[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
неудобство 94 С с. неод.
‣ ebamugavus; мириться с неудобствами ebamugavustega leppima, доставить массу неудобств кому kellele palju tüli tegema;
‣ (без мн. ч.) piinlikkus, kohmetus; чувствовать неудобство от мысли о чём millise mõtte juures piinlikkust ~ kohmetust tundma
‣ ebamugavus; мириться с неудобствами ebamugavustega leppima, доставить массу неудобств кому kellele palju tüli tegema;
‣ (без мн. ч.) piinlikkus, kohmetus; чувствовать неудобство от мысли о чём millise mõtte juures piinlikkust ~ kohmetust tundma
политика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) poliitika (ka ülek.); внешняя политика välispoliitika, внутренняя политика sisepoliitika, мирная внешняя политика rahumeelne välispoliitika, международная политика rahvusvaheline poliitika, политика мирного сосуществования rahumeelse ~ rahuliku kooseksisteerimise poliitika, политика разрядки pingelõdvenduspoliitika, миролюбивая политика, политика мира rahupoliitika, национальная политика rahvuspoliitika, политика невмешательства mittevahelesegamispoliitika, sekkumatuspoliitika, захватническая политика anastuspoliitika, политика неприсоединения mitteühinemispoliitika, liitumatuspoliitika, политика с позиции силы jõupoliitika, jõupositsioonist lähtumine, политика нейтралитета neutraliteedipoliitika, новая экономическая политика aj. uus majanduspoliitika, nepp, провал какой политики millise poliitika läbikukkumine, следовать какой политике millist poliitikat järgima, осуществлять какую политику millist poliitikat teostama ~ ellu viima ~ järgima ~ ajama, вопросы текущей политики poliitika päevaküsimused, заниматься политикой poliitikaga tegelema, разбираться в политике poliitika(küsimuste)s orienteeruma, стоять вне политики poliitikast eemal ~ kõrval seisma, poliitikasse mitte sekkuma ~ mitte puutuma, poliitikaga mitte tegelema, у тебя неправильная политика kõnek. sa ajad väära poliitikat ~ joont
призма 51 С ж. неод. prisma; зеркальная призма füüs. peegelprisma, наклонная призма mat. kaldprisma, прямая призма mat. püstprisma, смотреть сквозь призму чего ülek. liter. vaatama ~ nägema millise prisma läbi, он изобразил это сквозь призму своего понимания ta kirjeldas seda oma arusaama järgi
хлопоты 51 (род. п. хлопот) С неод. (без ед. ч.)
‣ askeldamine, askeldus, askel, rahmeldus, toimetamine; хлопоты по хозяйству majapidamistöö(d), majapidamismure(d), домашние хлопоты kodutööd, kodutoimetused, kodused tööd ~ toimetused, kodune askeldamine ~ talitamine ~ askel, быть ~ находиться в хлопотах askeldama, millega tegevuses olema;
‣ asjaajamine, asjatoimetus, asjaõiendus, asjatalitus, taotlemine; хлопоты по какому делу millise asja ajamine;
‣ muretsemine, muretsus, mure, hool, vaevanägemine kelle eest ~ pärast; наделать хлопот кому kellele tüli tegema, хлопот не оберёшься с кем-чем kellega-millega on sekeldust ~ tüli kui palju;
◊ хлопот полон рот у кого kõnek. kellel on käed-jalad tööd-tegemist täis
‣ askeldamine, askeldus, askel, rahmeldus, toimetamine; хлопоты по хозяйству majapidamistöö(d), majapidamismure(d), домашние хлопоты kodutööd, kodutoimetused, kodused tööd ~ toimetused, kodune askeldamine ~ talitamine ~ askel, быть ~ находиться в хлопотах askeldama, millega tegevuses olema;
‣ asjaajamine, asjatoimetus, asjaõiendus, asjatalitus, taotlemine; хлопоты по какому делу millise asja ajamine;
‣ muretsemine, muretsus, mure, hool, vaevanägemine kelle eest ~ pärast; наделать хлопот кому kellele tüli tegema, хлопот не оберёшься с кем-чем kellega-millega on sekeldust ~ tüli kui palju;
◊ хлопот полон рот у кого kõnek. kellel on käed-jalad tööd-tegemist täis
