[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ahavainõ: ahavainen R-Reg., g ahavaizõõ torm [?] | vn буря [?]
terve tuulee jumala ahavainen armollinen (Reg. 23) rl tere, tuule jumal, armuline torm [?]

hoonosää: Го́носе́а K-reg₂ Гоносе́а Pal₁ torm | vn буря

kurja K-Ahl. R-Lön. P M Lu Li Ra Kr (K-Al. K-Sj.) kurjõ J-Tsv. kurǵe Kr Ку́рья Pal₂ K-reg₂ Ii-reg₁ Курья́ Ii-reg₁ Куррья Pal₁ Ii-reg₁, g kurjaa Lu Li J kurja J
1. halb, paha, kuri; vilets, kehv | vn плохой, дурной; худой
M näväd eb bõltu kurjad rahvaaᴅ nad ei olnud halvad inimesed
L kurjall ilmall et saa mittää kujalla tehä halva ilmaga ei saa (sa) väljas midagi teha
Li kui sill on kurja elo, kehno elo küll sul on halb elu, vilets elu
Li küll sill on kurjaᴅ päiväᴅ küll sul on viletsad päevad (= vilets elu)
P kurja tuuli vinge (kuri) tuul
2. subst kuri, halb | vn зло
Lu lahs nõõp kurjaa tetšemää laps hakkab kurja tegema
3. subst nurjatu, raisk (sõimusõnana) | vn негодяй, негодник, окаянный (бранное слово)
J tuõt siä, kurjõ, kottoo kas sa, nurjatu, tuled koju!
J aissiä kurjõ, et siä õõ parõp, vet pani lühzikoo (piimäkaa) ümper ah sa raisk, ei ole sa parem, lõi (= lõid) ju lüpsiku (piimaga) ümber
4. Pal₁ Ii-reg₁ torm | vn буря.
Vt. ka kuri, kurjato

meritormi (J) meretorm, torm merel | vn шторм, буря на море
kajaga viŋguʙ, kui tääetää meritormia, siz lennetää meress vällää laukaasõõ kajakas kisab; kui (nad) ennustavad meretormi, siis lendavad merest välja Laugale

mörü Lu Ra J-Tsv., g mörüü ~ mörü J
1. kisa, kära, lärm | vn шум, гам
J suimõll mokom mörü, jot ep kuulu, mitä pajatõta (kogukonna) koosolekul on niisugune kära, et ei ole kuulda, mida räägitakse
Lu müü kuulimma, siäl õli suur mörü me kuulsime, (et) seal oli suur lärm
2. ammumine, möögimine | vn мычание
Ra lehmäd joostii mörükaa õvvõõsõõ, taitaa mitä heittüstii, mörissää lehmad jooksid ammumisega (sise)õue, vist ehmusid millestki, ammuvad
3. J-Tsv. torm, raju | vn буря.
Vt. ka mörskü, mürskü, mürü

mörü-ilma: mörü-ilm J-Tsv. torm(iilm), tormine ilm | vn шторм, буря
kujall mokom mörü-ilm väljas on selline torm

mürskü Ra J-Tsv., g mürzgüü J torm, raju | vn буря, ураган
J kuhõõ meeᴅ, kujall mokom mürskü kuhu (sa) lähed, väljas (on) selline torm
Ra mürskü ilma, elä pisä i päätä kujallõ rajuilm, ära pista peadki välja.
Vt. ka mörskü, mörü-ilma

paadra P M Kõ paadara M, g paadraa M raju, torm | vn буря, шторм; диал. па́дера
M paadra on suuri tuuli, kumpa metsää puut tšäänäb juurina·a raju on suur tuul, mis kisub metsapuud juurtega (maast)
P ku tuuli nii kõvassi nõizõʙ, siz juõllass paadra kui tuul paisub väga tugevaks, siis öeldakse torm
■
M minuu naapuri on aivoo sõittõlikko, suv̆vaap tarttua kõikkiisõõ niku nättšiäᴢ, semperäss pantii tällee sõima paadra minu naaber on väga riiakas, armastab kõigisse kinni hakata nagu takjas, seepärast pandi talle sõimunimi {p.}

raju P, g rajuu torm, raju | vn буря, ураган
viiženiää rajut tulõvaᴅ, sis pääzgod lentävät suojiilyõ mailyõ (kui) tulevad viissenjapäeva (= ristiülendamise päeva) tormid, siis pääsukesed lendavad soojadele maadele.
Vt. ka maarjaraju, pokrovaraju, viižińaraju
Vt. ka rüiskü

raju-ilma: Раю-Илма Pal₁ rajuilm, torm | vn буря, ураган

rajuragõ (M) rajurahe(sadu), rahetorm | vn град, буря с градом
rajurak̆kõõd on ümpär pokrovaa rajurahe(saju)d on Maarja kaitsmise päeva paiku
kane rajurak̆kõõd mennäᴢ, siiz ain tšülmää puhuʙ (kui) need rahetormid mööduvad, siis puhuvad aina külmad tuuled

roju² Lu Li Ra, g rojuu
1. Lu Li raju, torm | vn буря, ураган
2. rajune, tormine, raju- | vn бурный, ураганный
Li roju sütšüzü on on rajune sügis
Lu roju ilma rajuilm

rüiskü J-Tsv., g rüizgüü raju, torm | vn буря, ураган
vmesto rüiskü jutõlla i mürskü raju asemel öeldakse ka torm
rüiskü ilm rajuilm.
Vt. ka raju, raju-ilma

storma: Сторма Pal₁ torm | vn буря, шторм.
Vt. ka tormi

sää¹ Kett. K L P Ke-Set. M Lu Li J I (Ra) sεä L P śää Kett. Се́а Pal₁ Ся Tum., g sää M Lu Li J
1. ilm | vn погода
M sää i ilma, se on ühs sõna. saaʙ juõlla nii, i saaʙ juõlla kanni {s.} ja {i.}, see on üks (ja seesama) mõiste, saab öelda nii, ja saab öelda naa
M tuli sää kehno ilm läks halvaks
I kõõs pilved leeväᴅ, sis kehno sää leeʙ kui tekivad pilved, siis tuleb halb ilm
P en nõõ χuolimaa χuonua säätä (ma) ei hakka hoolima halvast ilmast
M tänänn on kehno sää, sat̆taap šlottaa täna on halb ilm, sajab (lume)lörtsi
M ai ku on tuhmara sää, eb näütä jumalaa päivää oi kui sombune ilm on, ei näita jumala päikest
M mettsä elizeʙ eell üv̆vää säätä mets kajab ilusa ilma eel
M tänän on sirkõa sää, tširkas sää täna on selge ilm, kirgas ilm
M võtap teep talvõlla sopi soojaa sää võtab teeb talvel täiesti sooja ilma
K vilu sää külm ilm
M põuta sää kuiv päikesepaisteline ilm
J paha sää (Must. 182) halb ilm
2. halb, vihmane, tormine, tuisune ilm, torm, tuisk | vn непогода (буря, вьюга, дождь)
I tuõp sää, pilvissüüje, leeʙ vihmaa tuleb halb ilm, läks pilve, tuleb vihma
M sat̆toa kaivaʙ, tuõʙ säätä kisub sajule, tuleb halb ilm
M kahs päivää eezä säätä mill jo vaivattaab luita juba kaks päeva enne halba ilma valutavad mul luud
I lahsi idgõʙ sää nalla, tällä on grõõza laps nutab enne halba ilma (= enne ilmamuutust), tal on song
K jäi sähääsee jäi halva ilma kätte
P tänänn on sää, tuiskaaʙ, lunta sataaʙ täna on tuisk, tuiskab, sajab lund
J sää tuiskõs tee tuisk on tee kinni tuisanud
Lu taivas punõtti, see tääp säätä taevas punetas, see ennustab tuisku
Lu süttü sää tõusis torm
Lu saap säät tuleb raju
J sää meni müütä torm vaibus (läks mööda)
J merell suurõõ sääka on repinnü kõig alusõ snaastiᴅ suure tormiga on merel rebinud (katki) kogu (purje)laeva taglase
I ümpär räštogua õlivat suurõt sääᴅ jõulude paiku olid suured tormid
Lu kõns tuulõb ja vihmaa saaʙ, on sää ilma kui puhub tuul ja sajab vihma, (siis) on tormine ilm
J kajaga tääb meri säätä, sis tuõb meress vällää, maalõ (kui) kajakas tunneb (ennustab) mere(l) tormi (tulekut), siis (ta) tuleb merelt ära, maale
Ra ku tääb meree säätä, siz meri kohizõʙ kui merel on torm tulemas (kui ennustab mere tormi), siis meri kohiseb
P kõva sεä kõva torm
P sis tääp kõvaa sääᴅ siis ennustab äikest.
Vt. ka hoonosää, lumisää, põuta-sää, šlottusää

tormi M Lu Li Ra J, g tormii Lu J tormõõ [sic!] J torm, raju | vn буря, шторм
M tormi on merellä torm on merel
Lu tänävä on tormi, suurõᴅ lainõᴅ õlla mereᴢ täna on torm, suured lained on merel
Li süttü tormi tõusis torm
Lu tormilla jäi merree paĺĺo vättšeä tormiga jäi merre palju inimesi (rahvast)
J suur tormi katko puu aarõᴅ suur torm murdis puu harud
Li meri pašizõp tormin alla meri kohiseb tormi eel
Lu riisad on nii pantu niku tormi tšäünüᴅ asjad on nii pandud nagu torm (oleks üle) käinud
Lu ku katti vaaĺaittõõʙ maaᴢ i griziʙ rohta, siis sooviʙ tormia kui kass aeleb maas ja närib rohtu, siis ennustab tormi
Lu alusõõ vantõt ku viŋkuvaᴅ, siz jutõltii: tääp pitšälissä tormia kui purjeka vandid vinguvad, siis öeldi: ennustab pikaajalist tormi
Li J suur tormi ~ Lu kõva tormi suur torm
Lu suurõll tormill on baraška-lainõ suure tormiga on (merel) vahulaine
Lu tormi turpaad õltii rosissa tormiredelid olid trossist
Lu tormi trappu tormiredel
Lu tormii silmä tormisilm (~ tormi keskpunkt, tormi kese).
Vt. ka meritormi.
Vt. ka storma, štormi

viižińaraju M torm, raju enne ristiülendamispäeva | vn воздвиженская буря, шторм
kane viižińarajuᴅ need on ristiülendamispäeva rajud