[VOT] Vadja keele sõnaraamat

uulotii K-Ahl. uuloti J-Must. uulõtii (Lu J-Tsv.) uulitii (Li) uulitim Li uulitima [sic!] J, g uulottimaa: uulittimaa Li = uuletti
Li jalkinõd õllaa tšennäᴅ, paglatšennäᴅ, uulittimõᴅ (endisaegsed) jalanõud on (kodutehtud) saapad, pastlad, {u}-d (= naiste ja laste nahkkingad)
Lu uulõttimad õltii ilma varsii, üvät paglad õltii {u}-d olid ilma säärteta, tugevad paelad olid (kanna taga)
Lu uulittimõt kahõõ paglaakaa õltii, niku kološiᴅ {u}-d olid kahe (kanna)paelaga, (kujult) nagu kalossid
Li karjušill õltii paglatšennäᴅ, a naisiil õmmõltii uulittimõᴅ. uulittimõl õli õmmõltu päälüᴢ, kõig õli ümperikkoa niku sandalid õmmõltu karjusel olid pastlad, aga naistele õmmeldi {u}-d. Kingal oli õmmeldud pealne, kõik oli ümberringi (talla külge kinni) õmmeldud nagu sandaalid
J uulõttimoil de pagl-tšentšiill om paglõᴅ {u}-del ja pasteldel on paelad
J pisä uulõttimiilõõ taka nahgõss pagl läpi pista {u}-dele tagant (kanna-aasast) nahast pael läbi.
Vt. ka uuĺega, uuletti, uuĺigi, uupakka, uupukaᴢ