[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšihguttaa K M Kõ J (Kett.) tšihgutta J-Tsv. tšihguttaaɢ (I) tšiihguttaa (Lu), pr tšihgutan K M Kõ tšihgutõn J, imperf tšihgutin J,
1. sügada, kratsida | vn чесать
J tšihgut millõ seltšä, miä ize en tappa süga mul selga, ma ise ei ulata
M piäp tšihguttaa tälle kõrvaa takkaa peab teda kõrva tagant sügama
M anõ tšihgutap kaglaa hani sügab (nokaga) kaela
J sääzgee jältšiä ep piä tšihguttaa, a too leevvää tšippaaᴅ, meep tšippaalõ sääsekuplasid ei tohi kratsida, muidu tulevad mädavistrikud, (kublakoht) läheb mädanema
2. refl end sügada | vn чесаться
K lahs ain ihmaᴢ, tšihgutti laps aina nühkis, sügas ennast
3. impers panna, ajada sügelema | vn вызывать зуд
Lu tätä tšiihgutaʙ i tämä sis karziʙ tal sügeleb ja tema siis kratsib.
Vt. ka tšihgottaa, tšihkaa, tšihkua