[VOT] Vadja keele sõnaraamat

urnaa Kõ Lu (Ra J) urna J-Tsv., pr urnaʙ Kõ Lu J urnõʙ J, imperf urnni Lu Ra J
1. nurruda, nurru lüüa (kassi kohta) | vn мурлыкать
J silot kattia, tämä algõb urnaa silita kassi, ta hakkab (siis) nurruma
Kõ katti urnaʙ kass lööb nurru
2. koriseda (kõhu kohta) | vn бурчать
Lu ku süüb mokomaa vassumõissa, eriomassa, vattsa algõb urnaa kui (inimene) sööb mingisugust võõrast (toitu), erilist, (siis) kõht hakkab korisema
Lu vattsa mill urnaʙ mul kõht koriseb
3. krooksuda (konna kohta) | vn квакать
Ra konnad urnõttii konnad krooksusid
4. kräunuda, (rämedalt) näuguda (kassi kohta) | vn мяукать
J kui martti kuu, nii katid urnõta kui (tuleb) märtsikuu, siis kassid kräunuvad
J kehtaat ko siä kuunõll katii urnõmiss, ku ed aja tätä väĺĺä kuidas sa jaksad kuulata kassi kräunumist, et ei aja teda välja?
5. möirata, möriseda (karu kohta) | vn рычать
J karu urnaʙ karu möirgab
6. J-Tsv. kriiksuda, kääksuda | vn скрипеть
7. fig manguda, nuruda | vn клянчить, упорно просить
J elä urnõ, et saa (lapsele öeldakse:) ära mangu, ei saa!
J miä tšiire annõn urnõjoilõõ taka poolõõ mangujaile (= nurumisega tüütavatele lastele) annan ma ruttu vastu tagumikku.
Vt. ka urisa