[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tõsi K L P M Kõ Lu J I (Kett. Li) tosi Ku, g tõõ Kett. M-Set., hrl part (nominatiivi funktsioonis) tõt/ta K L P M Kõ Lu Li J I -tõ ~ -t J tõsi, tõde | vn правда, истина
J tõsi ontši, jotti on domovikka tõsi ongi, et on (olemas) majahaldjas
P tämä tõtta pajataʙ, õikõassi pajataʙ ta räägib tõtt, õigesti räägib
Lu sõna juttõõʙ tõtta, a kahõõ võrra petteeʙ (ühe) sõna ütleb tõtt, aga kahe võrra valetab
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõʙ tõtta see on meeste asi, ma ei tea, kuidas on õige
P tõsi, tõsi, miä sillõ juttõõn, etti se on tõtta tõsi, tõsi, ma ütlen sulle, et see on tõsi
P tõtta on, etti kuollu tšäüp kotuo on tõsi, et surnu käib koju
M ebõ·õ tõsi ei ole tõsi
I kase kõittši bõõ tõtta see kõik pole tõsi
Kõ tõtta li on mokoma aźźa kas see asi on tõsi?
I nääk ku tõtta (aevastamise puhul öeldakse:) tõsi jah!
I a mitä tõtta miä nõizõõ ainõ niin itkõmaa daa duumaamaa ühtä da tõissa aga mida ma, tõepoolest (tõsi), hakkan aina nii nutma ja mõtlema üht ja teist
Lu kõik ajatusõd eväd mee tõttõõ kõik mõtted ei lähe täide (tõeks)
M ep peteltü, se on tõtullinõ tõsi ei valetatud, see on sulatõsi
M se tõpilizõõ tõsi ~ se on tõpizõõ tõtta see on sulatõsi
J tulin tõsi tuline tõsi.
Vt. ka tõtuuᴢ, tõtuuz-aźźa