[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšülvetä P M Kõ (K-Ahl. K-Al. V) tšülvetäɢ I, pr tšülpeen K M Kõ, imperf tšülpezin ~ tšülpiin K (ennast) vihelda | vn париться
M päivüt paisaʙ, a vihmaa sat̆taaʙ, tšülpeevät koolluuᴅ kk (kui) päike paistab, aga vihma sajab, siis surnud vihtlevad
Kõ võtaᴅ kaasa vihaa, sis tšülpeeᴅ i pezeᴅ, tuuᴅ kujalõ võtad (sauna) kaasa viha, siis vihtled ennast ja pesed, tuled (saunast) välja
M sauna, siz on siällä tšiveleiss tehtü tšivirõukko mokoma, kuhõ vizgataz löülüä, sis ku tahot tšülvetä saun, siis on seal kividest tehtud niisugune keris, kuhu visatakse leili, kui tahad vihelda
M saunas piäb üv̆vii pes̆seütä i tšülvetä saunas peab end hästi pesema ja vihtlema
I polulla tšülvetäᴢ (sauna)laval viheldakse.
Vt. ka tšülpeessä, tšülpeüssäɢ, tšülpeütä, tšülpiissä, tšülpiä, tšülpöä, tšülpüä, tšülpüüssä, tšülpüütä