[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšiinittää¹ M Kõ Lu Li J (P) tšiinittääɢ ~ tšiinettääɢ (I) tšiinittä J-Tsv., pr tšiinitän P tšiiniten J, imperf tšiinitin P J
1. kinnitada, külge kinnitada, kinni panna v. tõmmata | vn прикреплять, прикрепить, укреплять, укрепить, закреплять, закрепить
J tšiinitti tšivee kõvassi, pani paaγõõ raskaassi rl kinnitas (käsi)kivi kõvaks, pani pae(kivi) raskeks
J võtamm tšiinitemm koorõma, a too kõikkina laukõõʙ võtame kinnitame koorma, muidu laguneb täiesti ära
I rinnuhsõlla tšiinitti raŋgõᴅ rinnusega tõmbas rangid kinni
J lait́o on tšiinitettü ammõspuhõ regi on kinnitatud sälkpuu(de) külge
I sis saanii päälee paap kaijee tormozaᴅ i nagloila viil tšiinetäʙ [sic!] siis paneb (sepp) need (jalase)rauad saani(jalaste) peale ja kinnitab veel naeltega
Kõ tuvvas pelssemeᴅ rih̆́h́ee i pannaᴢ välipuu pelssemiisee, tšiinittääᴢ kangaspuud tuuakse tuppa ja pannakse vahepuu kangaspuudele (ja) kinnitatakse
2. pingutada, pingule tõmmata | vn натягивать, натянуть
Li tšiinitä kõvõpassi, što tullõis jänttä pinguta kõvemini, et oleks pingul
3. (öeldut) kinnitada | vn подтверждать, подтвердить
P miä tšiinitän, että tämä tõtta pajatti ma kinnitan, et ta rääkis tõtt
P ilma sarvii lehmä, juoltii tuož muli lehmä, viel tšiinitetti ilma sarvedeta lehm, öeldi ka nudi (murd. muli) lehm, kinnitati veel
3. impers kõhtu kinni panna | vn запирать желудок
J tšiinitti nii vatsaa, jot piti pann klist́irk pani kõhu nii kinni, et tuli teha klistiiri.
Vt. ka tšiinissää