[VOT] Vadja keele sõnaraamat

vajottaa Lu J (K R-Lön. M Ku) vajotta J-Tsv., pr vajotan Lu vajotõn Lu Li J, imperf vajotin J vajot́śin Ku
1. vajutada, suruda | vn давить, придавливать, придавить
J tuõb veräi sammõss veel vähäizee vajotta tuleb väravaposti veel natuke (alla) suruda (vajutada)
J maama vajotab vaivazõõ vattsaa (itkust:) ema vajutab (= mudib) haige kõhtu
2. vajuda, nõtkuda, õõtsuda | vn качаться, колыхаться
Lu pehmiä maa vajotõʙ vai vajjooʙ pehme maa vajub või nõtkub
Lu kump kõhta vajotap kõvassi, jutõlla, se on soo missugune koht õõtsub kõvasti, (siis) öeldakse, (et) see on soo
Li kämäräᴅ on vajottõvõᴅ kõhaᴅ õõtsikud on vajuvad (= pehmed) kohad (kuivanud jõesängis)
3. vajuda lasta | vn давать, дать погружаться
K kuza ov vajoma, vajotad opõzõõ kus on tüma koht, (seal) vajub hobune sisse (seal lased hobuse sisse vajuda)
■
M vajotamma izze en̆neezee muruja laseme leiba luusse.
Vt. ka vajoa