[VOT] Vadja keele sõnaraamat

asi [< e?] J-Tsv. azi Lu, g azii: azi J (abstraktne) asi, tegu, toiming | vn дело
Lu azi meni laatuu asi sai korda.
Vt. ka aźźa

aźźa Kett. K L P M Kõ Ja Lu Li J I (R-Reg. Pi) aźźõ Lu aźja vdjI I (Pi-Len.) azja Kett. K Ma (I) azd́a I (Pi Ke) aśśa J I assia (Ku), g aźźaa P M Kõ Lu J aźjaa vdjI I azjaa K I Ma azd́aa Pi Ke I
1. (abstraktne) asi, tegu, toiming | vn дело
Lu pajata, kui on aźźa räägi, kuidas asi on
P täll aźźad menevät kehnossi, liukuvad allõ-mäjie tal lähevad asjad halvasti, libisevad allamäge
M bõõ sitä aźźaa, kuhõõ täm õm̆maa nen̆nää ep pisä pole seda asja, kuhu tema oma nina ei pista
Lu kase bõõ nagruu aźźaa see pole naeruasi
M miä tulin teile aźźaa ma tulin teile asja pärast
M ebõ·õ aźźaa sinne mennä ei ole asja sinna minna
M siz omenaka ühes söötettii sikolailõõ akanaᴅ; akanaᴅ kõiɢ mentii aźźaasõõ siis kartulitega koos söödeti sigadele aganaid; aganad läksid kõik asja eest
Kõ bõõ aikaa issua, aźźad oottõõvaᴅ pole aega istuda, toimetused ootavad
Lu millõ tehtii mokomad aźźõᴅ, ep saa tšellä i kaihoossõ mulle tehti selliseid tempe, ei saa kellelegi kaevatagi
M aikaa jo õli kase aźźa see lugu juhtus (oli) juba ammu
Lu kontturiz õllaa aźźa tšäüttäjäᴅ kontoris on asjaajajad
M ühs tee, kahs aźźaa kk üks tee, kaks asja
Lu se onõ tüpi tühjä aźźa see on hoopis tühi(ne) asi
2. (konkreetne) asi, ese; anum | vn вещь; посудина
I roitõltii šveedaa kalmoissa i levvettii mõnta aźźaa kaevati rootsi kalmudes ja leiti mitu asja
L aźźõi pezeʙ peseb anumaid.
Vt. ka hätäaźźa, ime-aźźa, tõtuuz-aźźa
Vt. ka asi

d́eela Li J d́eelõ J-Tsv. d́eel ~ d́jeel J diela (Lu) d́ela K, g d́eelaa ~ d́eela Li J dielaa Lu asi | vn дело
Li juttõõ kui õli d́eela räägi, kuidas asi oli
J se ebõ·õ sinuu d́eela kassõõ paikkaa see pole sinu asi selle koha pealt
J lähetti sõtamehii(t) kattsoma, oŋko se d́eel tõtt saatis sõjamehi vaatama, kas see asi on tõsi
J kõig oj jumalaa d́eel kõik on jumala teha (jumala asi)
J no et siä ilm d́eela meill tullu noh, ega sa ilmaasjata meile tulnud?
K se on mokoma d́ela taina see on niisugune salaasi
J sütšüzüll mill õltii suurõd litš-nõid d́eelõᴅ sügisel olid mul tähtsad isiklikud asjad
J d́eelõt panna ajattõõma asjad panevad mõtlema
J d́eel lähsi väärii asi läks viltu
Li kui d́eelaᴅ kuidas käsi käib?
■
Li tehtii d́eelaa harrastati coitust

hätäaźźa M kiire v. hädaline asi v. toiming | vn спешное дело
inehmin meni eteeᴢ, täll mikäleeʙ õli niku hätäaźźa; lei va millõõ tšäeekaa, etti bõõ aikaa inimene läks edasi, tal oli nagu mingi kiire asi; lõi ainult (mulle) käega, et pole aega

järkeä Kett. K L M Kõ I järkiä L M Po I järkiε L järk̆kiä I järkiää K-Ahl. K-Al. järkää K-Al. K-Set.
1. kohe, otsekohe, sedamaid | vn тотчас, сейчас
K ku mentii eittsee, sis tehtii järkeä tuli kui mindi õitsile, siis tehti kohe tuli (= lõke)
L tulõ järkiε tagaas kotuo tule otsekohe koju tagasi
M näd jo ääli kär̆rääʙ, järkiä kuuluʙ, etti on vana ääli näe, juba hääl käriseb, kohe on kuulda, et vana hääl
2. K-Set. praegu | vn сейчас, теперь
3. aina, üha, järjest | vn всё, всё только; то и дело
M täm järkiä meep tal̆loi möö ta käib aina (järjest) talust tallu (talusid mööda).
Vt. ka järestää, järkeäzä

järkeäzä: järkeäᴢ ~ järkiäᴢ P järkääᴢ K-Set. järtšääs Ke-Set.
1. kohe, (otse)kohe | vn тотчас, сейчас
P miä järkiäz en täätännü juolla ma ei osanud (teadnud) kohe ütelda (= vastata)
2. K-Set. praegu, parajasti | vn сейчас, теперь
3. ikka, üha, järjest | vn всё, всё только; то и дело
P suurõt kalmuoᴅ švietaa kalmuod on i järkeäz avvatass siällä (on) suur kalmistu, rootslaste (rootsi) kalmistu, ja ikka (veel) maetakse seal.
Vt. ka järestää, järkeä

kauppa P M-Set. Lu (R-Eur.) kaupp Lu J-Tsv., g kaupaa M Lu J
1. kaup, kaubatehing | vn сделка, сговор
J ep kuile opõiziijõ vajõltõmizõss mittä kauppa tuõ hobuste vahetamisest ei tule vist mingit kaupa
P piäp tehä tšiirepii kauppa kokuosõ tuleb kiiremini kaup ära teha
J kaupp oŋ kogoᴢ kaup on koos
J sinuu kanazõõ kaupat kaupittu rl sinu, kanakese, kaubad (on) tehtud (kaubeldud)
J nõizõmm kauppa tetšemä hakkame kaupa tegema
J kauppa pitämä kauplema, kaubitsema
J kaupaa tetšejõ ~ kaupaa ajajõ kaubategija, kaubitseja
J sala kaupp on tšeelettü salakaup on keelatud
2. asi, lugu | vn дело
Lu ihmellin kauppa kase on see on imelik asi
Lu ampajeekaa on kehno kaupp, alumaizõd evät kestä hammastega on kehv lugu, alumised ei pea vastu
J siin on tuhattojõõ rubĺojõ kauppa siin on asi tuhandetes rublades
Lu se on nagrõ kauppa see on naeruasi.
Vt. ka salakauppa

konsti M Lu Li, g konstii M
1. temp, vigur; mustkunst; nõidus | vn штука; фокус; колдовство
Lu tämä ain ommaa konstia piäʙ tema teeb aina oma tempe
Li katkoob õmije konstijekaa teeb oma tempe
Lu näd õli konsti näe, oli (selline) mustkunst
M mill enell õli mokoma konsti siğgaakaa mul endal oli niisugune nõidus seaga
2. asi, lugu | vn дело, история
M se õli koko konsti see oli kogu lugu
Lu mikä uuz juttu ilmauʙ, niku eri-omain konsti, niku uuz meno mingi uus jutt ilmub, nagu eriline lugu, nagu uus asi

meno K M Lu Li Ra J (R-Reg.), ka pl. -oᴅ M Lu I
1. minek; käik, kulg | vn отъезд, уход; ход
Lu kõik tšiiree tuli meno tuli lausa kiire minek
Lu botsmani katsop parahodaa mennoa pootsman jälgib (= juhib) tööde käiku aurikul
M sluužbaa meno jumalateenistuse käik
2. väljaminek, kulu | vn расход
Lu õli paĺĺo mennua oli palju kulu(sid)
3. asi, lugu; asjandus, värk, tegemine; juhtum; sepitsus, temp, vigur | vn дело, занятие; событие, происшествие; проделка
Li mikä meno siin on mis siin toimub (mis lugu siin on)?
M õltii kehnod menoᴅ olid kehvad lood (= asi oli halb)
M täm on nii tolkutoo inehmin, vertaap sillõ kõig ööttömät-päivättömäd menoᴅ ta on nii arutu inimene, heidab sulle igasuguseid asju ette
M noorrahvaz neitä menoja evät tää (kangakudumise kohta:) noored neid asju ei tea
J voᴅ ii kõittši menoᴅ vaat, ongi kogu lugu
I kõittši menod jo menivät poizõɢ selle asjaga on nüüd korras
M pojoilla õli õma meno poistel olid omad tegemised
M mill on tänän mäŋkovad menoᴅ mul on täna (ainult) pisiasjad (ajada)
Lu nüd on kõik kolhozaa meno, kolhozaa aźźa nüüd on kõik kolhoosi värk
M sitä ain juõltii kaŋgastöözä, kaŋkaa men̆noiza seda öeldi ikka kangatöö juures, kangaasjanduse puhul
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõʙ tõtta see on meeste asi, ma ei tea, kuidas on õigesti
M meil eb õõ kala men̆nua meil (sisemaa pool) ei tegelda kala(püügi)ga
M eb õõ meil meri men̆nua meil (sisemaa pool) ei ole merega tegemist
M tšerik̆koo meno kirikuasjandus, kirikuga seotud asjad
J mitä kuulub ted́je tšüllää, ebko õõ mitä uutta menoa mis teie külas kuulda on, kas pole midagi uut juhtunud?
Ra see on kõik viholizõõ menoᴅ see on kõik vanakurja sepitsus
4. komme, tava; kombestik | vn обычай, обряд; обрядность
M meil on üvä meno, etti oomniz var̆raa nõissa üleᴢ meil on hea komme, et hommikul vara tõustakse üles
M veel õltii mokomad menoᴅ, etti saunannaissa üφsnää eb jätettu veel oli selline komme, et sünnitajat (nurganaist) üksi ei jäetud
Lu niku uuz meno ilmauʙ nagu uus komme tekib
K karjaa meno karjaga seotud (uskumuslik) kombestik
Ra ennee kõik jumalaa menookaa tehti ennemalt tehti kõik usukommete (jumala kommete) järgi
5. asi, ese; tööriist | vn вещь, предмет; инструмент
M siäl õsõttii kultazia menoja seal osteti kuldasju
6. toit | vn пища, блюдо
M siεll õltii kõik üväd menoᴅ seal olid kõik head toidud
7. haigus, häda | vn болезнь, беда
Lu lahzõl õli kõvassi meno laps oli väga haige
M rautaroho, täm avitab naisii menolaissa raudrohi, see aitab naistehaiguste puhul
■
Li tänäpä on niku pühä meno, emme tee tüütä täna on nagu püha moodi, me ei tee tööd
J õmad menod õllaa pääl (tal) on menstruatsioon
M varkau menolla varastades, varguse teel
K kui nüd meiĺee jumal avittaisiissi kõikõll üvällä sovulla da menolla kui nüüd jumal annaks meile igati head läbisaamist ja õnne.
Vt. ka artšimeno, hätämeno, javomeno, laiva-meno, linameno, lõŋka-meno, puumeno, pühä-meno, rautameno, siittsa-meno, suurimomeno, suvimenoᴅ, sõittõluzmeno, sõpameno, süükkimeno, talvimenoᴅ, tara-meno, tuluzmenoᴅ, villameno

mutka Kett. M Lu Ra, g mudgaa Kett. M
1. Kett. konks, kõverik; käänak | vn крючок, загвоздка, изгиб; извилина, поворот
2. fig temp; lugu | vn загвоздка, заковыка; история, дело
M no mid nüd mudgad lehmällä on noh, mis tembud nüüd lehmal on?
M sillõõ mit̆täid leeb mutkõita sul tuleb (sellega veel) tegemist!
Ra no nüt on mutka: tämä tetši mokomaa tüü vällää no nüüd on (alles) lugu: tema sai niisuguse tööga hakkama (tegi niisuguse töö ära)!
3. adj tembutaja, naljatleja | vn затейливый, проказливый, заковыристый
Lu siä ku õõd mutka inemin küll sa oled tembutaja inimene!
Vt. ka pahamutka

muutku Lu mutku Ku
1. muudkui, üha, aina | vn то и дело, всё (время)
Ku mutku hään jäleeᴢ tema (oli) muudkui järel
2. muudkui, ainult | vn только
Lu täll eb õllu mittää meeles, muutku tulliis tšiirepää se suvaajõ tal ei olnud midagi (muud) meeles, muudkui (et) tuleks kiiremini see armsam

tetšemin Kett. Kõ J tetšemine vdjI (J-Must.), g tetšemizee tegemine | vn дело, делание, изготовление
Kett. töö tetšemiiss tahoʙ töö tahab tegemist
Kõ miε en taho täm̆määkaa milleissä tetšemissä tehä ma ei taha temaga mingisugust tegemist teha

tšäsivaiva (M) kätevaev, kätetöö | vn работа, дело рук (кого, чьих)
alkoriitta meni maalõõ, tetši millõõ taas tšäsivaivoo, piäp taas panna kokkoo puuriit varises maha, tegi mulle jälle kätevaeva, tuleb uuesti üles laduda

tüh́j-ammatti: tüh́j-ammõtti J-Tsv. tühi töö | vn пустяковина, бесполезное дело

õmatahtomin-tüü J-Tsv. vabatahtlik töö, asi | vn добровольное дело

ühtperää K J ühtperεä P ühtperrää Lu ühtäperrää Lu Li ühtperä J-Tsv. ühtelugu, ühtesoodu, alatasa, lakkamata, aina, pidevalt, järjest | vn то и дело, сплошь да рядом, всё время, постоянно, ежеминутно
Lu miä ühtperrää haigottõõn ma haigutan ühtelugu
J ühtperää on läsivä aina on haige
P vätšiε tuli ühtperεä rahvast tuli ühtesoodu
Lu tämä silmäd on ühtäperrää tširjaᴢ tema silmad on alatasa raamatus (= ta loeb pidevalt).
Vt. ka ühtäpäätä