[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 60 artiklit
вешалка 72 С ж. неод.
‣ varn, nagi; повесить пальто на вешалку mantlit varna ~ nagisse riputama;
‣ riidepuu; пиджак сидит на нём как на вешалке pintsak lotendab tal seljas;
‣ tripp; пришить вешалку к пальто mantlile trippi õmblema;
‣ kõnek. riidehoid, rõivistu
‣ varn, nagi; повесить пальто на вешалку mantlit varna ~ nagisse riputama;
‣ riidepuu; пиджак сидит на нём как на вешалке pintsak lotendab tal seljas;
‣ tripp; пришить вешалку к пальто mantlile trippi õmblema;
‣ kõnek. riidehoid, rõivistu
втачивать 168a Г несов. → сов. втачать что külge ~ otsa õmblema; втачивать воротник kraed külge õmblema, втачивать рукав varrukat ~ käist otsa õmblema
вшить 325 (буд. вр. вошью, вошьёшь...) Г сов. → несов. вшивать что, во что (külge, otsa, vahele, sisse) õmblema; вшить рукав varrukat otsa õmblema, бумагу вшили в папку paber õmmeldi kausta
выкройка 75 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) väljalõikamine, juurdelõikus;
‣ lõige; выкройка платья kleidilõige, снять выкройку lõiget võtma, сшить платье по выкройке lõigete järgi kleiti õmblema
‣ (без мн. ч.) väljalõikamine, juurdelõikus;
‣ lõige; выкройка платья kleidilõige, снять выкройку lõiget võtma, сшить платье по выкройке lõigete järgi kleiti õmblema
выстегать 166*a Г сов. → несов. выстёгивать
‣ что ära teppima, läbi õmblema; выстегать одеяло tekki (ära) teppima;
‣ (без несов.) кого kõnek. kere peale andma kellele, nuhtlema, läbi nüpeldama, rihma ~ vemmalt andma kellele; vrd. стегать
‣ что ära teppima, läbi õmblema; выстегать одеяло tekki (ära) teppima;
‣ (без несов.) кого kõnek. kere peale andma kellele, nuhtlema, läbi nüpeldama, rihma ~ vemmalt andma kellele; vrd. стегать
выстрочить 288* Г сов. → несов. выстрачивать что, чем (tihedate pistetega) läbi õmblema; läbi teppima; выстрочить одеяло шёлком tekki siidiga (läbi) teppima; vrd. строчить
вышить 325* Г сов. → несов. вышивать что, на чём, чем (valmis) tikkima, välja õmblema; она вышила рубашку шёлком ta tikkis särgi siidiga, на подушке вышиты цветы padjale on tikitud lilled
дошивать 169a Г несов. → сов. дошить что, до чего mille õmblemist lõpetama, lõpuni ~ valmis (v. mingi ajani) õmblema; дошивать новое платье uue kleidi õmblemist lõpetama
забирать Г несов. → сов. забрать
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
застрочить I 288, буд. вр. также 311a Г сов. → несов. застрачивать что (õmblusmasinaga) külge ~ otsa ~ läbi ~ kinni õmblema; она застрочила воротник ta õmbles krae külge
застрочить II 288 (без страд. прич.), буд. вр. также 311b Г сов. kõnek.
‣ masinaga õmblema hakkama;
‣ tärisema ~ tikkima hakkama (kuulipilduja kohta);
‣ (kiiresti) kirjutama hakkama
‣ masinaga õmblema hakkama;
‣ tärisema ~ tikkima hakkama (kuulipilduja kohta);
‣ (kiiresti) kirjutama hakkama
зашить 325 Г сов. → несов. зашивать
‣ что, чем, во что kinni ~ kokku ~ sisse õmblema; зашить разорванное пальто lõhkist ~ katkist palitut kinni õmblema, зашить рану haava kinni õmblema;
‣ что (laudadega vm.) üle lööma; зашить досками laudadega üle lööma, plangutama, стена была зашита металлическими листами sein oli metallplaatidega üle löödud
‣ что, чем, во что kinni ~ kokku ~ sisse õmblema; зашить разорванное пальто lõhkist ~ katkist palitut kinni õmblema, зашить рану haava kinni õmblema;
‣ что (laudadega vm.) üle lööma; зашить досками laudadega üle lööma, plangutama, стена была зашита металлическими листами sein oli metallplaatidega üle löödud
к II предлог с дат. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
клин ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. неод.
‣ kiil, talb; вогнать клин kiilu sisse taguma, борода клином kikkhabe;
‣ (põllu-, riide-) siil (-u), paan; põllutükk; вшить клин siilu vahele õmblema, юбка из четырёх клиньев nelja paaniga seelik, озимый клин taliviljapõld;
‣ aj., sõj. seanina (kiilukujuline lahingurivi);
◊ клином не вышибешь чего из кого kõnek. löö või maha, aga seda mõtet vm. kellest välja ei saa; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka; клин клином вышибать kõnek. talba talvaga välja taguma, millest tõbi, sellest abi; куда ни кинь -- всё клин vanas. igal pool pigi (väljapääsutu olukorra kohta)
‣ kiil, talb; вогнать клин kiilu sisse taguma, борода клином kikkhabe;
‣ (põllu-, riide-) siil (-u), paan; põllutükk; вшить клин siilu vahele õmblema, юбка из четырёх клиньев nelja paaniga seelik, озимый клин taliviljapõld;
‣ aj., sõj. seanina (kiilukujuline lahingurivi);
◊ клином не вышибешь чего из кого kõnek. löö või maha, aga seda mõtet vm. kellest välja ei saa; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka; клин клином вышибать kõnek. talba talvaga välja taguma, millest tõbi, sellest abi; куда ни кинь -- всё клин vanas. igal pool pigi (väljapääsutu olukorra kohta)
крючок 24 С м.
‣ неод. konks (ka ülek.); haak; повесить пальто на крючок mantlit konksu (otsa) riputama, закрыть дверь на крючок ust haaki panema, откинуть крючок haaki avama, haagist lahti tegema, пришить крючок к кофточке jakile haaki ette õmblema, спусковой крючок päästik;
‣ неод. heegelnõel; вязать крючком heegeldama;
‣ неод. õng, õngekonks; kisk, kida;
‣ од. kõnek. nõksumees, seaduseväänaja;
◊ попадаться ~ попасться на крючок õnge minema
‣ неод. konks (ka ülek.); haak; повесить пальто на крючок mantlit konksu (otsa) riputama, закрыть дверь на крючок ust haaki panema, откинуть крючок haaki avama, haagist lahti tegema, пришить крючок к кофточке jakile haaki ette õmblema, спусковой крючок päästik;
‣ неод. heegelnõel; вязать крючком heegeldama;
‣ неод. õng, õngekonks; kisk, kida;
‣ од. kõnek. nõksumees, seaduseväänaja;
◊ попадаться ~ попасться на крючок õnge minema
машинка 72 С ж. неод.
‣ dem. vt. машина;
‣ masin; пишущая машинка kirjutusmasin, kirjuti, швейная машинка õmblusmasin, машинка для стрижки волос juukselõikusmasin, стричь под машинку masinaga (lühikeseks) lõikama, переписать на машинке masinal ümber kirjutama, писать ~ печатать на машинке masinal ~ masinaga kirjutama, tippima, стучать на машинке kõnek. masinal toksima ~ klõbistama, шить на машинке masinaga ~ masinal õmblema, машинка испортилась masin läks rikki
‣ dem. vt. машина;
‣ masin; пишущая машинка kirjutusmasin, kirjuti, швейная машинка õmblusmasin, машинка для стрижки волос juukselõikusmasin, стричь под машинку masinaga (lühikeseks) lõikama, переписать на машинке masinal ümber kirjutama, писать ~ печатать на машинке masinal ~ masinaga kirjutama, tippima, стучать на машинке kõnek. masinal toksima ~ klõbistama, шить на машинке masinaga ~ masinal õmblema, машинка испортилась masin läks rikki
мерка 72 С ж. неод.
‣ mõõt, mõõdupuu (ka ülek.); mõõde (mõõte), mõõtmine; сшить по мерке mõõdu järgi õmblema, снимать мерку с кого kelle(lt) mõõtu võtma, наборная мерка trük. (1) laomõõt, (2) lao mõõtmine;
‣ setverik, veerik, mõõt; две мерки зерна kaks mõõtu ~ setverikku vilja;
◊ мерить своей меркой кого keda oma mõõdupuuga mõõtma
‣ mõõt, mõõdupuu (ka ülek.); mõõde (mõõte), mõõtmine; сшить по мерке mõõdu järgi õmblema, снимать мерку с кого kelle(lt) mõõtu võtma, наборная мерка trük. (1) laomõõt, (2) lao mõõtmine;
‣ setverik, veerik, mõõt; две мерки зерна kaks mõõtu ~ setverikku vilja;
◊ мерить своей меркой кого keda oma mõõdupuuga mõõtma
над-, надо- приставка väljendab
‣ lisamist, suurendamist: juurde, külge, otsa, peale jt.; надклеить jätkuks juurde ~ otsa kleepima, надбавить juurde lisama, надшить otsa õmblema, jätkama, надстроить peale ehitama;
‣ osalist v. poolikut tegevust, poolelijätmist: -st, küljest, sisse jt.; надкусить tükki küljest hammustama, надрезать sisse lõikama, sisselõiget tegema, sälkama;
‣ (liitomadussõna osisena) pealolemist: -pealne, peal-; надземный maapealne, pealmaa-, надкостный luupealne
‣ lisamist, suurendamist: juurde, külge, otsa, peale jt.; надклеить jätkuks juurde ~ otsa kleepima, надбавить juurde lisama, надшить otsa õmblema, jätkama, надстроить peale ehitama;
‣ osalist v. poolikut tegevust, poolelijätmist: -st, küljest, sisse jt.; надкусить tükki küljest hammustama, надрезать sisse lõikama, sisselõiget tegema, sälkama;
‣ (liitomadussõna osisena) pealolemist: -pealne, peal-; надземный maapealne, pealmaa-, надкостный luupealne
надшить 325 (буд. вр. надошью, надошьёшь...) Г сов. → несов. надшивать что, на что, к чему, чем (jätku) otsa õmblema, pikemaks tegema, jätkama; надшить простыню lina pikemaks tegema
наложить 311a Г сов. → несов. накладывать
‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊ наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊ наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
настрочить 288, буд. вр. также 311a Г сов. → несов. настрачивать
‣ что, чего (mingit kogust õmblusmasinal) valmis ~ peale tikkima ~ õmblema ~ teppima; настрочить узор mustrit tikkima, настрочить карманы taskuid peale teppima;
‣ (без несов) что, чего kõnek. (kähku) valmis kirjutama ~ viskama; настрочить заявление avaldust valmis viskama; vrd. строчить
‣ что, чего (mingit kogust õmblusmasinal) valmis ~ peale tikkima ~ õmblema ~ teppima; настрочить узор mustrit tikkima, настрочить карманы taskuid peale teppima;
‣ (без несов) что, чего kõnek. (kähku) valmis kirjutama ~ viskama; настрочить заявление avaldust valmis viskama; vrd. строчить
нашить 325 Г сов. → несов. нашивать
‣ чего (mingit hulka) valmis õmblema; она нашила распашонок ta õmbles beebisärgid valmis ~ õmbles hulga beebisärke;
‣ что, на что külge ~ peale õmblema; нашить ленту на шляпу paela mütsi külge õmblema, нашить карман taskut peale õmblema
‣ чего (mingit hulka) valmis õmblema; она нашила распашонок ta õmbles beebisärgid valmis ~ õmbles hulga beebisärke;
‣ что, на что külge ~ peale õmblema; нашить ленту на шляпу paela mütsi külge õmblema, нашить карман taskut peale õmblema
непрочно Н kindlusetult, ebakindlalt, nõrgalt; непрочно пришить nõrgalt ~ kergelt (külge) õmblema
обвязать 198 Г сов. → несов. обвязывать
‣ что, чем mille ümber mässima ~ mähkima ~ siduma, mida millega kinni siduma ~ köitma; ehit. vöötama; она обвязала голову платком ta mässis räti ümber pea, обвязать ящик верёвкой kasti nööriga kinni siduma, kastile nööri ümber siduma, обвязать верёвку вокруг чего mida nööriga kinni siduma, nööri mille ümber siduma;
‣ что, чем mille ümber heegeldama ~ kuduma mida; обвязать ворот кружевами kaeluse ümber pitsi heegeldama;
‣ кого madalk. (haril. mitmele) kõike vajalikku kuduma; обвязать и обшить детей lastele kõike vajalikku selga kuduma ja õmblema
‣ что, чем mille ümber mässima ~ mähkima ~ siduma, mida millega kinni siduma ~ köitma; ehit. vöötama; она обвязала голову платком ta mässis räti ümber pea, обвязать ящик верёвкой kasti nööriga kinni siduma, kastile nööri ümber siduma, обвязать верёвку вокруг чего mida nööriga kinni siduma, nööri mille ümber siduma;
‣ что, чем mille ümber heegeldama ~ kuduma mida; обвязать ворот кружевами kaeluse ümber pitsi heegeldama;
‣ кого madalk. (haril. mitmele) kõike vajalikku kuduma; обвязать и обшить детей lastele kõike vajalikku selga kuduma ja õmblema
обшить 325 (буд. вр. обошью, обошьёшь..., прош. вр. обшил...) Г сов. → несов. обшивать
‣ что, чем ääristama, kantima, äärde ~ peale õmblema; (õmblusvaru) äärestama; обшить фартук кантом põlle kantima;
‣ что, чем millele ümber õmblema mida, sisse õmblema mida; обшить посылку холстом pakile riidest kotti õmblema;
‣ кого kõnek. (kõikidele) rõivaid (selga) õmblema; обшить всю семью kogu perele rõivaid tegema;
‣ что, чем ehit. vooderdama; обшить дом досками maja laudadega vooderdama
‣ что, чем ääristama, kantima, äärde ~ peale õmblema; (õmblusvaru) äärestama; обшить фартук кантом põlle kantima;
‣ что, чем millele ümber õmblema mida, sisse õmblema mida; обшить посылку холстом pakile riidest kotti õmblema;
‣ кого kõnek. (kõikidele) rõivaid (selga) õmblema; обшить всю семью kogu perele rõivaid tegema;
‣ что, чем ehit. vooderdama; обшить дом досками maja laudadega vooderdama
пересадить 313a Г сов. → несов. пересаживать
‣ кого-что, куда teisale istuma panema ~ viima ~ tooma; teisale ümber paigutama; пересадить гостя в кресло külalist tugitooli ümber istuda paluma, пересадить ученика за другую парту õpilast teise pinki istuma panema, пересадить кого в другой вагон keda teise vagunisse viima, пересади его к нам too ta siia meie juurde istuma, пересадить пуговицы nööpe ettepoole ~ lähemale ~ kaugemale ~ teise kohta ümber õmblema;
‣ кого, на что ülek. kõnek. (teisele toidule) üle viima; пересадить кого на диету keda dieedile panema, пересадить кого на молочную пищу keda piimatoidule üle viima;
‣ что, куда ümber istutama; пересадить огурцы из парника на грядки kurke lavast peenrale istutama;
‣ что med. siirdama, siirdistutama, transplanteerima; пересадить кожу nahka siirdama;
‣ что, на что (teisale) otsa panema; пересадить топор на другое топорище kirvele teist vart (taha) panema;
‣ кого-что, через что kõnek. üle tõstma ~ aitama; пересадить кого через забор keda üle aia tõstma ~ aitama
‣ кого-что, куда teisale istuma panema ~ viima ~ tooma; teisale ümber paigutama; пересадить гостя в кресло külalist tugitooli ümber istuda paluma, пересадить ученика за другую парту õpilast teise pinki istuma panema, пересадить кого в другой вагон keda teise vagunisse viima, пересади его к нам too ta siia meie juurde istuma, пересадить пуговицы nööpe ettepoole ~ lähemale ~ kaugemale ~ teise kohta ümber õmblema;
‣ кого, на что ülek. kõnek. (teisele toidule) üle viima; пересадить кого на диету keda dieedile panema, пересадить кого на молочную пищу keda piimatoidule üle viima;
‣ что, куда ümber istutama; пересадить огурцы из парника на грядки kurke lavast peenrale istutama;
‣ что med. siirdama, siirdistutama, transplanteerima; пересадить кожу nahka siirdama;
‣ что, на что (teisale) otsa panema; пересадить топор на другое топорище kirvele teist vart (taha) panema;
‣ кого-что, через что kõnek. üle tõstma ~ aitama; пересадить кого через забор keda üle aia tõstma ~ aitama
перестрочить 288, буд. вр. также 311a Г сов. → несов. перестрачивать что (uuesti, kõnek. kõike, palju läbi) teppima ~ õmblema
перешить 325 Г сов. → несов. перешивать
‣ что, из чего ümber õmblema ~ tegema; teise kohta õmblema; перешить платье kleiti ümber tegema, перешить из пальто куртку mantlist jopet tegema;
‣ что kõnek. (kõike, hulka) valmis õmblema;
‣ что uuesti vooderdama ~ üle lööma;
‣ что raudt. ümber naelutama
‣ что, из чего ümber õmblema ~ tegema; teise kohta õmblema; перешить платье kleiti ümber tegema, перешить из пальто куртку mantlist jopet tegema;
‣ что kõnek. (kõike, hulka) valmis õmblema;
‣ что uuesti vooderdama ~ üle lööma;
‣ что raudt. ümber naelutama
подшить 325 (буд. вр. подошью, подошьёшь...) Г сов. → несов. подшивать
‣ что, к чему, чем alla õmblema; tallutama; подшить подкладку к пальто mantlile voodrit alla õmblema, подшить валенки viltidele taldu alla õmblema, подшить каймой kantima, kandiga ääristama;
‣ что palistama; подшить платок rätti palistama;
‣ что (kokku) köitma; подшить документы к делу dokumente kausta köitma;
‣ что, чем ehit. vooderdama; подшить потолок lage vooderdama
‣ что, к чему, чем alla õmblema; tallutama; подшить подкладку к пальто mantlile voodrit alla õmblema, подшить валенки viltidele taldu alla õmblema, подшить каймой kantima, kandiga ääristama;
‣ что palistama; подшить платок rätti palistama;
‣ что (kokku) köitma; подшить документы к делу dokumente kausta köitma;
‣ что, чем ehit. vooderdama; подшить потолок lage vooderdama
понашить 325 Г сов. что, чего kõnek. (aja jooksul) palju valmis ~ külge ~ peale õmblema; понашить платьев suurt hulka kleite valmis õmblema
посадить 313a Г сов. → несов. сажать
‣ что istutama, maha panema; посадить цветы lilli istutama, посадить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что, на что, куда istuma panema; кого, за что, с инф. mida tegema sundima ~ panema; посадить малыша на стул väikemeest toolile istuma panema, посадить его рядом с собой teda enda kõrvale istuma panema, посадить ребёнка за уроки last õppetükke tegema ~ õppima sundima, посадить курицу на яйца kana hauduma panema;
‣ кого-что, куда panema, asetama; посадить на поезд rongi peale panema ~ aitama, посадить больного на диету kõnek. haiget dieedile panema, посадить топор на топорище kirvele vart taha panema, посадить пироги в печь pirukaid ahju panema, посадить собаку на цепь koera ketti panema, наискось посаженные глаза veidi pilukil silmad, глубоко посаженные глаза sügavad ~ sügaval asetsevad silmad;
‣ кого-что, куда vangi ~ kinni panema; посадить в тюрьму vangi ~ kinni panema, vangistama, посадить под арест aresti panema;
‣ что, на что kõnek. peale ajama (näit. plekki); посадить в тетради кляксу tindiplekki vihikusse tegema;
‣ что, на что kõnek. peale ~ külge õmblema ~ kinnitama; посадить пуговицы на пальто mantlile nööpe külge õmblema ~ ajama;
‣ кого-что maandama, maanduma sundima; madalikule ajama; посадить самолёт lennukit maandama, посадить судно на мель laeva madalikule ~ karile ajama;
‣ кого madalk. täbarasse olukorda panema; посадить на экзамене eksamil küsimustega vahele võtma;
‣ что, кому madalk. sisse lööma ~ taguma;
◊ посадить ~ сажать в калошу ~ в лужу кого kõnek. keda rumalasse ~ täbarasse olukorda panema; посадить ~ сажать на шею чью, кого, кому kõnek. kellele kaela määrima; посадить ~ сажать на хлеб и (на) воду кого kõnek. keda vee ja leiva peale panema; vrd. сажать
‣ что istutama, maha panema; посадить цветы lilli istutama, посадить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что, на что, куда istuma panema; кого, за что, с инф. mida tegema sundima ~ panema; посадить малыша на стул väikemeest toolile istuma panema, посадить его рядом с собой teda enda kõrvale istuma panema, посадить ребёнка за уроки last õppetükke tegema ~ õppima sundima, посадить курицу на яйца kana hauduma panema;
‣ кого-что, куда panema, asetama; посадить на поезд rongi peale panema ~ aitama, посадить больного на диету kõnek. haiget dieedile panema, посадить топор на топорище kirvele vart taha panema, посадить пироги в печь pirukaid ahju panema, посадить собаку на цепь koera ketti panema, наискось посаженные глаза veidi pilukil silmad, глубоко посаженные глаза sügavad ~ sügaval asetsevad silmad;
‣ кого-что, куда vangi ~ kinni panema; посадить в тюрьму vangi ~ kinni panema, vangistama, посадить под арест aresti panema;
‣ что, на что kõnek. peale ajama (näit. plekki); посадить в тетради кляксу tindiplekki vihikusse tegema;
‣ что, на что kõnek. peale ~ külge õmblema ~ kinnitama; посадить пуговицы на пальто mantlile nööpe külge õmblema ~ ajama;
‣ кого-что maandama, maanduma sundima; madalikule ajama; посадить самолёт lennukit maandama, посадить судно на мель laeva madalikule ~ karile ajama;
‣ кого madalk. täbarasse olukorda panema; посадить на экзамене eksamil küsimustega vahele võtma;
‣ что, кому madalk. sisse lööma ~ taguma;
◊ посадить ~ сажать в калошу ~ в лужу кого kõnek. keda rumalasse ~ täbarasse olukorda panema; посадить ~ сажать на шею чью, кого, кому kõnek. kellele kaela määrima; посадить ~ сажать на хлеб и (на) воду кого kõnek. keda vee ja leiva peale panema; vrd. сажать
приставить 278a Г сов. → несов. приставлять
‣ что, к чему mille juurde ~ vastu ~ najale tõstma ~ panema ~ toetama, naaldama; приставить стул к столу tooli laua juurde panema ~ tõstma, приставить лестницу к стене redelit seina najale panema, приставить бинокль к глазам binoklit silmade ette tõstma;
‣ что, к чему jätkama, külge õmblema, jätku otsa panema; juurde ehitama; lisama;
‣ кого-что, к кому-чему kõnek. kelle järele valvama panema, kelle juurde määrama; приставить стражу valvet juurde ~ püssimeest kõrvale panema, приставить кого к телятам keda vasikatalitajaks panema
‣ что, к чему mille juurde ~ vastu ~ najale tõstma ~ panema ~ toetama, naaldama; приставить стул к столу tooli laua juurde panema ~ tõstma, приставить лестницу к стене redelit seina najale panema, приставить бинокль к глазам binoklit silmade ette tõstma;
‣ что, к чему jätkama, külge õmblema, jätku otsa panema; juurde ehitama; lisama;
‣ кого-что, к кому-чему kõnek. kelle järele valvama panema, kelle juurde määrama; приставить стражу valvet juurde ~ püssimeest kõrvale panema, приставить кого к телятам keda vasikatalitajaks panema
пристрочить 288, буд. вр. также 311a Г сов. → несов. пристрачивать что, к чему peale ~ külge õmblema; пристрочить карманы taskuid peale õmblema
пришить 325 Г сов. → несов. пришивать
‣ что ette ~ otsa ~ külge ~ kinni õmblema; пришить пуговицу nööpi ette õmblema, пришить рукав käist otsa õmblema, пришить на живую нитку kõnek. ülepeakaela ~ kuidagiviisi kokku traageldama ~ kortsima;
‣ что külge ~ kinni naelutama; пришить доски к стене laudu seina külge lööma;
‣ что, кому-чему ülek. madalk. kellele mida külge pookima;
‣ кого madalk. maha lööma ~ nottima
‣ что ette ~ otsa ~ külge ~ kinni õmblema; пришить пуговицу nööpi ette õmblema, пришить рукав käist otsa õmblema, пришить на живую нитку kõnek. ülepeakaela ~ kuidagiviisi kokku traageldama ~ kortsima;
‣ что külge ~ kinni naelutama; пришить доски к стене laudu seina külge lööma;
‣ что, кому-чему ülek. madalk. kellele mida külge pookima;
‣ кого madalk. maha lööma ~ nottima
простегать 166 Г сов. → несов. простёгивать что (vateeritud eset) teppima, läbi õmblema; простегать одеяло tekki teppima
прострочить 288, буд. вр. также 311a Г сов. → несов. прострачивать
‣ что läbi õmblema ~ teppima;
‣ (без страд. прич.) из чего, по чему, кого-что, без доп. kõnek. tärinal tulistama keda, kelle-mille pihta; (automaadist) läbi ~ sõelapõhjaks laskma;
‣ что, без доп. (teatud aeg v. ajani) õmblema ~ teppima
‣ что läbi õmblema ~ teppima;
‣ (без страд. прич.) из чего, по чему, кого-что, без доп. kõnek. tärinal tulistama keda, kelle-mille pihta; (automaadist) läbi ~ sõelapõhjaks laskma;
‣ что, без доп. (teatud aeg v. ajani) õmblema ~ teppima
прошить 325 Г сов. → несов. прошивать что
‣ kinni ~ läbi õmblema, õmblust tegema, välja õmblema; tikkima, kaunistama, kirjama; прошить подошву talda alla õmblema, прошить воротник kraed läbi teppima, прошить бисером helmestega tikkima, прошить узорами mustriga kirjama;
‣ tehn. augustama, mulgustama (sepistamisel);
‣ naelutama, naeltega kinnitama; прошить доски гвоздями laudu kinni naelutama;
‣ kõnek. sõelapõhjaks ~ läbi laskma; прошить пулями (kuulidega) sõelapõhjaks laskma, дом прошило снарядом mürsk tungis majast läbi;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) õmblema
‣ kinni ~ läbi õmblema, õmblust tegema, välja õmblema; tikkima, kaunistama, kirjama; прошить подошву talda alla õmblema, прошить воротник kraed läbi teppima, прошить бисером helmestega tikkima, прошить узорами mustriga kirjama;
‣ tehn. augustama, mulgustama (sepistamisel);
‣ naelutama, naeltega kinnitama; прошить доски гвоздями laudu kinni naelutama;
‣ kõnek. sõelapõhjaks ~ läbi laskma; прошить пулями (kuulidega) sõelapõhjaks laskma, дом прошило снарядом mürsk tungis majast läbi;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) õmblema
прошнуровать 172a Г сов. → несов. прошнуровывать что läbi nöörima, nööritama, nööri läbi tõmbama, (kausta vm.) läbi õmblema, (nööriga) köitma
пуговица 80 С ж. неод. nööp; бельевая пуговица pesunööp, медная пуговица vasknööp, перламутровая пуговица pärlmutternööp, форменная пуговица vorminööp, пришить пуговицу nööpi ette õmblema, застегнуть пуговицу nööpi kinni panema, застегнуть пальто на все пуговицы mantlil kõiki nööpe kinni panema, mantlit kinni nööpima, расстегнуть пуговицы nööpe lahti tegema, пуговица расстегнулась nööp on lahti läinud
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
расшить 325 (буд. вр. разошью, разошьёшь, разошьёт) Г сов. → несов. расшивать что
‣ kõnek. (õmmeldut) lahti harutama; расшить тюк (kauba)palli lahti harutama;
‣ välja õmblema, tikkima, tikandiga kaunistama; расшить рукава käiseid (ära) tikkima, käistele tikandit tegema;
‣ ehit. vuukima, vuuke viimistlema; расшить швы vuukima, расшить кладку müüri(tist) vuukima
‣ kõnek. (õmmeldut) lahti harutama; расшить тюк (kauba)palli lahti harutama;
‣ välja õmblema, tikkima, tikandiga kaunistama; расшить рукава käiseid (ära) tikkima, käistele tikandit tegema;
‣ ehit. vuukima, vuuke viimistlema; расшить швы vuukima, расшить кладку müüri(tist) vuukima
рост 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kasvamine, (juurde)kasv, iibamine; tõus; рост растений taimede kasvamine, верхушечный рост ladva ~ tipu kasv, хлеба идут на рост vili kasvab jõudsasti, рост волос juuste kasvamine, juuksekasv, шить на рост kasvamise jagu suurema õmblema, рост посевной площади külvipinna laienemine, рост культурного уровня kultuuritaseme tõus, рост заработной платы palga tõus, рост народонаселения rahvastiku juurdekasv ~ iive, рост поголовья скота loomade arvu suurenemine;
‣ (без мн. ч.) kasv, pikkus; высокого роста человек pikk ~ pikka kasvu ~ pikakasvuline inimene, она мала ростом ta on väikest ~ lühikest kasvu, в рост человека inimesepikkune, во весь ~ в полный рост täies pikkuses, одного роста ühepikkused, ühte kasvu, построить по росту pikkuse järgi üles rivistama, он не вышел ростом kõnek. ta on pisikest kasvu, tal jääb pikkusest ~ pikkust vajaka, ta ei anna pikkuse poolest mõõtu välja, одежда ему по росту riided on talle parajad, рост шрифта trük. (trüki)kirjakõrgus;
‣ van. intress; отдавать деньги в рост raha intressi peale panema
‣ (без мн. ч.) kasvamine, (juurde)kasv, iibamine; tõus; рост растений taimede kasvamine, верхушечный рост ladva ~ tipu kasv, хлеба идут на рост vili kasvab jõudsasti, рост волос juuste kasvamine, juuksekasv, шить на рост kasvamise jagu suurema õmblema, рост посевной площади külvipinna laienemine, рост культурного уровня kultuuritaseme tõus, рост заработной платы palga tõus, рост народонаселения rahvastiku juurdekasv ~ iive, рост поголовья скота loomade arvu suurenemine;
‣ (без мн. ч.) kasv, pikkus; высокого роста человек pikk ~ pikka kasvu ~ pikakasvuline inimene, она мала ростом ta on väikest ~ lühikest kasvu, в рост человека inimesepikkune, во весь ~ в полный рост täies pikkuses, одного роста ühepikkused, ühte kasvu, построить по росту pikkuse järgi üles rivistama, он не вышел ростом kõnek. ta on pisikest kasvu, tal jääb pikkusest ~ pikkust vajaka, ta ei anna pikkuse poolest mõõtu välja, одежда ему по росту riided on talle parajad, рост шрифта trük. (trüki)kirjakõrgus;
‣ van. intress; отдавать деньги в рост raha intressi peale panema
с-, со-, съ- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumise ülalt-alla suunda alla, maha; скатиться alla ~ maha veerema, стечь maha voolama ~ jooksma, сойти maha ~ alla minema ~ tulema, laskuma, сбросить alla ~ maha viskama;
‣ eemaldamist v eraldamist maha, ära, ült, pealt, küljest; сбрить бороду habet maha ajama, срубить дерево puud maha raiuma ~ langetama, сбросить пальто kõnek. mantlit ült ~ seljast võtma;
‣ kuskil käimist ära; сходить в аптеку apteegis ära käima, сбегать за хлебом leiba toomas käima;
‣ mitmelt poolt ühte ja samasse kohta suundumist v kutsumist kokku; согнать kokku ajama, созвать kokku kutsuma;
‣ ühendamist kokku, ühte; связать kokku siduma, ühte köitma, склеить kokku kleepima ~ liimima;
‣ osalemist koos-, kaasas; сопровождать saatma, kaasas olema ~ käima;
‣ (ся -verbide puhul) vastastikust tegevust kokku; сговориться kokku rääkima;
‣ võrdlemist; сверить õigsust kontrollima, сравнить võrdlema, kõrvutama, kõrvu seadma;
‣ kopeerimist maha; списать maha kirjutama, срисовать maha joonistama;
‣ muutmist v muutumist; сузить kitsamaks tegema, смягчить pehmendama, сморщиться kirtsu ~ kortsu ~ krimpsu ~ kipra tõmbuma ~ minema;
‣ ärakulutamist ära, lõpuni, viimseni; скормить ära söötma (sööta), смылить seepi ära pesema ~ (pestes) kulutama;
‣ valmistegemist valmis; сшить платье kleiti valmis õmblema, спечь пирог pirukat valmis küpsetama, станцевать польку polkat maha tantsima;
‣ perfektiivset aspektipaarikut; делать tegema -- сделать ära ~ valmis ~ lõpuni tegema, варить keetma -- сварить ära ~ pehmeks ~ valmis keetma, петь laulma -- спеть ära ~ maha laulma; II adverbiliitena väljendab . kohta v suunda; сбоку külje pealt, снизу alt, справа paremalt;
‣ põhjust; сгоряча tulisest peast, ägedushoos, смолоду nooruse tõttu
‣ liikumise ülalt-alla suunda alla, maha; скатиться alla ~ maha veerema, стечь maha voolama ~ jooksma, сойти maha ~ alla minema ~ tulema, laskuma, сбросить alla ~ maha viskama;
‣ eemaldamist v eraldamist maha, ära, ült, pealt, küljest; сбрить бороду habet maha ajama, срубить дерево puud maha raiuma ~ langetama, сбросить пальто kõnek. mantlit ült ~ seljast võtma;
‣ kuskil käimist ära; сходить в аптеку apteegis ära käima, сбегать за хлебом leiba toomas käima;
‣ mitmelt poolt ühte ja samasse kohta suundumist v kutsumist kokku; согнать kokku ajama, созвать kokku kutsuma;
‣ ühendamist kokku, ühte; связать kokku siduma, ühte köitma, склеить kokku kleepima ~ liimima;
‣ osalemist koos-, kaasas; сопровождать saatma, kaasas olema ~ käima;
‣ (ся -verbide puhul) vastastikust tegevust kokku; сговориться kokku rääkima;
‣ võrdlemist; сверить õigsust kontrollima, сравнить võrdlema, kõrvutama, kõrvu seadma;
‣ kopeerimist maha; списать maha kirjutama, срисовать maha joonistama;
‣ muutmist v muutumist; сузить kitsamaks tegema, смягчить pehmendama, сморщиться kirtsu ~ kortsu ~ krimpsu ~ kipra tõmbuma ~ minema;
‣ ärakulutamist ära, lõpuni, viimseni; скормить ära söötma (sööta), смылить seepi ära pesema ~ (pestes) kulutama;
‣ valmistegemist valmis; сшить платье kleiti valmis õmblema, спечь пирог pirukat valmis küpsetama, станцевать польку polkat maha tantsima;
‣ perfektiivset aspektipaarikut; делать tegema -- сделать ära ~ valmis ~ lõpuni tegema, варить keetma -- сварить ära ~ pehmeks ~ valmis keetma, петь laulma -- спеть ära ~ maha laulma; II adverbiliitena väljendab . kohta v suunda; сбоку külje pealt, снизу alt, справа paremalt;
‣ põhjust; сгоряча tulisest peast, ägedushoos, смолоду nooruse tõttu
стежок 24 С м. неод. piste; стежки pisted, õmblus, подшивочный стежок palistuspiste, цепной стежок ahelpiste, жёсткие стежки jäikpiste, петельные стежки nööpaugupiste, машинные стежки masintikkpiste, шить мелкими стежками väikeste ~ tihedate pistetega õmblema
строчить 288, 312 Г несов.
‣ что teppima, läbi õmblema, tikkima; строчить воротник kraed teppima;
‣ без доп. kõnek. õmblusmasinaga vuristama (ülek. ka kõnelemise kohta); строчит как пулемёт vuristab (rääkida) nagu kuulipilduja(st);
‣ что, без доп. kõnek. kirjutada vehkima; строчить письмо kirja kirjutada vehkima ~ vuhtima;
‣ без доп. kõnek. täristama; пулемёты строчили kuulipildujad täristasid;
‣ без доп. kõnek. sibama, vudima, tippima; vrd. выстрочить, настрочить, прострочить
‣ что teppima, läbi õmblema, tikkima; строчить воротник kraed teppima;
‣ без доп. kõnek. õmblusmasinaga vuristama (ülek. ka kõnelemise kohta); строчит как пулемёт vuristab (rääkida) nagu kuulipilduja(st);
‣ что, без доп. kõnek. kirjutada vehkima; строчить письмо kirja kirjutada vehkima ~ vuhtima;
‣ без доп. kõnek. täristama; пулемёты строчили kuulipildujad täristasid;
‣ без доп. kõnek. sibama, vudima, tippima; vrd. выстрочить, настрочить, прострочить
сшить 325 (буд. вр. сошью, сошьёшь, сошьёт) Г сов. → несов. сшивать что
‣ kokku ~ valmis õmblema; сшить пальто palitut valmis õmblema;
‣ ühendama, liitma; сшить листы железа (клёпкой) plekitahvleid kokku neetima, сшить доски laudu kokku lööma; vrd. шить
‣ kokku ~ valmis õmblema; сшить пальто palitut valmis õmblema;
‣ ühendama, liitma; сшить листы железа (клёпкой) plekitahvleid kokku neetima, сшить доски laudu kokku lööma; vrd. шить
тачать 165a Г несов. что teppima, tikkima, teppõmblusega õmblema, tikkõmblust tegema; тачать сапоги saapaid õmblema, тачать шилом и иголкой naaskli ja nõelaga teppõmblust tegema
убрать 216 Г сов. → несов. убирать
‣ кого-что ära koristama (kõnek. ka ülek.), korda tegema, ära panema; убрать комнату tuba korda tegema ~ kraamima ~ koristama, убрать постель aset ~ voodit korda ~ üles tegema, voodiriideid ~ aset kokku panema, убрать платье в шкаф kleiti kappi (eest ära) panema, убрать со стола lauda kraamima ~ koristama, убрать поле põldu koristama, põllult saaki koristama, убрать зерновые vilja lõikama, teravilja koristama, убрать картофель kartuleid (üles) võtma, убери локти со стола võta küünarnukid laua pealt (ära), уберите ребёнка в другую комнату kõnek. viige laps teise tuppa, убрать парус mer. purje vähendama ~ kokku panema, убрать якорь по-походному mer. ankrut merekindlalt sorima;
‣ кого-что kõnek. eemaldama, kõrvaldama, välja viskama; убрать из повести длинноты jutustusest heietusi välja viskama ~ rookima, убрать с места директора direktori ametikohalt ~ ametist lahti laskma ~ vallandama, убрать посторонных kõrvalisi isikuid ära ajama ~ minema ~ ära saatma, уберите из коллектива этого бездельника lööge see logard kollektiivist minema;
‣ что kõnek. vähemale ~ koomale ~ sisse võtma ~ õmblema; убрать платье в талии kleiti keskelt ~ taljest kitsamaks ~ sisse võtma, убрать длину рукава varrukat lühemaks võtma ~ tegema;
‣ что sisse tõmbama; убрать живот kõhtu sisse tõmbama, убрать голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama;
‣ madalk. ära sööma, nahka ~ pintslisse panema, kinni pistma ~ keerama;
‣ что sisustama, sisse seadma ~ sättima; комната была скромно убрана tuba oli tagasihoidlikult sisustatud;
‣ кого-что, чем, во что kaunistama, ilustama, ehtima; van. riietama; убрать ёлку (jõulu-, nääri)kuuske ~ nääripuud ~ jõulupuud (ära) ehtima ~ ehtesse panema, убрать цветами lilledega kaunistama ~ ehtima, убрать невесту mõrsjat pruudiehtesse panema, убрать в жемчуг и золото pärlite ja kullaga ehtima, kulda ja karda riietama;
◊ убрать ~ убирать с дороги кого keda teelt kõrvaldama ~ ära koristama
‣ кого-что ära koristama (kõnek. ka ülek.), korda tegema, ära panema; убрать комнату tuba korda tegema ~ kraamima ~ koristama, убрать постель aset ~ voodit korda ~ üles tegema, voodiriideid ~ aset kokku panema, убрать платье в шкаф kleiti kappi (eest ära) panema, убрать со стола lauda kraamima ~ koristama, убрать поле põldu koristama, põllult saaki koristama, убрать зерновые vilja lõikama, teravilja koristama, убрать картофель kartuleid (üles) võtma, убери локти со стола võta küünarnukid laua pealt (ära), уберите ребёнка в другую комнату kõnek. viige laps teise tuppa, убрать парус mer. purje vähendama ~ kokku panema, убрать якорь по-походному mer. ankrut merekindlalt sorima;
‣ кого-что kõnek. eemaldama, kõrvaldama, välja viskama; убрать из повести длинноты jutustusest heietusi välja viskama ~ rookima, убрать с места директора direktori ametikohalt ~ ametist lahti laskma ~ vallandama, убрать посторонных kõrvalisi isikuid ära ajama ~ minema ~ ära saatma, уберите из коллектива этого бездельника lööge see logard kollektiivist minema;
‣ что kõnek. vähemale ~ koomale ~ sisse võtma ~ õmblema; убрать платье в талии kleiti keskelt ~ taljest kitsamaks ~ sisse võtma, убрать длину рукава varrukat lühemaks võtma ~ tegema;
‣ что sisse tõmbama; убрать живот kõhtu sisse tõmbama, убрать голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama;
‣ madalk. ära sööma, nahka ~ pintslisse panema, kinni pistma ~ keerama;
‣ что sisustama, sisse seadma ~ sättima; комната была скромно убрана tuba oli tagasihoidlikult sisustatud;
‣ кого-что, чем, во что kaunistama, ilustama, ehtima; van. riietama; убрать ёлку (jõulu-, nääri)kuuske ~ nääripuud ~ jõulupuud (ära) ehtima ~ ehtesse panema, убрать цветами lilledega kaunistama ~ ehtima, убрать невесту mõrsjat pruudiehtesse panema, убрать в жемчуг и золото pärlite ja kullaga ehtima, kulda ja karda riietama;
◊ убрать ~ убирать с дороги кого keda teelt kõrvaldama ~ ära koristama
ушить 325 Г сов. → несов. ушивать что kõnek.
‣ (õmmeldes) lühemaks ~ kitsamaks võtma ~ tegema, sisse võtma; ушить юбку seelikut kitsamaks ~ lühemaks tegema, ушить платье в талии keliti taljest ~ keskelt kitsamaks ~ sisse võtma;
‣ (ümberringi) kinni õmblema; ушить посылку pakki kinni õmblema, ушить тюк kaubapalli kinni õmblema;
‣ (üleni täis) tikkima, (üleni) tikandiga katma; ушить пояс бисером vööd pärleid täis tikkima
‣ (õmmeldes) lühemaks ~ kitsamaks võtma ~ tegema, sisse võtma; ушить юбку seelikut kitsamaks ~ lühemaks tegema, ушить платье в талии keliti taljest ~ keskelt kitsamaks ~ sisse võtma;
‣ (ümberringi) kinni õmblema; ушить посылку pakki kinni õmblema, ушить тюк kaubapalli kinni õmblema;
‣ (üleni täis) tikkima, (üleni) tikandiga katma; ушить пояс бисером vööd pärleid täis tikkima
шить 325 Г несов.
‣ что, чем, без доп. õmblema; шить пальто mantlit õmblema, шить на машинке (õmblus)masinaga õmblema, шить вручную käsitsi õmblema, шить на детей laste jaoks ~ lastele (seljariideid) õmblema, шить у портного rätsepal õmmelda laskma, шить в ателье ateljees õmmelda laskma;
‣ что, чем tikkima, välja õmblema; шить шёлком siidiga tikkima, шить бисером pärlitega tikkima;
‣ что, чем ühendama, liitma; шить плоты parvesid ühendama;
◊ шито белыми нитками kõnek. traagelniidid näha, kõik paistab läbi; не лыком шит кто madalk. kes pole mehest madalam ~ eile ilma sündinud ~ sita pealt riisutud; ни шьёт ни порет ei noh ega jah; шито и крыто kõnek. kuskilt (otsast) ei saa kinni hakata, kõik on varjatud ~ maskeeritud ~ salastatud ~ saladuskatte all; vrd. сшить
‣ что, чем, без доп. õmblema; шить пальто mantlit õmblema, шить на машинке (õmblus)masinaga õmblema, шить вручную käsitsi õmblema, шить на детей laste jaoks ~ lastele (seljariideid) õmblema, шить у портного rätsepal õmmelda laskma, шить в ателье ateljees õmmelda laskma;
‣ что, чем tikkima, välja õmblema; шить шёлком siidiga tikkima, шить бисером pärlitega tikkima;
‣ что, чем ühendama, liitma; шить плоты parvesid ühendama;
◊ шито белыми нитками kõnek. traagelniidid näha, kõik paistab läbi; не лыком шит кто madalk. kes pole mehest madalam ~ eile ilma sündinud ~ sita pealt riisutud; ни шьёт ни порет ei noh ega jah; шито и крыто kõnek. kuskilt (otsast) ei saa kinni hakata, kõik on varjatud ~ maskeeritud ~ salastatud ~ saladuskatte all; vrd. сшить
шнуровать 172a Г несов. что
‣ (kinni) nöörima, paelama, paelutama; шнуровать ботинки saapaid (kinni) nöörima, шнуровать корсет korsetti (kinni) nöörima;
‣ nööriga (kinni) õmblema, (käsitsi) köitma (näit. dokumente); vrd. зашнуровать
‣ (kinni) nöörima, paelama, paelutama; шнуровать ботинки saapaid (kinni) nöörima, шнуровать корсет korsetti (kinni) nöörima;
‣ nööriga (kinni) õmblema, (käsitsi) köitma (näit. dokumente); vrd. зашнуровать
шов 7 С м. неод. õmblus (ka tehn.); jätkukoht, liitekoht, külgnemiskoht; ehit. vuuk; обтачной шов tikkeõmblus, отделочный шов ehisõmblus, потайной шов salaõmblus, цепной шов ahelõmblus, трещать по швам õmblustest kärisema (ka ülek.), распороть по шву õmblusest lahti harutama, заклёпочный шов tehn. neetõmblus, сварной шов tehn. keevisõmblus, чистый шов ehit. puhasvuuk, шов расширения ehit. paisumisvuuk, швы черепа anat. kolju õmblused, наложить шов med. õmblust tegema, haava kinni õmblema, снимать шов med. niite (õmblusest) välja võtma, держать руки по швам (1) käed kõrval ~ tikksirgelt seisma, (2) ülek. trimmis olema
штуковать 172a Г несов. что peitnõeluma, peitõmblema, peitõmblust ~ kunstnõelumist tegema, peitpistes ~ salapistes nõeluma ~ õmblema
