[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšülpeessä Lu (Li Ra J) tšülpess J-Tsv. tšülpeessäɢ I, pr tšülpeen Li J, imperf tšülpeezin Lu tšülpezin J = tšülvetä
Lu päivüt paisaʙ, vihmaa saaʙ, koolõt tšülpeessä päike paistab, vihma sajab, surnud vihtlevad
J ikä näteli tšäün tšülpemeᴢ iga nädal käin (saunas) vihtlemas
Lu saunas tšülpeessää põldikkaakaa, se paab veree liikkumaa saunas viheldakse nõges(t)ega, see paneb vere liikuma
Lu meil õli ühs starikka, tšülpees koivu i kataja vihaakaa meil oli üks vanamees, vihtles kase- ja kadakavihaga
Lu mehet tšävvää ennemäs pessiimäz i tšülpeemäᴢ, perrää mennää naizõd i lahzõᴅ mehed käivad enne pesemas ja vihtlemas, pärast lähevad naised ja lapsed
Li kõlmõt kõrtaa tšülpeeb i pessiiʙ kolm korda vihtleb ja peseb ennast
Ra rautain koivu, neiss tehää vihtoi, migäkaa tšülpeessää saunaᴢ arukask, nendest tehakse vihtu, millega viheldakse saunas
J siz mentii lavalõ tšülpeemää siis mindi (sauna)lavale vihtlema
J tultii vällää siält tšülpeemäss tuldi ära sealt vihtlemast
J sauna lavall tšülpejõt h́igõssuvaᴅ saunalaval vihtlejad higistavad
I tah̆hoo tšülpeessäɢ tahan (end) vihelda
I tšülpeeg izeɢ vihtle ise!