[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sõisõa: sõisõaɢ I, pr sõizõn: sõizõõ I, imperf sõizin: sõizii I
1. (püsti) seista | vn стоять (стоймя)
miä en tahoɢ sõisõaɢ, tah̆hoo isutaɢ ma ei taha seista, tahan istuda
druužgat sõisõvaᴅ peiupoisid seisavad (püsti)
2. (teatud asendis v. teatud kohal) seista | vn стоять (находясь в определённом положении или на определённом месте)
artteliza sõisõvaᴅ kogoza, pajattavaᴅ, sõisõvaᴅ seisavad rühmas koos, räägivad, seisavad
miä sõizõõ i õnd́ii jõğgõõ rannaza ma seisan ja õngitsen jõe kaldal
miä sõizii kaugaa nurmõlla, en tõhtinuk kot̆too lähteäɢ ma seisin kaua nurmel, ei tohtinud (= ei julgenud) koju minna
miä sõizõõ tšehsi rihezä ma seisan keset tuba
siä kuza sõiziᴅ, akkunalla ili rihezä kus sa seisid, õues või toas?
3. (paigal) seista | vn стоять (на месте)
miä sõizõõ i oottaa sin̆nua ma seisan ja ootan sind
sõizii, sõizii, duumazii, duumazii seisin, seisin, mõtlesin, mõtlesin
4. seista, säilida | vn стоять, сохраняться
tämä sõizõʙ kase juuri, tuup kõvassiɢ ta seisab, see juur, muutub kangeks (= tugevatoimeliseks rohuks)
toožo kaugaa sõizõʙ seisab (= säilib) samuti kaua.
Vt. ka sõisoa¹