[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšülvö Lu Li J, g tšülvöö Lu Li J = tšülvü
1.
J tšüntö i tšülvö künd ja külv
Lu tänävoon tševäd õli müühäin, kõik tšülvöd müühessüziväᴅ tänavu oli kevad hiline, kõik külvid hilinesid
J kahs, kõlmõt päivä de jo saab nõiss tšülvöä tetšemä (veel) kaks-kolm päeva ja juba saab hakata külvi tegema
J jok tšülvöö lõpõtitt kas lõpetasite külvi?
Li perrää tšülvöö borkkõnõ kazvap tihtii (~ tšastõ) pärast külvi kasvab porgand tihedalt
J tšülvö vakka pantii remeniikaa kaglaa i siis tšülvettii külvivakk pandi rihmaga kaela ja siis külvati
Lu tšülvö vakka, ku tšülvömäs tšäütii, tämä on mõnõkkaal juurõssa külimit, kui külvamas käidi, see oli mõnel juurtest punutud
Lu tšülvö vakka õli painõttu ku siglaᴅ, etti ep karisu [= karissuizi] mitäid läpi külimit oli punutud nagu sõelad, et midagi ei pudeneks läbi
2.
J põuta tšesä kuivotti kõikk tšülvöö põuane suvi kuivatas kogu külvi
Lu tševväässä tšülvetää viĺjä ja isutõtaa oovoššiᴅ, ja perrää senee tullaa tšülmeᴅ, i tšülvö algap kurttaa, kehnossi kazvaʙ kevadel külvatakse vili ja istutatakse juurviljad ja pärast seda tulevad külmad, ja külv hakkab (siis) kiratsema, kasvab kehvalt.
Vt. ka sütšütšülvö