[VOT] Vadja keele sõnaraamat

õvvi Len. K R L P M Kõ S Ja V Po Lu Ra J I Э́вви K-reg₂ О́вви Ii-reg₁, g õvvõõ K P M S Lu Ra J I õvvyõ L
1. siseõu (õu koos lauda ja muude kõrvalhoonetega, mis esialgselt moodustasid elumajaga ühe katuse all oleva nelinurkse hoonetekompleksi) | vn внутренний двор (расположенный во дворе хлев, а также другие постройки, которые первоначально представляли собою вместе с жилым домом находящийся под одной крышей единый квадратный жилой комплекс)
I opõnõ õvvõza sõizoʙ, kõõs tšül̆lää ärtšää piizimmäɢ, tožo sõisi õvvõza hobune seisab siseõues (tallis); kui pidasime küla pulli – seisis ka õues
Ra lehmäd joostii mörükaa õvvõsõõ, taitaa mitä heittüstii lehmad jooksid ammumisega (sise)õue, vist millestki ehmusid
J toukka õvvõõ uhs tšiin, sitaa haisu tuõb rihennettee tõuka õueuks kinni, sõnnikuhaisu tuleb esikusse
M gluχo õvvi kinnine (ühe katuse all olevatest hoonetest piiratud) õu
M ümpärikko õli katto, a tšehspaikkaz bõllu kattoa, sitä kutsuttii avõlain õvvi ümberringi oli katus, aga keskpaigas polnud katust, seda kutsuti lahtiseks siseõueks
I miä tänännä püh̆hii akkunnalus̆sõõ i õvvõõ ma pühin täna õue ja (kinnise) siseõue (puhtaks)
2. (kolhoosi) karjalaut, -farm | vn (колхозный) двор
I õvvõza mõnta vootta tei tüütä (kolhoosi) laudas töötasin mitu aastat.
Vt. ka tšiviõvvi
Vt. ka õvvirääto