[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tunti [< e?] P (Lu), g tunnii
1. tund | vn час
2. kell, kellaaeg (ühenduses kellaaega märkiva arvuga) | vn время (при точном указании времени)
P üöl kahstõ·ššõmõs tunti, sis pappi lutši siäl õmaa moĺeńjaa öösel, (kui) kell (oli) kaksteist, siis preester luges seal oma palvet
Lu tšümme tuntia kell kümme.
Vt. ka tunni