[VOT] Vadja keele sõnaraamat

vizgata Kett. K L P M Kõ S Po Lu J (R-Eur. U V Li Ra Ii Kr) vizgõta Lu vizgõt J-Tsv. vizgataɢ ~ vizgattaɢ I vizata Ku vizgatak Kl, pr viskaan K L P M Kõ V Lu Li Ra J Ku vizgan J-Must., imperf viskazin L P M Lu J Ku viskõzin Lu J
1. visata, heita | vn бросать, кидать, швырять
L nuorikkõ viskaab õpõzyõ deŋgaa kaivuosyõ pruut viskab hõberaha kaevu
L üli õjaa õli vizgattu suuri irsi üle oja oli visatud suur palk
P viskazin löülüä viskasin leili
M löülüä vizgatas saunatšivilee leili visatakse saunakerisele
M (d́eruga) vizgataz einoje pääle persee al̆laa, etti eb veelatas sõppõi takune riie visatakse heinte peale perse alla, et ei määriks riideid
Lu iki-lookka .. juub meress vai jõgõssa vettä i senee vee takaz viskaab maal vikerkaar .. joob merest või jõest vett ja selle vee viskab tagasi maale
M mitä näilee pajattaa, ühs kõik niku seinääsee erneitä vizgata ükskõik mis (= mida) neile rääkida (on sama hea) nagu herneid vastu seina visata (= nagu hane selga vesi)
P viskaa pitšässi heida pikali
2. heita liisku | vn метать, кидать (жребий)
M ees sitä, kui nõissaaz löömää einää, siz vizgataz arvalla enne seda, kui hakatakse heina niitma, siis heidetakse liisku
I davait́e viskaammag arpaa hakkame liisku heitma
3. (riideid, jalatseid) ära võtta | vn скидывать, снимать (одежду, обувь)
J povarnoz vizgattii sõvad vällää saunaesikus visati riided seljast ära
I viskaa šuubaa maalõõ viska kasukas seljast
4. (vilja) tuulata, visata | vn бросать, веять
P nõisass viskaamaa akanoiss rütšieᴅ hakatakse rukist aganatest (välja) tuulama
Lu kobriikaa viskazimma viĺĺoi viljakühvliga tuulasime vilja
Lu I tšäsiillä vizgattii lapatkalla käsitsi tuulati kühvliga
5. (ahju) pista | vn вложить (в печь)
Kõ kursi vizgahtaz ahjoo pulmaleib pistetakse ahju
6. tekkida, välja lüüa, ilmuda | vn явиться, возникать
L viskaaʙ jalkaa sinizie pädnaa jalale lööb sinise täpi
P tällie viskas kaχstõ·ššõmõtt paizõtta talle lõi kaksteistkümmend paiset (ihule)
Kõ viskaap tuskatäiᴅ, kui gooŕa tuõʙ ilmuvad muretäid, kui mure tuleb
M piimä võib vizgata päh̆hee, sis tulõp hullussi naizikko piim võib pähe lüüa, siis läheb naine hulluks
7. maha jätta, hüljata | vn бросать, покидать
Li mees põlõtti kõvassi, a perrää viskas pois põlõttõmizee mees suitsetas kõvasti, aga pärast jättis suitsetamise maha
I meeᴢ viskazi naizõõ, meni, ja lahzõᴅ viskazi mees jättis naise maha, läks, ja lapsed jättis maha
■
Kett. meill ed viskaa liikaa luzikkaa suhõõ kk meil ei viska (sa) liigset lusikatäit suhu (= meil ei ole toitu raisata)
P en õlõ kuullu mokomaa kummaa, i tšäjed viskazin lad́d́alyõ ma pole kuulnud niisugust imet, laiutasin käsigi
Li nii paĺĺo põlõtti, jotta nõisi huimamaa pääss, viskaz niku päässä maalõ nii palju suitsetas, et pani (tal) pea pööritama, tekkisid nagu tasakaaluhäired
Lu kõikk ne hoolõd viskaa mettsää kõik need mured viska metsa
M tara viskaab elkkua aed langetab õisi
M leipä on koorõõ vizgannu vällää leib on koorukese lahti löönud
M viskazimma vähäkkõizõõ sõn̆naa sõnelesime natuke
P naizikko viskaz vällεä lahzõõ naine tegi abordi
Lu mustalaizõt karttoill vizgattii mustlased panid kaarte
Li kablukkaa vizgata tantsida, tantsu lüüa
J viskaab va üviiss meeliiss tanttsua lööb aga heameelest tantsu.
Vt. ka viskaa, viskoa, viskua, vizgõskõlla