[VOT] Vadja keele sõnaraamat

alkaa K U L P M S Po Lu Li Ra J Ku (Kett. Kõ Ja-Al. Kr) alka J-Tsv. alkaaɢ I (Kl-Set.), pr algan K U L P M Kõ S Lu Li J algõn Li J algaa Kl, imperf algõn K M algin Lu Li J algõ Kl
1. hakata (ka impers.); alata, alustada | vn начинать, начать (также безл.)
U algan tänänn õlutt tšihuttaa hakkan täna õlut tegema
J nahka algap tšiskaussa nahk hakkab kestendama
P minua algab janottaa jo mul hakkab juba janu
J algõp sooja tehä (ilm) hakkab soojenema
J alkõizin tüüt tehä, da en tää kui alka hakkasin tööd tegema, aga ei tea, kuidas alata
J algõttu tüü tahob lõpõttõmiss alustatud töö tahab lõpetamist
Kõ jürt inn õli karjaa alkaminõ jüripäeval oli karja(skäimise) alustamine
Lu miä nõizõn alkamaa alõss ma hakkan kinnast looma (alustama)
M leipä on algattu leib on alustatud (= leivast on juba lõigatud)
2. alata; sugeneda, tekkida | vn начинаться, начаться; зачинаться
K issutalod ümpär talvimiikkulaa alkõvaᴅ istjatsed (= noorte õhtused koosistumised talviti) algasid talvise nigulapäeva paiku
I räštogona alkõvat svädgaᴅ, i õlivad veerissiεssaakk jõulude ajal algasid talistepühad ja olid kolmekuningapäevani
J kui va alki põlo, nii müü hüppezimm üleᴢ nii kui algas tulekahju, nii me hüppasime üles
M näd jo alkaas pikkaraizõd õunaᴅ näe, juba tekivad väikesed õunad.
Vt. ka alkaussa, alkoa, alkuussa

dohtari P M Lu Li Ra I dohtõri Lu J I tohtõri (Li) dohteri Li (Ku) dohtori M Kõ Lu Ra I Ku doχtari P M Lu (V) doχtori M J, g dohtarii P Lu Li Ra dohtõrii J dohtorii Ra Ku doχtarii M doχtorii M J arst, tohter | vn доктор, врач
M eellä doχtoria bõllu ennevanasti (külas) arsti polnud
I eb ühsiid dohtõri jaχsannug letšittäät tätä kuiniiᴅ ükski arst ei suutnud teda kuidagi (terveks) ravida
J läsivele on dohtõria tarviᴢ haigele on arsti tarvis
Lu enne tämä rammitsi, dohtorit praavitõttii, nüd on terve enne ta lonkas, arstid ravisid, nüüd on terve
J nüd ettsiväd ain doχtorii müü nüüd otsivad ikka tohtreid mööda (abi)
J dohtõrissi õppõma arstiks õppima
Li menin dohterilla läksin arsti juurde
J väliss i dohtõrii rohod eväd avit vahel ei aita ka arstirohud.
Vt. ka ammazdohtori, silmädohteri

hamara Lu Li (J) hamarõ Li, g hamaraa Lu Li kirvekand, -silm | vn обух
Li tširveellä on hamara i terä kirvel on kand ja tera
Li tširvee hamaraakaa lüüvvää naglõjõ kirvekannaga taotakse naelu
Lu õpõzõl kazvattuvad lumi komkõd jalkojõn allõ, tširvee hamaral lüvvää poiᴢ hobusele tekivad (kasvavad) lumekombad jalgade alla, kirvesilmaga lüüakse ära
J tällee piti hamarall antaa talle pidi kirvesilmaga äigama (andma).
Vt. ka tširvee-hamara

imo K P M Lu J-Tsv. I (R-Eur. R-Reg.), g imoo ~ imo J im̆moo M
1. himu, soov, tahtmine | vn охота, желание
J mill on imo kattsoa, kui koirõt tanttsivõᴅ mul on himu vaadata, kuidas koerad tantsivad
M tämä on rikaᴢ, tämä võip kõikk imod ihtšiä ta on rikas, ta võib kõik (oma) soovid rahuldada
Lu evät saa immoa riitõõmizõss nad ei saa riidlemisest himu täis
J saimm imossi lauloa saime himu pärast (= himu täis) laulda
J täätemizee imo teadmishimu
2. isu | vn охота, аппетит
J tšaajuka ajab imoa väĺĺä teega ajab isu ära
J kast on imo on isu selle (toidu) järele
I imotab min̆nua, imo süüäg i juuaɢ mul on isu, isu süüa ja juua
J minu imo on küllelin mu isu on täis (= rahuldatud)
J jok said imo rehtel-kakkuiss kas said pannkookidest isu täis?
J nii om vari päiv, jot janoss en saa imoa on nii palav päev, et (ma) ei saa janust lahti
J lidnõs saab imossi süüvve siitnikka linnas saab püülileiba isu pärast (= isu täis) süüa
3. armastatu (peigmehe hellitusnimi rahvalauludes) | vn желанный (ласковое обращение-название жениха в народных песнях)
R tehkaa nüt sia silmälleni kuhe issueb imoni päälle pärnäise lavose (Eur. 34) rl tehke nüüd koht mu lemmikule (silmale), kuhu istub mu armastatu, pärnase pingi peale
R pesgaa nüt päähüt pääsgoltani, ilatkaa imos igusset (Eur. 33) rl peske nüüd peake mu pääsukesel, tehke korda armastatu juuksed.
Vt. ka imu, iso²

jää K M Kõ Ja Lu Li Ra J I jεä L jäh ~ jähj Kr, g jää Lu Li J I jää | vn лёд
Lu tševvässä jää algap sullaa rantoissa kevadel hakkab jää randadest sulama
Li müö õlimmõ viijjet suutkõd merelle jää päälle me olime viis ööpäeva merel jää peal
M tiper taper teetä möö, jänes johzõb jäätä möö. tuisku (Set. 17) mõist {t. t.} teed mööda, jänes jookseb jääd mööda? – Tuisk
Lu jäätä lõikõtaa sakuriikaa jääd raiutakse tuuraga
Lu meri on puhaz jäissä meri on jääst puhas
Lu suur vesi jõkiloiᴢ, jää meeb alaᴢ suurvesi (on) jõgedes, jää läheb alla (= on jääminek)
M ku on lakõa jää, siz on üvä liukua kui on sile jää, siis on hea liugu lasta
M hoikka jää on uhavod́d́e päällä õhuke jää on lompide peal
Lu äätikki jää, ep kanna nõrk jää, ei kanna
M köŋkkelikko jää ~ Lu krompõlikko jää ~ krompikko jää konarlik jää
Lu šohma jää jääsupp
Lu kulkõva jää ajujää
J itä-tuuli on lüünü kõig meree jää rakkoo idatuul on löönud kõik merejää praguliseks
Lu aa, tämää izää pädrää jää vei (väljaspool abielu sündinud lapse kohta öeldakse:) ahah, tema isa viis peetripäeva jää
Lu jää rünniᴅ jäärüsid, -kuhjatised
Lu jää koma jääpank, -tükk
M rässää tilkkõõssa tuõvad jää kilikaᴅ räästa tilkest tulevad (= tekivad) jääpurikad
J jää kiĺikõd joossa virta müü alaᴢ jäätükid ujuvad mööda voolu alla
Ra tuuli vei jää rikonussa kaukaalõ tuul viis murdunud jäätükke kaugele
J jää menettši jääminek.
Vt. ka hülkeejää, luujää, meree-jää, suro-jää, äätikki-jää

jääkilikka M Lu Li jääkilikkõ J-Must. jää-kilikka ~ jää-kilikk Lu
1. jääpurikas | vn (ледяная) сосулька
M per̆rää päivüttä ku tuõp tšülmä, siz jäättüäz jääkilikaᴅ kui pärast päikes(epaiste)t tuleb külm, siis jäätuvad (= tekivad räästasse) jääpurikad
Lu siä õõt tšülmä niku jääkilikka sa oled külm nagu jääpurikas
Lu jalgad niku jääkilikaᴅ jalad nagu jääpurikad
2. jäätükk | vn льдинка
Lu jää-kilikka on tükkü jäätä {j-k.} on tükk jääd.
Vt. ka jääpala, jääpurikka, jäätilkõ, jäätükkü

kazvaa K L P M Po Lu (Kõ Li J) kasvaa (K-Ahl. R-Eur. R-Lön. J-Must.) kazvaaɢ I, pr kazvan K P M Kõ Po Lu Li Ra kazvõn Lu J, imperf kazvõn: kazvin K L M Kõ Lu J kazviin K M kazvazin Lu
1. kasvada | vn расти, вырастать, вырасти
Lu se lahs kazvaʙ silmää näheᴢ see laps kasvab silmanähtavalt
M lahzõt peened i oolta vähä, lahzõt kazvavad i oolta enäpi lapsed väikesed ja muret (hoolt) vähe, lapsed kasvavad ja muret rohkem
M anna miä vaatastaan, kui siä kazviᴅ las ma vaatan (korraks), kuidas sa oled kasvanud (kasvasid)
P siz juollaz etti üvässi kazvat kui vihmaa sataab da päivää paisaʙ siis öeldakse, et kasvad hästi, kui vihma sajab ja päike(st) paistab
M täm on armatoo lahᴢ, kazvab ilma em̆mää ta on vaeslaps, kasvab ilma emata
K müö kööhänn kazvimma me kasvasime vaes(t)ena
I siä viil pikkõnõ, paĺĺo piäb kazvaaɢ sillõõ sa (oled) veel väikene, sul tuleb palju kasvada
M peen sika, kumpa ep kazva, sitä meil ain kutsuttii sõlmusika väike siga, kes ei kasva, seda kutsuti meil ikka {s.} (= kängus siga, murd. kagarik)
Lu tüü nüd jo kazvitta suurõssi te olete nüüd juba suureks kasvanud
L tämä kazvi aivuo iloza ta kasvas väga ilus(aks)
Lu kannoo mukkaa i võsa kazvaʙ vs kännu järgi kasvab võsugi
I kuza rüüzroho kazvaʙ, sinnek kaivak kaivo kus luste kasvab, sinna kaeva kaev
L pantii kazvamaa kõikkõa: kapussaa, fjoklaa, i kõikkõa pandi kõike kasvama: kapsast, peeti ja kõike
P viĺĺat kazvavad üväᴅ viljad kasvavad head
M noor kazvava puu noor kasvav puu
Lu luukka on kazvõnnu putkii sibul on kasvanud putke
Po paju kazvap põõsaal paju kasvab põõsana
2. kasvada, sugeneda, tekkida | vn вырастать, заводиться, появляться
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil(e) kaks pead
M lahs pajatap suurijõ juttujõ välii, siz juõllaz: elä tuŋkõõ, varaa vananõᴅ, kazvap pittšä parta (kui) laps räägib suurte (inimeste) juttude vahele, siis öeldakse: ära tüki (vahele), vananed vara, (sulle) kasvab pikk habe
Lu parta kazvi, a meeltä ebõõ kk habe kasvas, aga mõistust ei ole
Lu mill kazvõvaᴅ kehnoo elookaa karvazõt täiᴅ kk mulle kasvavad viletsa eluga karvased täid (selga)
Lu kaõ kazvaʙ silmää, silmijee kae kasvab silma, silmadesse
Lu välissä kazvab mitälee tšättee, tšippaa on vahel tekib midagi kätte, on valus
P villet kazvavat tšätiesie (vesi)villid tulevad (tekivad) kätte.
Vt. ka kazvoa, kazvolla, kazvossa, kazvõlla

kazvattua P M Kõ Ra (Ja-Len. Li) kazvõttua Lu, pr kazvatuʙ M Li, imperf kazvattu M Kõ külge v. sisse kasvada; kinni v. täis kasvada | vn врастать, врасти, зарастать, зарасти, срастать, срасти, прирастать, прирасти
Lu õpõzõl kazvõttuvad lumi komkõd jalkojõn allõ, tširvee hamaral lüvvää poiᴢ hobusel tekivad (kasvavad) lumekambad jalgade alla, kirvesilmaga lüüakse ära
Kõ rooska kazvattu sih̆hee kaskõõ piits kasvas sinna kase külge (kinni)
P nüd ontši siel kazgõs se ruoska kazvattunnu puu süämmiesie nüüd ongi seal kases see piits kasvanud puu sisse
Ja nüt rissi jo on kazvattunnu maahas (Len. 250) nüüd on rist juba vajunud (kasvanud) maa sisse
M silmäᴅ, nüᴅ näväᴅ niku kazvattuass päältä roh̆hookaa mülkad, nüüd nad nagu kasvavad pealt rohuga kinni
M nii kazvatuʙ, jaa, nii kazvatup puu, seness ep kuivõõ puu nii kasvab (haav puul) kinni, jah, nii kasvab puu kinni, sellest puu ei kuiva
■
Ra rinnad õltii kazvattunnõõᴅ suurõss tüüss ahistas rindu (rinnad olid kinni) suurest tööst.
Vt. ka kazvottua

kilikka Kett. M Lu kilikkõ J-Must. kilikk ~ kiĺikk ~ giĺikk J-Tsv., g kilikaa Lu kiĺikaa J jääpurikas; jäätükk | vn сосулька; льдинка
J ailid on jäättüstü kiĺikõssi räimed on külmunud jääpurika(i)ks
M rässää tilkkõõssa tuõvad jää kilikaᴅ räästa tilkest tekivad (tulevad) jääpurikad
J jää kiĺikõd joossa virta müü alaᴢ jäätükid ujuvad mööda voolu alla.
Vt. ka jääkilikka, räüssää-kilikka

komka M Li (Lu) komkka Lu J-Must. komkõ ~ komk J-Tsv., g komkaa M J komka J tükk, klomp, kamp, kamakas | vn кусок, ком, комок
J komk jäi kurkkuu tšiin tükk jäi kurku kinni
J suur komk leipä tšäeᴢ suur tükk leiba käes
Li veri palõhtuʙ, komkat tullaa veri hüübib, tekivad (tulevad) klombid
M lumi on komka, a jää on pala, jääpala lumi on (= lume kohta öeldakse) kamp, aga jää on (= jää kohta öeldakse) tükk, jäätükk
M meil komkõita bõlõ, meil on kerkiäd maaᴅ. a kuza on savimaaᴅ, siäl on komkaᴅ meil (mulla)kamakaid pole, meil on kerged maad. Aga kus on savimaad, seal on (savi)kamakad
Lu õpõzõl kazvõttuvad lumi komkõd jalkojõn allõ, tširvee kamaral lüvvää poiᴢ hobusel tekivad (kasvavad) lumekambad jalgade alla, kirvesilmaga lüüakse ära.
Vt. ka leivääkomkka, liivakomka, lumikomka, maakomka, razvakomka, roojakomka, savikomka
Vt. ka koma¹, komakka, komma, komu, kromka, käŋkkü, käŋkü, känttsü, kääkkerä, kääkkä, kääkkü

lamota: lamotõ Lu, pr lamoon Lu, imperf lamozin lamada, lesida, põõnutada | vn лежать, полежать, полёживать, валяться
ain siä lamoot tilal, ep piä lamotõ, piäp tehä tüütä, lamotaa vaid laizgõd inemizeᴅ sina aina lesid asemel, ei tohi lesida, tuleb tööd teha, lesivad vaid laisad inimesed

ležiä K M S Lu J (Kõ Po Ku) ležiε L P ĺežiä S Po ležžiä Lu lesiä (U) ležiäɢ (I) lež̆žiaɢ I, pr ležin K L P M Kõ Po Lu Ra J Ku ĺežin Po, imperf ležizin M Lu J ležizii I lamada, lesida, lebada | vn лежать
S naizikko meni saunaa i koko näteli ĺeži saunaᴢ naine läks sauna (sünnitama) ja kogu nädala lamas saunas
J med́d́e poik on raanittu rintaa de ležib lazarettiᴢ meie poeg on rinnust haavatud (haavatud rinda) ja lamab laatsaretis
P ležiʙ tilal, sültšeeb lakyõsyõ lesib (magamis)asemel, sülitab lakke
I eb õlluɢ aikaa lež̆žiaɢ, ku nüt leživat .. ku frovvaᴅ ei olnud aega lesida, nagu nüüd lesivad .. nagu prouad
J ležijez eb õõ üvä lukkaa lamades ei ole hea lugeda
Lu jo tševvääl nõizin läsimää ja nütte ležin juba kevadel hakkasin põdema ja nüüd laman
J däädõ ležip halva tavviᴢ onu on halvatud (lamab halvatuses)
Lu tämä ležip sellällää ta lamab selili
Lu ležib vatsollaa lamab kõhuli
Lu ležip tšüĺĺellää lamab küljeli
Lu ležip pitkillää lamab pikali
Ra miä ležin kõhallaa ma laman siruli
J pikkarainõ koira kovõraz ležiʙ väike koer lamab kõveras
J ležitä lomallaa maaᴢ lesitakse lamakil maas
J ležitä magat lesitakse magada
I prokostilla ležiʙ einä hein lamab kaares
U linad lesiväd maalla ~ J linad ležitää maal linad lamavad maas
I kase nahka mõnta näteliä ležiʙ astikkoza see nahk on (lebab) mitu nädalat tõrres
■
K kuu ležip siz on tšülmä kuu (kui) kuu on seliti, siis on külm kuu.
Vt. ka levätä², loŋgutõlla, loorõttaa, loorõtõlla

lumi K L P M Kõ S Lu Li J I Ku (Kett. R-Reg. Ra vdjI Ma) Луми Tum. Лу́ми Pal₁ K-reg₁ Ii-reg₁ lume ~ luni Kr, g lumõõ Kett. M Lu Li J lum̆mõõ M I vdjI Ma lumõ J-Tsv. lumi | vn снег
K suvõll on vihma, a talvõll lumi suvel on vihm, aga talvel lumi
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
Lu tänävä on paĺĺo lunta, varraa sati lumõõ tänavu on palju lund, varakult tuli lumi maha
J tuiskõs suurõd aŋgõd lunt tuiskas suured hanged lund
Lu lunta saaʙ ~ M lunta sat̆taaʙ ~ lunta paaʙ ~ tuõb lunta ~ J saab lunt ~ tuõb lunt sajab lund
Lu lumi sulaʙ ~ M lumi meeb vällää ~ I lumi meep poiᴢ lumi sulab, lumi läheb
Kõ Lu Ku lumi suli ~ I lumi lähs lumi sulas, lumi läks
S lumi läpi seinää kõik saunaasõõ tuiskaᴢ lumi tuiskas puha läbi seina sauna
Li J lumi krutizõʙ lumi krudiseb
Kõ lumi kannataʙ lumi (= kõva lumekoorik) kannab (peal)
J nii õli javoa tšivellä, niku lunta aŋgõzõ rl nõnda (palju) oli jahu käsikivil, nagu lund hanges
I lunta põlvõõssaaɢ lund (on) põlvini
Li hot́ lumi vühhessaa õli, a piti mennä škouluu oli lumi kas või vööni, aga pidi kooli minema
I jalgaᴅ puissi lumõssa raputas jalad lumest (puhtaks)
Li sõpa pannaa valkõnõmaa lumõlõ kangas pannakse lumele pleekima
Lu lummõõ vajjozin vajusin lumme
J viskõz ene lumõsõõ seĺĺellää viskas enese selili lumme
I kasseessaaɢ märtšä õõᴅ i lumõza siiasaadik oled märg ja lumine (lumes)
Lu inemin heittü i meni valkaassi niku lumi inimene ehmus ja läks (näost) valgeks nagu lumi
Lu valkaapaa lunta mittä eb õõ lumest valgemat ei ole midagi
Lu lummõõssaa piti õlla karjuššinn lumeni (= lumetulekuni) tuli karjas käia (olla karjuseks)
L iezä lunta enne lund (= lumetulekut)
Lu morškud jo tševvääl varraa perrää lumõõ järestää nävät kazvovõᴅ mürklid (on) juba kevadel vara, need kasvavad kohe pärast lund (= lumeminekut)
M rohlõi lumi kohev lumi
Lu annab märtšää lunta sajab lörtsi (märga lund)
Lu ränttü lumi lumelörts
J lumõ lasku lumesadu
Lu lumõõ palaᴅ lumepallid
Lu vizgataa tõin tõissa lumi komujõõkaa loobitakse (visatakse) üksteist lumepallidega
Lu õpõzõl kazvõttuvad lumi komkõd jalkojõn allõ hobusel tekivad (kasvavad) lumekambad jalgade (= kapjade) alla
Kõ lumi tšiŋkku lumehang

möö² Kett. K P M Kõ S Lu J vdjI I müö K U L P M Kõ mǜö Po müü K Lu Li Ra J I Ku
1. mööda, piki | vn по, вдоль
I teetä möö meeʙ läheb mööda teed
L tämä sõvvab vettä müö ta sõuab mööda vett
Lu jõvikkaal on pitšäᴅ varrõd ja hoikaᴅ, tämä kazvoʙ maata müü jõhvikal on pikad ja peened varred, ta kasvab maadligi (maad mööda)
I risit tehtii uhsia müü ristid tehti uste peale
Lu roznošikat tšäütii tšülijä müü müümäs kõikkõlaiss tavaraa rändkaupmehed käisid külasid mööda kõiksugust kaupa müümas
J ińemized ettsiväd appia doχtorii müü inimesed otsivad abi arstide käest (arste mööda)
K lahzõd eliväd lidnoita müö, sinne i jäiväᴅ lapsed elasid linnades (linnu mööda laiali) ja sinna jäidki
L siltaa müö ovad luuᴅ luud on põrandal (põrandat mööda laiali)
Kõ mõnikkaaᴅ mehet parrat püssüä korsazivaᴅ nurkkõi möö mõned mehed, habemed püsti, norskasid nurki mööda
2. vastu, mööda | vn по
K potšitõttii, annõttii viinaata i õlutta, i niskaa müö annõttii, ku tahoᴅ kostitati, anti viina ja õlut, ja (ka) vastu kukalt anti, kui tahad
I jalkoloilla annõttii paŋkõjõõ müü i vesi valaujõ maalõõ (pulmakomme:) anti (= löödi) jalgadega vastu pangesid ja vesi valgus maha
K tämä võtti tširvee i lööp sitä sammass möö ta võttis kirve ja lööb vastu seda posti
Kõ koira kraappi seinää möö koer kraapis seina (mööda)
3. järgi, järele, mööda, kohaselt, vastavalt | vn по, согласно (чему-либо)
M sis pantii soolaa mak̆kua möö siis pandi maitse järgi soola
P jumal anti mind́jaa meeltä möö jumal andis meelepärase minia (andis minia meele järele)
Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha
I kase harttšu eb õlg [= õlõg] min̆nua müü see toit ei ole mulle meele järele
L õpõta entäz müö õpeta enese järgi
Kõ suvi meep talvõa möö suvi käib (= suve ennustatakse) talve järgi
Lu kantoa müü i võsa vs kännu järgi on ka võsu (= käbi ei kuku kännust kaugele)
M meessä müö i hattu vs mehe järgi on ka müts
M tunnõd linnuu laulua müö vs lindu tunned laulust
P miε näin silmii müö, etti tämä petteleʙ ma nägin silmadest, et ta valetab
M äältä möö õtsiʙ hääle järgi otsib
P sis kerääjät kõikk sõisozivad äärezä räätüä müö kõrval seisid siis kõik kerjused reas
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste kodudes (talu(de)s) kordamööda, nii nagu karjus käib korda (on korral)
K karjušši tšäüs ümpär karjaa päivää möö karjus käis ümber karja päripäeva
■ M postia möö lähätän saadan posti teel; P tšäsii müö saatõttii deŋgoi käest kätte saadeti raha (edasi); (noomeniga liitunult | vn в составе композиты:) P satsaakaa sõittii, päätämüö rad́d́ottii rl. {s}-ga (= tuurataoline riist) sõditi, vastu pead raiuti.
Vt. ka möi, möötää, müütele, müüteli, müütällä

nõisa Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J (R U Kr) nõis U nõiᴢ M nõisaɢ I nõissa P Lu Li J (K Ra) nõissõ J nõiss Lu J nõissaa K L P Lu nõissaɢ I noissa R-Eur. Ku (R-Lön.) noissᴀ ~ noiss Ku, pr nõizõn Kett. K R L P Pi M Kõ Po Lu Li J nõzõn P nõisen K-Ahl. nõisõn J-Must. nõõn Kett. L K R U P M Kõ S nyõn L nõizõõ I noizen Ku, imperf nõizin R U P M Lu J nõizii I noizin Ku, 3. p naisi Kr
1. hakata, alata | vn начинать, начать, становиться, стать
Lu ku nõistii tetšemää uutta kottoa, nurkan allõ pantii õppain raha kui hakati tegema uut maja, siis pandi (maja) nurga alla hõberaha
R kõõs kuiviivad vihgod siis nõizimma tappamaa kui vihud kuivasid (= said kuivaks), siis hakkasime (vilja) peksma
U paan iivaa, nõõp tšäümää panen pärmi, (siis õlu) hakkab käima
M millõõ piäb nõisa pesemää sõp̆põi ma pean hakkama pesu pesema
P tahtozin nõissa naimaa tahtsin hakata naist võtma
Ra kui puiput kazvõtaa suurõpass, siz nõissaa tuntumaa arjaᴅ kui kanapojad kasvavad suuremaks, siis hakkavad paistma harjad
L rahvaz nõistii nagramaa jumalaa sõnaa rahvas hakkas jumalasõna naerma
Lu ku kaugaa õõt painozillaa, kagla soonia nõizõb vaivattõmaa kui oled kaua küürakil, hakkavad kaelasooned valutama
Ku ep t́śühje kott́śɪ seisomaa noize vs tühi kott ei seisa püsti (ei hakka seisma)
J treŋgi nõisi tüüle sulane hakkas tööle
Li nõizõmma ohto-goizõllõõ hakkame õhtust sööma
K siz lõunaalõõ nõisassa (Al. 19) siis hakatakse lõunat sööma
2. hakata v. saada (tulevikku väljendava abiverbina) | vn быть или стать (в функции вспомогательного глагола, выражающего будущее действие)
U nõõn miä uomniiz i õχtõgonna ain sinua uottõõmaa kotoosõõ ma hakkan hommikul ja õhtul alati sind koju ootama
Po koko vuos nõizõt tšäümää uusiis sõppõiᴢ kogu aasta hakkad käima uute rõivastega
Lu tšettää en nõis kuuntõõmaa ma ei hakka kedagi kuulama
K siz miä kõikk nõõn täätämää siis tean ma kõike (saan ma kõike teadma)
I miä tul̆lõõ sillõ juttõmaa, kui siä nõizõd elämää ma tulen sulle ennustama (ütlema), kuidas sa (edaspidi) elad (hakkad elama)
K nõizõt siä tulõmaa (Al. 11) kas sa tuled (sellele poisile naiseks)?
3. tõusta; kerkida; kasvada, sirguda; tärgata; puhkeda | vn вставать, встать, подниматься, подняться; вырастать, вырасти; прорастать, прорасти, пускать, пустить ростки; распускаться, распуститься
M nüd jo on aika nõisa üleᴢ nüüd on juba aeg (üles) tõusta
I nõizii oomiiz var̆rai, viil päivüd eb õõɢ nõiznuɢ tõusin hommikul vara, veel päike(gi) ei ole tõusnud
M nõizõmissa nõizõb vai eb nõiᴢ kas ta ikka tõuseb või ei tõuse?
J üleᴢ nõisõmõᴢ inimized haikottassa üles tõustes inimesed haigutavad
P süömäss nõistua süöᴅ söömast tõusnult sööd (= sööd ka veel pärast söömist, täis kõhuga)
L ženiχa nõizõp sõisomaa peigmees tõuseb püsti (seisma)
Lu üle võiʙ õlla veen alla viistõššümmeᴅ minuttia, siis piäʙ nõissa vee pääle eŋtšümää hüljes võib olla vee all viisteistkümmend minutit, siis peab tõusma vee peale hingama
J mätši suuri nõistava rl suurest mäest tuleb tõusta (= üles ronida)
L tähti nõizõp taivaasyõ täht tõuseb taevasse
L i tuli nõisi suur pilvi i jürü ja tuli tõusis suur pilv ja pikne
P paaru nõizõʙ aur tõuseb (allikast talvel)
Lu suurõd vihmaᴅ, jõkiloiz vesi nõizõʙ suured vihmad, jõgedes vesi tõuseb
I rossola nõizõp kapussaa pääle soolvesi tõuseb kapsa(ste) peale
Lu piäb antaa leipiil nõissa peab laskma leibadel kerkida
Lu ku leipä eb õõ üvässi nõiznu, sis tuõp kohokoorin kui leib ei ole hästi kerkinud, siis tuleb lahtise koorikuga
J kui miä kazvolin kanainõ, nõizin neito noorikkõinõ rl kui ma kasvasin, kanake, sirgusin, neiu nooruke
J nüt on nõissu noori mettsä, kazvonnu kommiat koivuᴅ rl nüüd on sirgunud noor mets, kasvanud toredad kased
M omenad nõisaz maa päälee kartuli(pealse)d tõusevad maapinnale (maa peale)
I roho nõisi rohi tärkas
Lu jo õraz nõizõʙ juba oras tärkab
I nämäᴅ nõisõvaᴅ niku õr̆railõõ kane malt̆taaᴅ nad lähevad nagu idanema, need linnased
Lu pupuška jo algõb nõissa pung hakkab juba puhkema
4. aset võtta, asuda, ronida, tulla, minna, laskuda, heita jne. (asendi muutust väljendavate verbidena) | vn становиться, стать, занимать, занять место, лезть, приходить, уходить, спускаться, спуститься, ложиться, лечь и др. (в функции глаголов, выражающих изменение расположения)
K kõikk lahzõd nõissass ümpär tulta kõik lapsed asuvad tule ümber
Ku sis koer ettääll eb lassuᴅ, meni noisɪ rissimittää ettee vassaa siis koer kauge(ma)le ei lasknud, läks asus risti ette vastu
K surma nõis soldatillõõ pihaa päälee surm ronis sõdurile turja peale
Pi nõizõb rattsailõõ ronib ratsa hobuse selga
Lu laiva nõisi aŋkkurii päällee laev jäi ankrusse (~ heitis ankru)
K karu nõis vällää karu läks minema
L nõiskaa iess minge eest!
L starikka nõisi kuormaa pεält vällεä taat tuli koormalt maha
L nõisivat karjušid i kerεäjät põlvinaa karjused ja kerjajad laskusid põlvili
Lu lahzõd evät taho nõissa (mennä) makkamaa lapsed ei taha magama minna
Lu vanal inemizel näro põlõʙ, ku tämä enne makkamizõõ nõistua süüp soolõssa vai hapota vanal inimesel ajab (maost) kõrvetisi üles, kui ta enne magamaminekut sööb soolast või haput
5. minna, muutuda | vn становиться, стать
Kõ siε nõizõd ruttavap sa muutud kiiremaks
6. tekkida, sugeneda, sigineda | vn возникать, возникнуть; рождаться, родиться
Li taitaa nõizõb ruuzu, ku jännisäb millõ jalkaa vist tekib roos, et mul jalg pakitseb
Lu kui suur tuska on, siis täi nõizõp päh́h́ää kui on suur mure, siis tekivad täid (tekib täi) pähe
■
M täm̆mää taitaa eb õõ nõisa kazessa tavvissa ta vist ei toibu sellest haigusest
Li õli niku koollu, a elpü, nõisi elloo oli nagu surnu, aga elustus, ärkas ellu
Lu tšen saaʙ salamii, tšen ep saa, a vargõssuz nõizõb ilmii kes saab salaja, kes ei saa, aga vargus tuleb (ikka) ilmsiks
Lu inemin ku tšülmettü, nõiz läsimää, siz lämmitettii sauna, tšülvetettii kui inimene külmetas, jäi haigeks, siis köeti saun, viheldi
I näitä piäb nõsõttaaɢ üleeᴢ; ku et nõsõtaɢ, nõisõvaᴅ mak̆kaamaa neid (= lapsi) tuleb (kooliminekuks) üles äratada; kui (sa) ei ärata, (siis) jäävad(ki) magama (= magavad ikka edasi)
M lõõri lõõri vańa nõõb naisii lõõri, lõõri, Vanja võtab naise
Po pojo i tüttrikko [sic!] ĺubiuzivaᴅ, tahtovad nõisa naisii poiss ja tüdruk armusid, tahavad abielluda
S ühs ahjo nõis sõisomaa tuhatt kahs sat̆taa rubĺaa üks ahi läks maksma tuhat kakssada rubla

perilee Li J perile J-Tsv. perille Li Ra perill Lu:
J katso lehmii perilee vaata lehmade järele
J piäp kattsua perilee, oŋks ahjo vahva peab järele vaatama, kas ahi on terve
Li etsitää perille, pietää vaariza otsivad (ta) üles, hoolitsevad (ta eest)
Lu pajattamissõ pajataʙ, a jutuss perill ep pääᴢ räägib (oma) rääkimist, aga jutuga pärale (= juttu ära räägitud) ei saa
Li miä siivolla em pääznü sinussa perille ma ei saanud sinust päris(elt) aru

plat́ja Lu (Kõ) platja Lu I plattja Lu, g plat́jaa Lu platjaa Lu I = plat́t́i
Lu plattja on õmmõltu fambõrkojõõkaa kleit on õmmeldud äärispaeltega
Lu tälle meni tšiiree platja rikki tal kulus kleit kiiresti (katki)
I paĺĺo tämä nõizõb mahsamaa, kase platja (kui) palju see kleit maksab (läheb maksma)?
I üvää platjaa pääle paa panen ilusa (hea) kleidi selga
Lu tämä piäp kaunissa platjaa ta kannab punast kleiti
Lu tütöl süntüvät plat́jat šolkkõzõᴅ tüdrukul(e) tekivad siidist kleidid.
Vt. ka lõŋkaplat́ja

päivüᴅ L P M Kõ Po Lu Li Ra J I (Kett. R-Reg.) päivüt K-Ahl. J-Must. peivüd ~ peivitt Kr Пяйва Tum., g päivüü L Kõ Lu Li
1. päike | vn солнце
I päivällä päivüt paisaʙ, a üüllä kuu paisaʙ päeval paistab päike, aga öösel paistab kuu
Li pilvi tukkaap päivüü pilv katab päikese
Lu päivüᴅ laskõõᴢ loojaa päike läks (laskus) looja
Lu ümperi päivüttä välissä on varo, a välissä päivüü tšültšiᴢ õllaa sapiᴅ, kahs sappia, ühs on ühel poolõl päivüttä, tõin on tõizõl poolõl päivüttä, se tääʙ vihmaa iĺi tormia päikese ümber on vahel rõngas, aga vahel on päikese külgedel sapid, kaks sappi, üks on ühel pool päikest, teine on teisel pool päikest, see ennustab vihma või tormi
Li päivüüssä mennää villuu päikese käest minnakse villu
M per̆rää päivüttä ku tuõp tšülmä, siz jäättüäz jääkilikaᴅ kui pärast päikes(epaiste)t tuleb külm, siis tekivad (jäätuvad) jääpurikad
M päivüd ilmall on üvä einää kuivõttaa päikesepaistelise ilmaga on hea heina kuivatada
2. koidik, varahommik | vn рассвет, раннее утро
Lu mentii päivüül kallaa püütämää mindi koidikul kala püüdma.
Vt. ka tševätpäivüᴅ
Vt. ka päivä, päivükkõin

sää¹ Kett. K L P Ke-Set. M Lu Li J I (Ra) sεä L P śää Kett. Се́а Pal₁ Ся Tum., g sää M Lu Li J
1. ilm | vn погода
M sää i ilma, se on ühs sõna. saaʙ juõlla nii, i saaʙ juõlla kanni {s.} ja {i.}, see on üks (ja seesama) mõiste, saab öelda nii, ja saab öelda naa
M tuli sää kehno ilm läks halvaks
I kõõs pilved leeväᴅ, sis kehno sää leeʙ kui tekivad pilved, siis tuleb halb ilm
P en nõõ χuolimaa χuonua säätä (ma) ei hakka hoolima halvast ilmast
M tänänn on kehno sää, sat̆taap šlottaa täna on halb ilm, sajab (lume)lörtsi
M ai ku on tuhmara sää, eb näütä jumalaa päivää oi kui sombune ilm on, ei näita jumala päikest
M mettsä elizeʙ eell üv̆vää säätä mets kajab ilusa ilma eel
M tänän on sirkõa sää, tširkas sää täna on selge ilm, kirgas ilm
M võtap teep talvõlla sopi soojaa sää võtab teeb talvel täiesti sooja ilma
K vilu sää külm ilm
M põuta sää kuiv päikesepaisteline ilm
J paha sää (Must. 182) halb ilm
2. halb, vihmane, tormine, tuisune ilm, torm, tuisk | vn непогода (буря, вьюга, дождь)
I tuõp sää, pilvissüüje, leeʙ vihmaa tuleb halb ilm, läks pilve, tuleb vihma
M sat̆toa kaivaʙ, tuõʙ säätä kisub sajule, tuleb halb ilm
M kahs päivää eezä säätä mill jo vaivattaab luita juba kaks päeva enne halba ilma valutavad mul luud
I lahsi idgõʙ sää nalla, tällä on grõõza laps nutab enne halba ilma (= enne ilmamuutust), tal on song
K jäi sähääsee jäi halva ilma kätte
P tänänn on sää, tuiskaaʙ, lunta sataaʙ täna on tuisk, tuiskab, sajab lund
J sää tuiskõs tee tuisk on tee kinni tuisanud
Lu taivas punõtti, see tääp säätä taevas punetas, see ennustab tuisku
Lu süttü sää tõusis torm
Lu saap säät tuleb raju
J sää meni müütä torm vaibus (läks mööda)
J merell suurõõ sääka on repinnü kõig alusõ snaastiᴅ suure tormiga on merel rebinud (katki) kogu (purje)laeva taglase
I ümpär räštogua õlivat suurõt sääᴅ jõulude paiku olid suured tormid
Lu kõns tuulõb ja vihmaa saaʙ, on sää ilma kui puhub tuul ja sajab vihma, (siis) on tormine ilm
J kajaga tääb meri säätä, sis tuõb meress vällää, maalõ (kui) kajakas tunneb (ennustab) mere(l) tormi (tulekut), siis (ta) tuleb merelt ära, maale
Ra ku tääb meree säätä, siz meri kohizõʙ kui merel on torm tulemas (kui ennustab mere tormi), siis meri kohiseb
P kõva sεä kõva torm
P sis tääp kõvaa sääᴅ siis ennustab äikest.
Vt. ka hoonosää, lumisää, põuta-sää, šlottusää

taitšinkahja P taitšikahja P M taitšikaχja (R) taitškahja P M Lu Ra (Kõ) taitš-kahja Lu taitškaja K-Ahl. I taitšiga Li leivaastja, -küna, mõhk | vn квашня
P tšümmie miessä ühez astias tanttsivaᴅ. taitšikahja, taitšinaa sõtkuassa mõist kümme meest ühes astjas tantsivad? – Leivaastja (taina sõtkumise ajal)
M hakka võtti taitšikahjaa i puissi sinne javoᴅ eit võttis leivaastja ja puistas sinna jahu
I taitškajaa sek̆kaa leipiä leivaastjasse segan (leiva)tainast
Lu taitši-kahja on puussa tehtü, se on pitšlikko leivaastja on puust tehtud, see on pikergune
M taitškahjall on varo leivaastjal on vits (peal)
Lu taitš-kahjaa katto leivaastja kaas.
Vt. ka taikõnpüttü, taitšigõja, taitšimpuu, taitšimpüttü, taitšipuu

tilkõ K P M, g tilkkõõ P
1. (räästa)tilge | vn капель (с навеса)
M paa kaukolo rässää tilkkõõsõõ, la täm turpooʙ pane küna räästa tilkesse (= räästa alla), las ta turbub
M rässää tilkkõõssa tuõvad jää kilikaᴅ räästa tilkeist tekivad jääpurikad
2. jääpurikas | vn ледяная сосулька.
Vt. ka jäätilkõ, räsästilkõ

tšümmee Kett. K-Ahl. K-Al. K-Set. K R U M S Po Lu Li J I (Ra) tšümmie L P V tšümme Ke Kõ-Len. Lu J tšümmene [!] Lu-Must. kümmee Ku kümme ~ kümmeh ~ kümmi Kr Чюмме Tum. K-reg₂ Цю́ммели Ii-reg₁ Кымменень ~ Цыммели Pal₂, g tšümmenee K Lu Li J I tšümmenie L tšümmenεä P tšümmene ~ tšümmenä ~ tšümme [!] J-Tsv. kümme | vn десять; J lentääz üli ühessämee meree, tšümmenee tšülmää järvee rl. lendas üle üheksa mere, (üle) kümne külma järve; K tšülpee veellä tšümmenellä, kasivu kahõssamalla, kaivoveellä kauniissi, jõdževeel-lä jõutavassi, õjaveellä õnnõvassi, meriveellä meelevässi, laukaz-veellä laaskavassi (Al. 45) rl. vihtle (end) kümne veega, pese (kasi end) kaheksaga, kaevuveega kauniks, jõeveega tugevaks, ojaveega õnnelikuks, mereveega targaks, Lauga veega lahkeks; J näteliz lüüb vijjed vitsaᴅ, a kuus kahõt tšümmeneᴅ rl. nädalas lööb (pekstes katki) viied vitsad, aga kuus kahed kümned (= nädalas peksab viis korda, kuus kakskümmend korda); Lu serednei luužitsa õli huuttori tšülä, siäll õli tšümmee talloa Kesk-Luuditsa oli üksiktalude küla, seal oli kümme talu; Lu tšümmee entšiä õli arttelis, ku tšäütii nootall kümme inimest oli paatkonnas (artellis), kui käidi nooda(püügi)l; Lu pantii tšümmee ja kahtšümmed võrkkoa perätikkoo pandi kümme ja kakskümmend võrku järjestikku; Lu lait́jool on tšümmee kõtaraa, neitä koivussa tehtii reel on kümme kodarat, neid tehti kasest; M aropuu on se, kuhõ isuttaas piiᴅ. tšümmee piitä rehapea on see, kuhu pannakse pulgad (~ piid); M kagrakuhilallõ pantii tšümmenii vihgaa kaerahakki pandi kümme vihku (kümne vihu kaupa); I tšümmenee lehmää piimäd izes süüᴅ kümne lehma piima(d) tarvitad (sööd) sa ise; Lu tšümmenässä rublassa miä teen (Len. 278) kümne rubla eest ma teen; J voott tšümme takaz meill i mooda sitä bõllu, jot poigõt piettäiz mańiškoit kaglõᴢ aastat kümme tagasi meil polnud seda moodigi, et poisid kannaksid maniskeid kaelas; Lu nüt siä jäit tšümmenee [sic!] vootta noorõpassi, ku tšäit saunaᴢ nüüd sa muutusid (said) kümme aastat nooremaks, kui käisid saunas; J tšümmenii voosii tšävväš škouluᴢ kümneid aastaid käiakse koolis; I vootta tšümmee meniväd lahzõd eittsee umbes kümneaastaselt läksid lapsed õitsi; L mill õli tšümmie vootta ma olin kümneaastane; L tšümmenie vuvvyõ tüttärikoᴅ kümneaastased tüdrukud; Lu tämä eli kuutõõ tšümmenee viitõõ vootõõssaa ta elas kuuekümne viie aastaseks (aastani); Lu kahõsa jalka lappaa, siiz jo tuli tšümmee tunnia (kui varju pikkus oli) kaheksa jalalaba, siis juba sai kell kümme; I miä lahtšii mak̆kaamaa tšümmee tunnia õhtugoa ma heidan magama kell kümme õhtul; Li üli tšümmenee minutii tullaa lampaaᴅ kümne minuti pärast tulevad lambad (karjast koju); Li tšümmee minuttia kuutõõssaa ~ tšümmee minuttia vajaga kuusi kell on kümne minuti pärast kuus; Lu ühs vohma rohkaap tšüzüb mitä tšümmee tarkkaa võivõd vasatõ vs. üks loll küsib rohkem kui kümme tarka suudavad vastata; P tšümmie miessä ühez astias tanttsivaᴅ. taitšikahja taitšinaa sõtkuassa mõist. kümme meest tantsivad ühes astjas? – Leivaastja taina sõtkumise ajal; R viiš tšümmettä riχtä med́d́ee tšüläzä põĺi meie külas põles (maha) viiskümmend elumaja; Kett. kõm tšümmettä kolmkümmend; M nellä tšümmettä (Set. 50) ~ K nelĺä tšümmeetä (Ahl. 41) nelikümmend; M viis tšümmettä (Set. 50) viiskümmend; M kuus tšümmettä (Set. 50) ~ K kuus tšümmeetä (Ahl. 41) kuuskümmend; M seitsee tšümmettä (Set. 50) seitsekümmend; M kahõsaa tšümmettä (Set. 50) ~ K kahehsaa tšümmeetä ~ kahehsaa tšümmeet (Ahl. 42) kaheksakümmend
M ühesää tšümmettä (Set. 50) üheksakümmend
K kahsi toššamatta tšümmeetä (Ahl. 42) kaksteistkümmend
Tum. Тугатъ чюмме tuhat kümme

ulkkua Kett. M J (K-Ahl. R-Lön. P) hulkkua Lu Li J (Ku) χulkkua J hulkkuaɢ I, pr ulkun K M hulkun Lu J, imperf ulkkuzin: hulkkuzin Lu Li J Ku
1. (ringi) käia, (ringi) liikuda; kõndida, jalutada; (ringi) hulkuda, kolada | vn ходить; гулять; бродить, скитаться, шляться
Lu sitä inemiss et petä, tämä on hulkkunu maamiiraa müü seda inimest sa ei peta, ta on mööda maailma ringi liikunud
J jeesus ulkkusi ümper galilea maata (Must. 155) Jeesus käis ringi mööda Galileamaad
Ku d́i kahs päivää hulkkuzin mettsiitᴀ̈ müütällᴀ̈ ja kaks päeva käisin (põtra jahtides) mööda metsi
M tšeeletöö meeletöö tšülää möö ulkup. bezbeń (Set. 17) mõist keeletu, meeletu hulgub mööda küla (ringi)? – Margapuu
Li ku eväd nää hulkkuvalla, siiz etsitää perille, pietää vaariza kui (sugulased) ei näe (üksikut vanainimest enam) ringi liikumas, siis otsivad (ta) üles, hoolitsevad (tema eest)
Lu tämä hulkup kõrvõd hörkillää ta käib ringi, kõrvad kikkis
Lu ahnõ ińemin nät hulkuʙ, silmät harrillaa, kõikk võttaiz enelĺee ahne inimene näed käib ringi, silmad pärani, kõik võtaks endale
Lu mentii hulkkumaa meree rantaa mindi kõndima mereranda
I meevät kahsi, χolostõi i tütterikko, mettsää hulkkumaa lähevad kahekesi, poiss ja tüdruk, metsa kõndima
I meeg sinneg metsikkoo hulkkumaa, milla paĺĺo tüütä, milla eb õõg aikaa mennäɢ hulkkumaa mine (sina) sinna metsatukka jalutama, mul on palju tööd, mul ei ole aega jalutama minna
P a miez umalaz nõõb ulkkumaa aga purjuspäi hakkab mees (ringi) hulkuma
J poikazõt χulkkuvaᴅ poisikesed hulguvad (ringi)
Lu nät ku hulkuʙ joutõvõ näe, kuidas hulgub jõude
Lu ep piä nii paĺĺo hulkkua, piäp tehä tüütä ei tohi nii palju hulkuda (ringi kolada), tuleb tööd teha
Lu hulkkumizõssa rahhaa vai palkkaa eʙ mahzõta hulkumise eest raha ega palka ei maksta
2. laokil olla, vedeleda | vn быть в запустении, в беспорядке, валяться
Lu lahsijee igruškat kuzale hulkuvad õvvõᴢ laste mänguasjad vedelevad kuskil õues
3. pidutseda | vn пировать, праздновать, гулять
I suuri praaznikka, meemmäɢ hulkkumaa (tuleb) suur püha, läheme pidutsema
I vätši hulkuʙ rahvas pidutseb
I ühezä taloza hulkuttii (tavaliselt) pidutseti ühes talus
I nellä päivää aina hulkuttii neli päeva aina pidutseti
I hulkkumaa on teiss, a tüütä tehäg ettät tahoɢ (isa etteheide täiskasvanud lastele:) pidutsema on teist (asja), aga tööd teha te ei taha

vaariza: vaariᴢ Lu Li korras | vn в порядке (наречие в форме ин-а от vaari)
Li ku eväd nää hulkkuvalla, siiz etsitää perille, pietää vaariza kui (sugulased) ei näe (vanainimest enam) liikumas, siis otsivad (ta) üles, hoolitsevad ta eest
Lu tütöt pitävät tätä kehnossi vaariᴢ tütred ei hoolitse tema eest
Lu lehmiä, õpõzia piäp pittää vaariᴢ lehmi, hobuseid tuleb pidada korras (hoole all)
Lu sadovnikka piäp saatua vaariᴢ aednik hooldab aeda (peab aeda korras)
Lu talo on vaaris piettü talu on korras hoitud

vait² K L M Kõ vaiᴅ R Lu = vaitõᴢ
L kahs kõrt vuvvõs päivä vait mändžiʙ, enipεän i kupoĺonn (uskumus:) ainult kaks korda aastas päike mängib, lihavõttepühadel ja jaanipäeval
Lu ep piä lamotõ, piäp tehä tüütä, lamotaa vaid laizgõd inemizeᴅ ei tohi lesida, tuleb teha tööd, lesivad ainult laisad inimesed
M tõmpaad vällää baŋkaa, jääv vait kauniz varo tõmbad kupu(klaasi) ära, jääb vaid punane rõngas (nahale)
K kuttsu kõikõõ väjee, mitä on vait tšüläzä kutsus kõik inimesed, kes üldse külas on

õttsia Kett. K P M Kõ (R U L Po J-Must.) õttsiaɢ I ettsiä L Lu Li J Ku (K Kõ Ja Ra Kr) ettsiε L Lu ettsii P, pr õtsin K M Po õtsii I etsin P Lu Li J Kr, imperf õttsizin K P M õttsizii I ettsizin P Lu Li J otsida | vn искать
M emä da isä õttsias kuza tütär ema ja isa otsivad, kus on tütar
M õtsi milta pääᴅ otsi mul pead (= otsi mul täisid)
J etsi koivuzikoss kover puu raŋkiit vart otsi kaasikust kõver puu rangide jaoks
Kõ varõz lentii õttsimaa söökkiä vares lendas toitu otsima
Lu soikkolaz ühes talos tšäi kottoo pokkonikkõ, etsittii appia siis Soikkolas ühes talus käis surnu kodus, otsiti siis abi
M õtsimiz̆zõõ õtsiʙ otsib kõigest väest
J mittä [= mitä] ettsisit, sene i saiᴅ mida otsisid, selle ka said
Lu elä etsi ära otsi!
■
J etsi silmäᴅ mine minema!