafta), платить золотом kullaga ~ kullas maksma ~ tasuma, шить золотом kullaga tikkima, kuldtikandit tegema, пять рублей золотом viis rubla kullas, это не человек, а золото see inimene on kullatükk;
на вес золота (быть ~ цениться) kõrges hinnas olema, kulla kaalu omama
откозырять I 254b Г сов. кому kõnek. kulpi lööma (au andma)
помпа I 51 С ж. неод. (без мн. ч.) liter. (väline) hiilgus, toredus; встречать с помпой suure au ja hiilgusega vastu võtma
принципат 1 С м. неод. (без мн. ч.) aj. printsipaat (Rooma keisririigi algjärk; vastav valitsejaamet v. -au)
реабилитировать 171a Г сов. и несов. кого-что rehabiliteerima, au ~ õigusi ennistama (ka jur.); реабилитировать доброе имя head nime ~ mainet ~ renomeed taastama ~ jalule seadma
реабилитироваться 171 Г сов. и несов.
rehabiliteeruma (jur. oma au v. õigusi tagasi võitma v. saama; med. tervist v. töövõimet tagasi saama);
(без сов.) страд. к реабилитировать
салютовать 172b Г сов. и несов. кому-чему saluteerima, saluudiga tervitama, au andma; vrd. отсалютовать
спасти 364 Г сов. несов. спасать кого-что, от кого-чего päästma; спасти кому жизнь kelle elu päästma, спасти свою честь oma au päästma, спасти душу kirikl. hinge päästma ~ lunastama, спасти положение olukorda päästma, спасти имущество от огня vara tule käest päästma, спасти от смерти surmast päästma, спасти от голода nälja(häda)st päästma;
спасти свою ~ собственную шкуру kõnek. oma nahka päästma
стыд 2 С м. неод. (без мн. ч.) häbi; чувство стыда häbi, ложный стыд valehäbi, ни стыда ни совести kõnek. pole häbiraasugi, pole au ega häbi, стыд и срам häbi-häbi, испытывать стыд häbi tundma, häbenema, к стыду своему oma häbiks;
сгореть от ~ со стыда häbi pärast maa alla vajuma
тот 152 М м. (та, то, те) see, too; teine; тот дом see maja, в тот год sel ~ tol aastal, в тот раз tol korral, tookord, на том берегу teisel kaldal, vastaskaldal, по ту сторону дороги teisel pool ~ teispool teed, tee vastaspoolel, на той неделе eelmisel ~ möödunud nädalal, до того времени, до тех пор seni, seniajani, senimaani, siiamaani, с того времени, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ alates, тем временем samal ajal, vahepeal, тот самый seesama, одно и то же üks ja seesama, ükssama, то был мой друг see oli minu sõber, те шепчутся, те смеются ühed sosistavad, teised naeravad, спрошу у того, кто знает küsin selle käest, kes teab, и тот и другой nii see kui teine, mõlemad, ни тот ни другой ei see ega teine, mitte kumbki, это всё не то (kõik) see pole see, два дня тому назад kahe päeva eest, kaks päeva tagasi, тем ~ тем самым дело и кончилось sellega ~ sedaviisi lugu lõppeski, до того я устал kõnek. olen nii väsinud, кому не до того kellel pole milleks aega ~ mahti, и без того niigi, isegi, selletagi, не без того ju jah, küllap jah, küllap ikka, ju vist, благодаря тому что seetõttu ~ tänu sellele et, для того чтобы selleks et, в то время как sel ~ samal ajal kui, sellal kui, kuna, kuni, ввиду ~ в силу того, что seetõttu et, sellepärast et, до тех пор, пока niikaua kuni, seni ~ senikaua ~ seniajani ~ senimaani kuni, sestsaadik, siiasaadik, enne kui, из-за того что sellepärast et, seetõttu et, несмотря на то, что sellest hoolimata et, sellele vaatamata et, с тем чтобы selleks et, вместо того, чтобы selle asemel et, по мере того, как sel määral kui, sedamööda kui(das), вместе с тем (1) ühtlasi, (2) siiski, перед тем, как enne seda kui, между тем, как sel ~ samal ajal kui, ühtlasi, тем не менее siiski, ikkagi, ometi(gi), kummatigi, sellegipärast, sellest hoolimata, sellele vaatamata, и тому подобное ja muu sellesarnane, ja muud sellesarnast, ja nii edasi;
во что бы то ни стало maksku mis maksab, iga hinna eest, ilmtingimata; ни то ни сё kõnek. ei see ega teine, ei üks ega teine, ei seda ega teist; как бы то ни было olgu kuidas on, olgu sellega kuidas tahes ~ on, igal juhul, mis ka (iganes) ei oleks; да и то сказать kõnek. mis siin salata, tõepoolest, tõele au andes; не та музыка, не тот коленкор madalk. hoopis teine tubakas ~ lugu ~ asi, iseasi; если уж на то пошло kõnek. kui juba, siis juba, kui jutt juba selle peale on läinud
унизительный 126 П (кр. ф. унизителен, унизительна, унизительно, унизительны) alandav; унизительное предложение alandav ~ au pihta käiv ettepanek, унизительное положение alandav olukord
замарать 165a Г сов. кого-что, чем kõnek.
ära määrima ~ mustama, mustaks tegema; она боялась замарать руки ta kartis käsi mustaks teha, у детей замаранные лица lastel on näod kriimud, пальцы замараны чернилами sõrmed on tindiga koos;
ülek. häbistama, määrima; его честь замарана ta au on määritud, он замарал честь всей бригады ta on kogu brigaadi häbistanud;
van. maha kriipsutama; vrd. марать
запятнать 165a Г сов.
что, чем plekke täis ajama, plekiliseks ~ laiguliseks tegema, (ära) plekitama;
кого-что, чем ülek. ära teotama ~ mustama ~ määrima; запятнанная честь määritud ~ teotatud au, запятнать имя nime määrima;
kõnek. kulliks lööma (mängus); vrd. пятнать
иметь 229b Г несов. кого-что olema kellel-millel, evima, omama; он имеет на это право tal on selleks õigus, надо иметь терпение peab olema kannatust, он имеет большой опыт tal on suured kogemused, это имеет важное значение sel on suur tähtsus, see on väga tähtis, я против него ничего не имею mul pole tema vastu midagi, он имел смелость заявить, что... tal oli julgust ~ südant öelda, et..., иметь хорошую репутацию heas kuulsuses ~ hea mainega olema, иметь успех edukas olema, kellel edu olema, иметь целью sihiks olema, он имел всё под рукой ~ под руками tal oli kõik käepärast ~ käe-jala juures, он не имеет понятия об этом tal pole sellest aimu(gi), я имею на него влияние mul on tema üle mõjuvõimu, честь имею доложить mul on au teatada, иметь разрыв mat. katkema, иметь место toimuma, mat. kehtima, иметь запах lõhnama, иметь намерения kavatsema;
иметь в виду кого-что silmas pidama (näit. mingit asjaolu), (siinjuures) mõtlema, arvesse võtma keda-mida; иметь виды на кого-что arvestama kellega-millega, pretendeerima, hammast ihuma kellele-millele, kelle-mille peale; иметь голову на плечах kõnek. pead ~ nuppu olema kellel; иметь дело с кем-чем tegemist tegema kellega-millega; иметь зуб против кого kõnek. vimma ~ viha kandma kelle peale; иметь сердце на кого kõnek. okast südames kandma kelle vastu, vimma kandma kelle peale
клясться 360 (прош. вр. клялось и клялось, клялись и клялись) Г несов. кому, в чём, чем, с союзом что, с инф., без доп. vannet andma, vanduma mida, (vandega) tõotama; клясться в верности truudust vanduma, он клялся исполнить обещание ta tõotas vandega oma lubadust pidada, клясться честью oma au juures ~ nimel vanduma; vrd. поклясться
удостоиться 268 Г сов. несов. удостаиваться чего, с инф. väärima, pälvima, väärt olema, ära teenima, mille osaliseks saama (ka iroon.); удостоиться премии preemiat pälvima ~ saama, удостоиться чьей улыбки kelle naeratust ära teenima ~ väärima, удостоиться похвалы kiitust pälvima, он удостоился этой чести talle sai ~ langes see au osaks

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur