[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kazvoa M Lu Li J (K-Al. P Ra Ku) kasvoa (Kr) kazvua J, pr kazvon P M Lu Li J Ku, pl 3. p. kaswowod Kr, imperf kazvozin K Li J kazvoin M kazvin Li = kazvaa
1.
K kui kazvoziᴅ, kalani, ülenid üvä-tapanõ (Al. 46) rl kuidas kasvasid, mu kala (= peiust vend), sirgusid, (mu) hea
J izääkaa tšen kazvo, see õli kõikkinaa umnoip ku miä kes kasvas (üles) isaga, see oli kõigiti targem kui mina
J siε kazvot suurõss sa kasvad suureks
J elä va kuuntõõ sõna ni kazvod izäs kalttõim pilluri kui sa ei kuula sõna (ära vaid kuula sõna), siis kasvad oma isa taoliseks sänikaelaks
J kui eläᴅ? – passibo, iĺĺõkkoitta kazvon kuidas elad? – Tänan, pisitasa elan (kasvan)
P siä vihta kuiva, a miä kazvon (jaaniõhtuse tava kohaselt vihta saunakatusele visates öeldi:) sina, viht, (oled) kuiv(anud), aga mina kasvan
Ra mettsäᴢ kazvotaa kõikõllaizõt puuᴅ metsas kasvavad igasugused puud
M õzra kazvo üv̆vii oder kasvas hästi
J sakkassi kazvoma tihedalt (~ tihedaks) kasvama
J õras kazvop pläkkiinnaa oras kasvab laikudena
M seemened lättii kazvomaa seemned läksid kasvama (= idanema)
2.
J kazvo millõ kassa pittšä rl kasvas mulle pikk pats
J nütt on nõissu noori mettsä, kazvonnu kommiat koivuᴅ rl nüüd on tõusnud noor mets, kasvanud toredad kased
Li uusikaᴅ jäiväᴅ leikkomõttõ, kazvivad uuvvõt taimõᴅ (maasika)väädid jäid lõikamata, kasvasid uued taimed
Lu tšippiä pääl kazvoʙ rupi haava peale kasvab koorik
Li mõnikkaal kazvob gorba mõnel(e) kasvab küür (selga)