[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 26 artiklit
не частица
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
сойти 374 Г сов. → несов. сходить I
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
тошно kõnek.
‣ Н iiveldamapanevalt, jälgilt, ilgelt; кому on jäle ~ jälk ~ ilge;
‣ предик. кому süda on paha ~ halb ~ läigib; мне от этих порошков делается тошно need pulbrid teevad mu südame pahaks ~ ajavad mind iiveldama, тошно смотреть на него teda vaadates läheb süda pahaks, vastik on teda vaadata;
◊ всем чертям тошно, самому чёрту тошно madalk. kes annab vanakuradile silmad ette
‣ Н iiveldamapanevalt, jälgilt, ilgelt; кому on jäle ~ jälk ~ ilge;
‣ предик. кому süda on paha ~ halb ~ läigib; мне от этих порошков делается тошно need pulbrid teevad mu südame pahaks ~ ajavad mind iiveldama, тошно смотреть на него teda vaadates läheb süda pahaks, vastik on teda vaadata;
◊ всем чертям тошно, самому чёрту тошно madalk. kes annab vanakuradile silmad ette
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
греть 247 Г несов. кого-что, на чём, без доп. soojendama, soojaks tegema, sooja andma; солнце греет päike soojendab ~ annab sooja, шуба хорошо греет kasukas on hästi soe, греть руки на костре ~ над костром lõkke kohal käsi soojendama;
◊ греть ~ нагреть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama
◊ греть ~ нагреть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama
днём Н päeval, päeva ajal; вчера днём eile päeval;
◊ днём с огнём не найти ~ не сыщешь kõnekäänd otsi või tikutulega, annab tikutulega otsida
◊ днём с огнём не найти ~ не сыщешь kõnekäänd otsi või tikutulega, annab tikutulega otsida
легчать 165b Г несов. (без 1 и 2 л.) kõnek.
‣ nõrgenema, järele andma; мороз легчает pakane annab järele;
‣ безл. кому kergem ~ parem hakkama, kergemaks ~ paremaks minema; больному легчает haigel hakkab parem ~ läheb paremaks; vrd. полегчать
‣ nõrgenema, järele andma; мороз легчает pakane annab järele;
‣ безл. кому kergem ~ parem hakkama, kergemaks ~ paremaks minema; больному легчает haigel hakkab parem ~ läheb paremaks; vrd. полегчать
перемолоться 251 Г сов. → несов. перемалываться (suures koguses) jahvatatud saama, jahvatatama;
◊ перемелется -- мука будет vanas. aeg annab arutust, ega putru nii palavalt sööda kui keedetakse
◊ перемелется -- мука будет vanas. aeg annab arutust, ega putru nii palavalt sööda kui keedetakse
поживиться 300 Г сов. за счёт кого, чем, без доп. kõnek. kelle arvel, kust kasu saama ~ lõikama; там есть чем поживиться seal on, mida lõigata ~ võtta, sealt annab võtta, поживиться чужим добром võõrast vara ~ kraami endale kahmama
преподавать 219a Г несов. что, кому-чему õpetama, tunde andma; где, без доп. õpetaja ~ õppejõud olema; он преподаёт нам физику ta annab meile füüsikat, преподавать студентам что üliõpilastele mida lugema, он преподаёт в университете ta on ülikooli õppejõud
свидетельствовать Г несов.
‣ 171b о чём, без доп. tõendama, tunnistust andma, tunnistama; успехи свидетельствуют о мощи страны edu tõendab riigi võimsust ~ annab tõendust riigi võimsusest, свидетельствовать в суде kohtus tunnistust andma, свидетельствовать в суде по делу о краже kohtus varguseasjas tunnistust andma ~ tunnistaja olema;
‣ 171a что tõestama; свидетельствовать подпись allkirja tõestama;
‣ 171a кого-что van. läbi vaatama (näit. haiget)
‣ 171b о чём, без доп. tõendama, tunnistust andma, tunnistama; успехи свидетельствуют о мощи страны edu tõendab riigi võimsust ~ annab tõendust riigi võimsusest, свидетельствовать в суде kohtus tunnistust andma, свидетельствовать в суде по делу о краже kohtus varguseasjas tunnistust andma ~ tunnistaja olema;
‣ 171a что tõestama; свидетельствовать подпись allkirja tõestama;
‣ 171a кого-что van. läbi vaatama (näit. haiget)
свистеть 235 Г несов. что, без доп.
‣ vilistama, vilet laskma; vinguma, vihisema, huilgama; паровоз свистит vedur annab vilet ~ vilistab;
‣ madalk. luiskama, villast viskama, hambasse puhuma;
◊ свистеть в кулак kõnek. (nälja)käppa imema, läbi viie vaatama, kellel on ~ oli nälg varaks, nälga nägema
‣ vilistama, vilet laskma; vinguma, vihisema, huilgama; паровоз свистит vedur annab vilet ~ vilistab;
‣ madalk. luiskama, villast viskama, hambasse puhuma;
◊ свистеть в кулак kõnek. (nälja)käppa imema, läbi viie vaatama, kellel on ~ oli nälg varaks, nälga nägema
сигналить 269b Г несов. кому-чему, о чём, чем signaliseerima, signaalima, signaale edasi andma, signaali(de)ga teatama, signaali andma; автомобиль сигналит auto annab signaali ~ tuututab; vrd. просигналить
суммироваться 171 Г сов. и несов.
‣ summeeruma, (summaks) liituma, (summana) sisaldama; всё это суммируется в урожайности kõik see kajastub ~ annab tunda saagikuses;
‣ (без сов.) страд. к суммировать несов.
‣ summeeruma, (summaks) liituma, (summana) sisaldama; всё это суммируется в урожайности kõik see kajastub ~ annab tunda saagikuses;
‣ (без сов.) страд. к суммировать несов.
эпоним 1 С м. од. eponüüm (aj. vanaajal riigiametnik v. preester, kelle nimega märgiti aastat; ülek. see, kes annab millelegi oma nime)
время 116 С с. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
меткий 122 П (кр. ф. меток, метка, метко, метки; сравн. ст. метче, превосх. ст. метчайший 124) tabav (ka ülek.), täpne, osav, ülek. ka terav; меткий выстрел täpne ~ tabav lask, меткое замечание tabav märkus, он меток в своих ответах ta annab tabavaid vastuseid, меткий глаз täpne silm, меткий стрелок osav laskur ~ kütt, меткий ум terav mõistus
минус 1 С м. неод. mat. miinus (ka ülek.), miinusmärk; семь минус два равно пяти seitse miinus ~ lahutada kaks võrdub viis, поставить минус miinusmärki panema ~ tegema, минус на минус даёт плюс kaks miinust annab plussi, в проекте имеются и минусы projektil on ka miinuseid ~ miinuskülgi
мука 70 С ж. неод. (без мн. ч.) jahu; картофельная мука kartulijahu, -tärklis, кукурузная мука maisijahu, овсяная мука kaerajahu, пшеничная мука nisujahu, ржаная мука rukkijahu, ячменная мука odrajahu, кормовая мука söödajahu, jõusööt, мука крупного помола sõre jahu, буровая мука mäend. puurpuru;
◊ перемелется -- мука будет vanas. küll aeg teravad nurgad lihvib, aeg annab aru
◊ перемелется -- мука будет vanas. küll aeg teravad nurgad lihvib, aeg annab aru
обещанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г обещать сов;
‣ прич. → С обещанное с. неод. (без мн. ч.) lubatu(d);
◊ обещанного три года ждут kõnekäänd lubaduse täitmist annab oodata ~ tuleb kaua oodata
‣ страд. прич. прош. вр. Г обещать сов;
‣ прич. → С обещанное с. неод. (без мн. ч.) lubatu(d);
◊ обещанного три года ждут kõnekäänd lubaduse täitmist annab oodata ~ tuleb kaua oodata
подспорье 113 С с. неод. kõnek. (materiaalne) tugi, abi, toetus, lisa(sissetulek); служить подспорьем lisasissetulekut andma, lisasissetulekuks olema, огород -- большое подспорье в хозяйстве aed annab korralikku lisa majapidamisele
почище Н
‣ puhtamalt; paremini, korralikumalt; (on) puhtam; почище одеться puhtamaid riideid selga panema, почище умыться end korralikumalt ~ hoolikamalt pesema, найти работу почище puhtamat tööd leidma, здесь почище siin on veidi puhtam;
‣ kõnek. ka iroon. etemini, vägevamalt; (on) etem, vägevam, pirakam; эта история почище всех предыдущих see lugu on kõigist eelmistest vägevam, see lugu annab eelmistele silmad ette;
‣ van. tähtsam, peenem, nooblim; места для публики почище kohad peenema publiku jaoks
‣ puhtamalt; paremini, korralikumalt; (on) puhtam; почище одеться puhtamaid riideid selga panema, почище умыться end korralikumalt ~ hoolikamalt pesema, найти работу почище puhtamat tööd leidma, здесь почище siin on veidi puhtam;
‣ kõnek. ka iroon. etemini, vägevamalt; (on) etem, vägevam, pirakam; эта история почище всех предыдущих see lugu on kõigist eelmistest vägevam, see lugu annab eelmistele silmad ette;
‣ van. tähtsam, peenem, nooblim; места для публики почище kohad peenema publiku jaoks
слабеть 229b Г несов. nõrgaks ~ nõrgemaks jääma, nõrgenema, lõtvuma; больной слабел с каждым днём haige jäi iga päevaga nõrgemaks ~ viletsamaks, память слабеет mälu hakkab nõrgenema, ветер слабеет tuul on vaibumas, силы слабеют jõud raugeb, канат слабеет tross lõtvub ~ läheb lõdvaks ~ annab järele; vrd. ослабеть
тужить 310 Г несов. по ком-чём, о ком-чём, по кому-чему, без доп. kõnek. kurvatsema, kurb olema, nukrutsema, taga igatsema ~ leinama; тужить по родителям vanemaid taga igatsema, vanemate järele igatsust tundma, жить и не тужить muret tundmata ~ muretult ~ rõõmsal meelel elama, тужить о молодости noorust taga leinama, не тужи, всё образуется ära kurvasta, küll aeg annab arutust
тускло Н tuhmilt, ähmaselt, ihmjalt, häguselt (ka ülek.), matilt, läiketult, tinedalt; ülek. hallilt, ilmetult, säratult; on ähmane ~ hämar ~ hall ~ pilves; тускло светит лампа lamp annab tuhmi ~ ihmjat valgust
часы 3 С неод. (без ед. ч.) kell, ajanäitaja; карманные часы taskukell, (tasku)uur, ручные ~ наручные часы käekell, стенные ~ настенные часы seinakell, напольные часы kappkell, башенные часы tornikell, солнечные часы päik(e)sekell, песочные часы liivakell, шахматные часы malekell, электронные часы elektronkell, tehn. reaalajakell (annab arvutile signaale tegeliku astronoomilise aja järgi), газовые часы tehn. gaasiarvesti, gaasimõõtur, завести часы kella üles keerama, часы спешат kell käib ette, часы отстают kell jääb taha;
◊ работать как часы nagu kellavärk käima
◊ работать как часы nagu kellavärk käima
