[VOT] Vadja keele sõnaraamat

bokkaza M bokkaᴢ L kõrval | vn рядом; сбоку
M arina on ahjoo eezä, mokoma lak̆kõa, kirpitsassa tehtü, a pliitta on bokkaza ahjuesine on ahju ees, niisugune sile, telliskividest tehtud, aga pliit on kõrval
L pojokkõizõll õli suur saanikko bokkaᴢ poisikesel oli suur kelk kõrval

kõrvalõõ P J kõrvõlõõ J adv kõrvale | vn рядом, сбоку, в сторону
J issuu minuu kõrvalõõ istu minu kõrvale
■
P tüttärikko meni tiess kõrvalyõ, niku sukkakoira tüdruk läks (= pööras õigelt) teelt kõrvale, nagu hatt (= tüdruk hakkas ulaelu elama)

kõrvaza P Li kõrvaᴢ P adv kõrval | vn рядом, бок о бок
Li kolpokaa kõrvaza, ahjoo kõrvaza pie-tää pitškaᴅ ahjukummi kõrval, ahju kõrval hoitakse tikke
P emeĺka nõisi tšülvämεä linaa, fetu kõrvaš tšäüsi Emelka hakkas lina külvama, Fetu käis kõrval.
Vt. ka kõrvalla

litšitikkoo Lu litšiti·kko J-Tsv. ligistikku, lähestikku | vn рядом, по соседству
J ne kahs maja seissa litšiti·kko need kaks maja seisavad lähestikku.
Vt. ka litšitühsee

paariinnaa J-Tsv. paariti | vn в паре (рядом друг с другом)
pulmõnikat tulla tšerikoss paariinnaa pulmalised tulevad kirikust paariti

rajazii J-Tsv. rajamisi, piirnevalt, kõrvuti | vn погранично, смежно, рядом
ted́d́ee ja med́d́ee põllod ni õllatši rajazii teie ja meie põllud ongi nii kõrvuti

rinnaa Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li J rinna Len. K-Al. J I
1. adv rinnu, kõrvu, kõrvuti | vn рядом, рядышком, один подле другого
Po itku i nagru rinnaa vs nutt ja naer (käivad) kõrvuti
K a škoul õli üχsi, rinnaa issuzimma soomõõ laχsõikaa aga kool oli üks, soome lastega istusime kõrvu
M siž ženiχa i noorikkõ pantii rinnaa seisomaa siis pandi peigmees ja pruut kõrvu seisma
M rinnaa i leeväᴅ kooᴅ (majad) tulevadki kõrvuti
S pani paŋgõd rinnaa maa-lõõsõõ pani panged kõrvuti maha
I piti tüütä tehäm meh̆hiikaa rinnaa tuli tööd teha meestega kõrvuti
2. adv kõrval | vn рядом, недалеко
Kõ täm tširjotaʙ, a miε rinnaa tema kirjutab, aga mina (olen tema) kõrval
I ühsi veĺd́i siinä rinnaa eläʙ, a tõinõ ülleüdnä vainio päällä üks vend elab siin kõrval, aga teine üleval vainu peal
3. postp kõrvale | vn бок о бок
Lu noorikka toovvaa ženiχaa rinnaa pruut tuuakse peigmehe kõrvale
J tootii noorikkõ rinnaa tällee toodi pruut talle kõrvale.
Vt. ka rinnalla, rinnaltaa, rinnalõõ, rinnatikko, rinnattaa

rinnalla K L I rinnall P M Lu J rinnala I rinnal Lu Ra rinnõl Lu
1. adv kõrval | vn рядом; недалеко
K ku bõõ velleä da sõzarta, sis taas sukulaizõd omad rinnalla kui pole venda ja õde, siis on jälle sugulased (noorpaari) kõrval
2. postp kõrvale | vn рядом
I rissi pannass i tšivi viil pannass risii rinnalla rist pannakse ja veel kivi pannakse risti kõrvale
Lu kalitka on suurõõ väräjää rinnal jalgvärav on suure värava kõrval
3. adv kõrvu, kõrvuti, rinnu | vn рядом, друг возле друга, один подле другого, один возле другого, бок о бок
Lu kahs koikaa õllaa rinnal kaks voodit on kõrvu
Ra ku on ahaᴢ, nii on kahs lauta rinnal, a ku on lad́d́a lauᴅ, nii on ühsi kui on kitsas (laud), siis on kaks lauda kõrvuti, aga kui on lai laud, siis on üks
P miε issuzin sinuukaa rinnall ma istusin sinuga rinnu.
Vt. ka rinnaa, rinnaltaa, rinnatikko, rinnattaa

rinnalõõ: rinnalyõ P rinnalõ K-Al. kõrvale | vn сбоку, рядом
K vahinikka issub jumalnurkkaa lavvaa tagaa, ženiχa issub rinnalõ uhzõlõ vassaa (Al. 13) isamees istub ikooninurka laua taha, peigmees istub kõrvale ukse vastu
P miε issuun sinuukaa rinnalyõ ma istun sinu kõrvale.
Vt. ka rinnaa

rinnattaa Lu Ra rinnõttaa J-Tsv. kõrvu, kõrvuti, rinnu | vn рядом, один подле другого
Lu kahs naissa magataa rinnattaa kaks naist magavad kõrvu
Ra nõizõ rinnattaa jää kõrvu (seisma)
J jaamaa ja ouduvaa ujezdõd õlla rinnõttaa Jamburgi ja Oudova kubermang on kõrvu
J rinnõttaa tšäümä kõrvuti käima
J rinnõttaa seisoma kõrvuti seisma.
Vt. ka rinnaa, rinnalla, rinnaltaa, rinnatikko

rääüᴢ J adv reas | vn рядом, рядком
tütöd isuttii rääüᴢ tüdrukud istusid reas

serväzä I serväs Kõ-Len. kõrval | vn рядом, в стороне, стороной
I saatana see eʙ meeɢ aaduu, se serväzä sõizõb i vaataʙ kui perkeleh tšihup siälä aaduza saatan, see ei lähe põrgu, see seisab kõrval ja vaatab, kuidas pärgel keeb seal põrgus
Kõ möö seisomma serväs ja vaattama [= vaatamma] kammissaroje päälee (Len. 213) me seisame kõrval ja vaatame komissaride peale

tšüllezä Li tšülleᴢ Lu Li tšüĺĺeᴢ J-Tsv. postp., adv. küljes; juures, kõrval, külje peal | vn у, при; под боком, рядом
Lu ležaŋkkõ on ahjoo tšülleᴢ, siäl saab ležžiä ahjupink on ahju küljes, seal saab lamada
J tuõ minu tšüĺĺeᴢ, elä peltšä mittäit käi minu kõrval, ära karda midagi
Li petšurkad on tšüllezä, näid on kõlmõd i nellä tükküä ahjuaugud on (ahju) külje peal, neid on kolm või neli tükki
Li kahs paasugaa õli, õttsõz i tšülleᴢ (rehetoal) oli kaks katusealust, otsas ja külje peal

tüvenä Al. Kett. K R-Eur. P J-Must. I tüvennä Al. K M Ja-Len. tüvenne J tüvenn K L P M Po Ra J tüven P M Lu J-Must. I tüwen Kr
1. postp juures | vn у, около, возле, рядом
K lõõkuu tüvenn tantsittii kiige juures tantsiti
M azõlautoo on rihezä pliitaa tüvennä nõuderiiul on toas pliidi juures
M bimizeb niku tšimo kõrvaa tüvenn piniseb nagu mesilane kõrva juures
Lu tämä tšäi tüttöjee tüven χolostoin ta käis tüdrukute juures vallalisena
2. adv juures | vn рядом
Po tüvenn seistii seisti juures

õvvirääto M Lu õvviŕääto Lu (elumaja juures olevad kõrvalhooned | vn расположенные рядом с домом дополнительные постройки)
M õvvirääto on se, kuza el̆lääž žiivotaᴅ, rihirääto on se, kuza el̆lääz inehmizeᴅ vadja talumaja laudapoolne osa on see, kus elavad loomad, elumajaosa on see, kus elavad inimesed.
Vt. ka õvvi

ääree K M Sõ Lu Li Ra J Ku εärie L ääre Lu äärii Lu
1. postp äärde, serva, kõrvale | vn рядом, в сторону, вбок, на край
Ra issu tilaa ääree istu aseme äärde
Lu vikahtõõkaa lüüvvää sammõlt, sütšüzüssi ain, pannaa seinää ääree vikatiga niidetakse sammalt, ikka sügiseti, pannakse seina äärde
Lu lumõss tehtii kopara jää pääl avantoo ääree lumest tehti õnarus (= kalaauk) jää peale jääaugu äärde
Lu tuõ issuu minuu ääree tule istu minu kõrvale
2. adv eemale, kõrvale | vn в сторону
Lu bluutka lehmä meeb ääree hulkuja lehm läheb (karjast) kõrvale
Lu kassin on nii lusti paikka, piεp kattsoa, eb või vääntää silmiε ääree siin on nii ilus koht, peab vaatama, ei saa silmi kõrvale pöörata
Lu aluz ep kestä õikaal kursill, meneb ääree purjelaev ei püsi õigel kursil, läheb kõrvale
Li vana õpõnõ eb mene vagossa ääree vana hobune ei lähe vaost kõrvale
Lu piäp panna ilka äärii, piäʙ mennä häbi tuleb kõrvale jätta (~ maha suruda), tuleb minna
J väänettii teess ääree keerati teelt kõrvale
Ku sotamees keersi pää ääree sõdur keeras pea kõrvale

ääreese K Kõ ääreesee M Lu äärde, serva, kõrvale | vn рядом, в сторону, вбок, на край, к кому-нибудь, к чему-нибудь
M tšüläss mentii ääreesee, ep kaugassi mindi küla äärde, mitte kaugele
Lu omena tõkku maalõ i sen jalgalla tõukkazin ääreesee õun kukkus maha ja tõukasin selle jalaga kõrvale

äärezä P J ääreᴢ P M Po Lu J Ku
1. ääres, servas, kõrval, juures | vn у, при, рядом, около
J opõin seizob ad́d́a ääreᴢ hobune seisab aia ääres
J tropaa ääres kazvovõt täkkiäizeᴅ teeraja ääres kasvavad takjad
Lu toomi-marja kazvop saaduz i põlloo ääreᴢ toomingamari kasvab aias ja põllu ääres
Lu akkunaa äärez isuttii (nad) istusid akna juures
2. adv ääres, eemal, kõrval | vn рядом, вдали, в стороне
Po nùorikoo suku on ääreᴢ pruudi sugulased on (= seisavad) kõrval
M riigad õlivad ääreš (~ äärezä) tšülässä rehed olid külast eemal (küla servas)
Lu õõ ääreᴢ ole kõrval
P kõik seistii ääreᴢ kõik seisid ääres
M tämä äärez eläʙ ta elab kõrval(ises kohas)

ühtperää K J ühtperεä P ühtperrää Lu ühtäperrää Lu Li ühtperä J-Tsv. ühtelugu, ühtesoodu, alatasa, lakkamata, aina, pidevalt, järjest | vn то и дело, сплошь да рядом, всё время, постоянно, ежеминутно
Lu miä ühtperrää haigottõõn ma haigutan ühtelugu
J ühtperää on läsivä aina on haige
P vätšiε tuli ühtperεä rahvast tuli ühtesoodu
Lu tämä silmäd on ühtäperrää tširjaᴢ tema silmad on alatasa raamatus (= ta loeb pidevalt).
Vt. ka ühtäpäätä