[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kahtšümmettühsi K-Set. M-Set., g kahõõ-tšümmeneeühee K-Set. kakskümmend üks | vn двадцать один

kiikka² Por. Ränk, g kiikaa (rätti meenutav naiste peakate, mille üks ots mähiti ümber pea, teine rippus vabalt seljal) | vn кика (род повойника)

kumpatši (Li) kumpõtši Lu kumptši J-Tsv.
1. kumbki, mõlemad | vn оба; тот и другой
Li vako õli kummaštši poolõᴢ vagu oli kummalgi pool
Lu näjjet siitt veetii kumpõtši kottoo nad viidi siit mõlemad koju
2. emb-kumb, üks (kahest) | vn либо тот, либо другой, один из двух
J kumptši teiss para·iko johzõb laafkaa de toob millõ ośmuška mahorka üks teist jookseb praegu poodi ja toob mulle kaheksandiku (naela) mahorkat

lämmikko P M (Ja-Len.), g lämmikoo ahjutäis (puitkütet); üks kütt | vn мера дров на одну топку печи или смолокурни
P pannass riiga lämpimää, lämmittääss kahs lämmikkua pannakse rehi küdema, köetakse kaks ahjutäit
Ja puutaa kuus ili seitsemi lähep ühes lämmikossa (Len. 252) kuus või seitse puuda (tõrva) tuleb ühest kütust.
Vt. ka lämmitüᴢ

paikaᴢ Salm₂ (R-Reg.) paikas Ränk Salm₂ M-Set. paigas R-Lön., g paikkaa ({sapana} sarnane vadja naise peakate – rätik, mille üks ots seoti ümber pea, teine ots rippus vabalt selja taga | vn водский женский головной убор вроде {sapana} – платок, один конец которого обвязывался вокруг головы, а другой свободно свисал на спину)

palopäivä: palopäive Ku (üks kolmest augustikuisest Kristusele pühendatud pühast õigeusu kirikus) | vn спасов день, спас

piikko Kõ Lu J-Must., g piikoo Kõ
1. Kõ (soa)pii | vn зубец (бёрда)
2. Lu J-Must. kangas, mille kudumisel on iga soapii vahes üks lõng | vn ткань по одной нити основы между зубьями бёрда.
Vt. ka ühsipiikko, ülipiikko
Vt. ka pii

seinä Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J (R-Eur. U I) sein J-Tsv., g seinää M Kõ Lu Li Ra J I
1. sein | vn стена
Ra aro seizop seinää nõjall reha seisab seina najal
Lu seinäd on tehtü räätü alkoja, räätü savvia (savionni) seinad on tehtud (nii, et) rida halge, kiht savi
L fomkann võtõttii χatuᴅ, pantii seinεä naglaa rippumaa toomapäeval võeti mütsid (peast), pandi seinale varna rippuma
Li lavvad õlivat seinäss seinää lauad olid seinast seina
S võttaas piimäpata i lüvväs seinääsee, vizgatas seinää i rääkaas: piimäpata rikkauᴢ i med́d́e noorikkõ rikkauᴢ (pulmakomme seoses noorpaari äratamisega:) võetakse piimapott ja lüüakse vastu seina, visatakse vastu seina ja hüütakse: piimapott läks katki ja meie noorik läks katki
M mitä näilee pajattaa, ühs kõik niku seinääsee erneitä vizgata ükskõik mida neile rääkida (on sama hea) nagu herneid vastu seina visata (= nagu hane selga vesi)
Lu mokom aźźa, ed või mitä tehä, hod́ rad́d́o pääkaa seinää niisugune asi, ei saa midagi teha, tao või peaga vastu seina
Lu lobaakaa seinää ed riko vs laubaga seina ei purusta
P uhzyõ seinä uksesein (sein, kus on uks)
Lu säntšü seinä sein, mille ääres oli magamislava
Lu õttsa seinä otsmine (ukse vastas olev) sein
Lu tšültšü seinä külgmine sein (uksest vasakul)
Lu ühet seinä tunnid õltii tšüläᴢ (ainult) üks seinakell oli külas
2. sadamakai, paadisild; vall | vn пристань, причал, пирс; насыпь
Lu laiva lähs seinältä poiᴢ laev eemaldus kaist
Lu tõmmata litši seinää (laeva) kai äärde tõmmata
Lu alus seizop pristanii seinäl (purje)laev seisab sadamakai ääres
Lu rannaz onõ lainõrikko, seinä on tehtü vassaa rannas on muul, (lainetele) on tehtud vall vastu
3. sein (kanga v. lõime pikkusmõõt, üheksa arssinat; üks käärpuude ringitäis lõimelõngu) | vn стена (мера длины ткани или основы, равная девяти аршинам)
Li seinä on, ku loovvaa kaŋgassa loottšipuijee, siz ühz ümpärüᴢ loot-tšipuita annab ühee seinää sein on, kui luuakse kangast (= kangalõime) käärpuudele, siis üks ring (lõimi) käärpuudel annab ühe seina
Lu tšümmee seinää panin kaŋgassa kümme seina panin kangast (üles).
Vt. ka akkunaseinä, bokkaseinä, kirpittsa-seinä, paasiseinä, peräseinä, pristani-seinä, sisiseinä, takaseinä, takoseinä, tšehs-seinä, tšiviseinä, tšültšiseinä, umpiseinä, vesiseinä, väliseinä, õttsaseinä

seinää-merkki M (kanga)seinamärk (kriips käärpuudel, mis näitab, kus lõpeb üks ringitäis (kangasein) lõimelõngu | vn чёрточка на сновалке, отделяющая одну стену основы от другой)
seinää-merkii teimmä nõğgõõkaa (kanga)seinamärgi tegime nõega

sesa·ma P M I Ku (Kõ) sesama (Li) sõsa·ma P, pl nesa·maᴅ P
1. seesama | vn тот же, этот же, этот самый, тот самый
Kõ teen i lauta-ursii i tila-ursii, teen kõik senel-samal kokal teen nii laudlinu kui voodikatteid, teen kõik sellesama heegelnõelaga
M meil tulõb naapuri i juttõõᴅ: issuu järjülee; a nät pontiiᴢ, siεl sesa·ma sõna, a juõllass: issuu sänd́ülee meil(e) tuleb naaber ja (sa) ütled (talle): istu (ahju)järile, aga vaat Pontizõõs, seal seesama koht (sõna), aga öeldakse: istu (ahju)pingile
P sesa·ma inehmiin seesama inimene
Li selsammaa aikaa selsamal ajal
2. üks ja seesama | vn то же самое
P domovikko vai domovikka, se on üχs sõsa·ma {d.} või {d.} see on üks (ja) seesama
I on i kotona tarelka suppia, süüg i kotona, sesa·ma leeʙ (noorikupõlves mehekodu toitudega harjumatuse kohta:) on ju (isa)koduski taldrik suppi, söö nagu kodus, on üks ja seesama.
Vt. ka sama, ühssama

turttši P, g turtšii (teat. peitusemäng, kus üks mängijatest pidi ära arvama, kelle käes on peidetud ese | vn особая игра в прятки, в ходе которой следовало угадать, у кого находится спрятанный предмет)
mändžittii turttšia mängiti peitusemängu (~ peitust).
Vt. ka turkku

tuuli¹ K R L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku Ту́ули K-reg₂ Туули Ii-reg₁ tuule ~ tuhli Kr, g tuulõõ M Lu Li J tuulee Ku
1. tuul | vn ветер
Kõ kase tuuli veep kattilass kalat vällää see tuul viib kalad katlast välja (kala ei näkka)
Lu miä üvässi mälehtin, a nüd niku tuuli vei päässä poiᴢ ma mäletasin hästi, aga nüüd nagu tuul viis peast ära
K tuul on päivää nõisõmassa tuul on päikese tõusu poolt
Lu tuuli ku meneb vassa päivää – ebõ·õ üvä, tääp kehnoa ilmaa kui tuul puhub vastupäeva – ei ole hea, ennustab halba ilma
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs (kuulujuttude levimise kohta:) koer haugub, aga tuul kannab
M tuuli häilütäp puita tuul kõigutab puid
Lu tšizgop tuulta kisub tuult (= tuul tõuseb)
J nii on tüüni, tuulõõ entšiä eb õõ on nii vaikne, tuuleõhkugi ei ole (tunda)
Lu tuli vuhisõʙ, tääp tuulta tuli vuhiseb, ennustab tuult
Lu ku tuult ebõ·llu, peremmeez vilisti, siis tuul tuli. kaugaa vilisti kui (merel) tuult ei olnud, siis (purjelaeva) omanik vilistas, siis tuul tuli. Kaua vilistas
Lu ku õli ühes pool ain suur tuuli vassa, võtti peremmees tšetvertaa viinaa ja juutti komandaa, siis tuuli muutti kui ühelt poolt oli suur tuul aina vastu, võttis (laeva)omanik veerand pange viina ja jootis meeskonda, siis tuul pöördus
Lu meil ku tahottii jott tuuli muuttuiᴢ, siz rikottii saunass ahjo, aluzmehennaizeᴅ tehti sitä kui meil taheti, et tuul pöörduks, siis lõhuti saunas ahi, meremeeste naised tegid seda
P vassaa tuulᴅ vastutuult
Lu aluz meep tiukkaa tuult purjelaev sõidab tihttuult (= poolpõiki vastutuult)
J taka tuuli pärituul
P perälliss tuulᴅ pärituult
Lu eri tuuli korraga maa ja mere poolt puhuv tuul
Lu ülägo tuuli idatuul
Lu ahava tuuli kuiv tuul
Lu tuuli sappi tormi kese, tormisilm
J alt tuulõõ viĺĺ alttuule vili (tuulamisel eralduv halvem vili)
J päält tuulõõ viĺĺ pealttuule vili (tuulamisel eralduv parem, puhtam vili)
Lu tuulõõ repimin tuuleiil
M tuuli sillõ tak̆kaa ~ üvää tuulta sillõ tak̆kaa pärituult sulle!
P tällie pajata niku tuulyõsyõ, ühess kõrvass võtaʙ, tõizõss lazzõb vällää kk talle räägi nagu tuulde: ühest kõrvast võtab (vastu), teisest laseb välja (~ ühest kõrvast sisse, teisest välja)
J tuulõss võtõttu juttu tuulest võetud jutt (= tühi kuulujutt)
2. ilmakaar | vn страна света
Lu esimezet tuulõᴅ: itä, läns, pohja, lounaᴅ põhiilmakaared: ida, lääs, põhi, lõuna
3. rumb (üks kompassiringi 32 punktist) | vn компасный румб
Lu kumpasil onõ kõlmõtšümmet kahs tuulta kompassil on 32 rumbi
■
M täm on niku tuuli hattu, täm̆mää tšäezä rahad evät kestä ta on nagu tuulepea, tema käes raha ei püsi
P miε tein tällyõ tuulyõ ma tegin talle tuule (alla)
Lu ku inemin meeb naapurii vai tõisõõ talloo ilm azzaa, siis tälle jutõlla, što siä tulit tuulta ajamaa kui inimene läheb naabri juurde või teise majja ilma asjata, siis talle öeldakse, et sina tulid tuult ajama
M täll on tuuli pääzä ta on peast segi
M tuulõõ lentua lutši staruχa vanaeit luges nõiasõnu lendva vastu
J tuulõõ ruikko tuulerõuged
J tuulõõ rappamin palavik külmetamise tagajärjel.
Vt. ka erituuli, etelä-tuuli, itätuuli, jürkkü-tuuli, kakkotuuli, kaŋkaa-tuuli, katkõtuuli, kärmä-tuuli, lootuuli, looto-tuuli, lounattuuli, länsi-tuuli, maatuuli, merituuli, muuttotuuli, perätuuli, pohjatuuli, pohjotuuli, põhituuli, pää-tuuli, pääli-tuuli, rantatuuli, takatuuli, tšehsituuli, tšerätuuli, tševättuuli, tšültšituuli, umpi-tuuli, vassatuuli, veskaari-tuuli, viŋka-tuuli, välituuli, ümper-tuuli

vanapikko Kett. M Ra vanõpikko Lu Ra, g vanapikoo: vanõpikoo Lu Ra
1. subst (ealt) vanem | vn старший (по возрасту)
Ra boŕa on vanapikko, nad́a on noorõpikko Borja on vanem, Nadja on noorem
M eittseez õlivad vanapikoᴅ õitsil olid vanemad (lapsed)
M vanapikod õlivad dovarišass dabušnikalõõ vanemad (lapsed) olid hobusekarjusele (õitsil) kaaslaseks
2. Kett. üks vanemaist (isa v. ema) | vn один из родителей (отец или мать)
3. vanem, peamees, ülemus, juht | vn старшина, староста; начальник
M tšen on ted́d́ee vanapikko kes on teie vanem (peamees)?
Lu vanõp matrossi õli vanõpikko, tämä õpõtti vassumõisia vanemmadrus oli ülem(us), ta õpetas uusi
Ra nootall on üφs vanõpikko noodameeskonnal on üks (meestest) noodavanem
Lu kolhozaz on pret́śedat́eĺ esi-eläjä, kolhozaa vanõpikko kolhoosis on esimees juht, kolhoosi ülemus
Lu staršina i piisari õltii volostii vanõpikoᴅ vallavanem ja kirjutaja olid valla peamehed
Lu volostii vanõpikko vallavanem
Lu tšülää vanõpikko külavanem.
Vt. ka vanõpi, vanõpikka

välištaakki Lu vahetaak, -staak (üks taakidest purjelaeval) | vn промежуточный штаг (один из видов штагов на паруснике)

ühsi Kett. K R M Lu Li J I vdjI (Ma) ühśi K-Set. üφsi P Lu I ühzi R J-Must. ühᴢ K L P M Kõ S V Lu Li Ra J Ku üφᴢ K L P M Kõ Lu J üchs ~ uhese ~ ühesse ~ uxe ~ üśse Kr Ю́хси K-reg₂ Ыксь Pal₂ Ихсъ Ii-reg₁ Юхси ~ Юкси Tum., g ühee K P M Kõ Lu Li J Ku üh́ee Lu ühie ~ üχie V ühie P üh̆hee M Kõ I Ma ühee Lu J ühen R ühe Lu-Must. J-Must. Kr
1. üks | vn один (числительное)
Lu ühs vohma rohkaap tšüzüb mitä tšümmee tarkkaa võivõd vasatõ vs üks loll küsib rohkem, kui kümme tarka suudavad vastata
L võtõttii üφs sültä pissü-aitaa võeti üks süld pistandaeda
K ühsi toššamatta tšümmeetä üksteistkümmend
P ühess kõrvass võtaʙ, tõizõss lazzõb vällää kk ühest kõrvast võtab, teisest laseb välja (= ühest kõrvast sisse, teisest välja)
K bõllu ühtä naglaa polnud ühtegi naela
L ühed müötii, tõizõd õsõttii ühed müüsid, teised ostsid
M ühsiä emmä ehi süüvvä, a tõisia jumala lähetäʙ ühtesid me ei jaksa (ära) süüa, aga teisi saadab jumal (juurde)
Lu kirstuz on ühed i tõizõᴅ kirstus on üht ja teist
R kõikk põlivaᴅ, eb jäänn üφtäit taloa kõik põles(id), ei jäänud ühtegi maja
Kõ juõlla on üφs, tehä on tõin üks (asi) on rääkida, (aga) teine (asi) on teha
2. ainult, vaid, üksnes | vn только, лишь
M meh́et sõpõzivad ühs tšiutto ja kaatsaᴅ meestel oli seljas ainult särk ja püksid
J ühel tšiuttoa särgiväel
Kõ se on ühs petoᴢ see on üksnes (paljas) pettus
Lu lahs kõikkijeekaa itki, a ühee emääkaa van eb itkõnuᴅ laps nuttis kõikidega, aga ainult emaga ei nutnud
Lu ühed naizõt pitäväᴅ jürtšiä, mehije eb õõ ainult naised peavad jüripäeva, mehi ei ole
3. üks ja (see)sama | vn (один и) тот же
Lu ühs suu nagrõʙ, ühs suu idgõʙ üks suu naerab, sama suu nutab
Lu müü tšäimmä ühes saunaᴢ me käisime ühes (ja samas) saunas
Lu vohma i viisaᴢ, ühess uhzõss piäp tšävvä loll ja tark, ühest ja samast uksest tuleb käia
Lu aluz iĺi laiva on ühs sama alus ehk laev on üks ja (see)sama
P ühee samaa mahzaʙ tähendab üht ja (seda)sama
Lu kukko oomnikossa nõizõb ühell aikaa laulamaa kukk hakkab hommikul ühel ja samal ajal laulma
J ühee suuruizõᴅ ühesuurused (kasvu poolest)
J ühee taolizõᴅ ühetaolised
J ühs näkoizõᴅ ühte nägu (inimesed)
Lu ühee iällizeᴅ, ne õllaa üht ittšää, litši on sünnüttü üheealised, need on ühevanused, (ajaliselt) ligistikku on sündinud
J ühell nõvvoll ühel nõul
P ühie kõrraakaa johsi jänez üli tie ühekorraga jooksis jänes üle tee
Lu meil ain ühel viisii süütii meil söödi alati ühte moodi
Lu rahad jagõttii üht viisii raha jagati võrdselt
■
S ühs kõik tšellee, vaikk mehelee ükskõik kellele, kui aga (saaks) mehele
J ühs puhaᴢ ükspuha (ükskõik)
Lu ühees parvõᴢ üheskoos
Kõ üht per̆rää suvvaamma süvvä meile meeldib üha süüa
Li tämä ühtä päätä höütüʙ ta ehmub ühtelugu
Lu emmä õõ ühtä koosia me ei ole ühte moodi
J kõlmõt suudgad makaz üht voimaa kolm ööpäeva magas ühtesoodu
J üht vorppia ühte järge
J ajõimm opõizill petterissaa üht puhkua sõitsime hobustega Peterburi ühtepuhku
J tämä jo kussõssaa eläb üht päittä tema juba tükk aega elab omaette
J üht vert ühte verd
J sõsar ja veĺĺ kazvosti ühee taza õde ja vend kasvasid ühepikkuseks
Ra miä nõizõn õpõzõllõ seltšää ja ajan ühtä hüppiä, tšiirep jovvun mina istun hobuse(le) selga ja ajan nelja (= sõidan galoppi), jõuan kiiremini
K opõn johzõb üht üppää hobune jookseb nelja.
Vt. ka jõkaühs, kahtšümmettühsi

ühspiikko Kõ Lu ühsipiikko J-Must. labane linane kangas (igas soapii vahes on üks lõng) | vn ткань простого полотняного переплетения
Kõ ühspiikko on kehno kaŋgaᴢ, on tappuroissa labane kangas on vilets (= jämedakoeline) kangas, on takkudest

ühssama Lu I
1. (üks ja) seesama | vn то же самое
Lu rihma ja rossi on ühssama, seesama on köis ja tross on üks ja sama, seesama on
2. ükskõik, ikkagi, niikuinii | vn всё равно, всё-таки
Lu inemin omaa iää eläb i õppõõʙ, a ühssama durakkan koolõʙ vs inimene (kogu) oma (elu)ea elab ja õpib, aga ikkagi sureb lollina.
Vt. ka ühskõikk

ülipiikko Kõ Lu J-Must. ülipikko M labane (piitagune) kangas (kudumisel on igas soapii vahes kordamööda üks ja kaks lõimelõnga) | vn ткань простого полотняного переплетения (по одной и двум нитям основы попеременно между зубьями бёрда)
M kuottii mokoma niku ülipikkoa, siz üh̆hee pii väl̆lii pantii kahs niittiä, a tõisõõ ühs niitti; sis tulõp pehmiä kaŋgaz niku jalkarätteläissi mehilee (kui) kooti niisugust (nagu) piitagust kangast, siis ühte piivahesse pandi kaks niiti, aga teise üks niit, siis tuleb pehme kangas nagu meestele jalarättideks
Kõ ülipiikko, seness tehtii kaattsoi meezrahvaalõõ {ü.}, sellest tehti meestele pükse