[VOT] Vadja keele sõnaraamat

meri Kett. K L P M Lu Li Ra J I Ku (R Kõ-Len. Ja-Len.) meerri Kr Ме́ри Tum. Мэри Pal₁ Мэ́ри K-reg₂ Ii-reg₁, g meree K M Lu Li J I merie K L mer̆ree M mere J meri | vn море; Lu eb meri õõ kõnsa paikalla, tämä ain virtaab etees-takaaᴢ ei meri ole kunagi paigal, ta aina voogab edasi-tagasi; M meri kõnz on emä, kõnz emintimä vs. meri on kord ema, kord võõrasema; Lu merell õllaa kõrvaᴅ vs. merel on kõrvad; Lu merell meri kuulõʙ, a mettsäz mettsä kuulõʙ vs. merel meri kuuleb, aga metsas mets kuuleb; J merell eb näü õttsa ep-ko äärt merel pole näha otsa ega äärt (= meri on ääretu); Lu nii kõva tormi, vesi meres pöllüüʙ on nii kõva torm, vesi meres tolmab; Ku ken merellᴀ̈ boo tavaᴅ, se i vaivaa boo nähᴅ kes merele pole sattunud, see pole ka vaeva näinud; Li mehet tšäütii merelee mehed käisid merel (kalastamas); Lu merell piti mennä, võrkot piti õlla merele (kalastama) tuli minna, võrgud pidid olema; Li meill rohkaap tšäütii sütšüzüll merellä meil käidi rohkem sügisel merel (kalastamas); Lu tuõb ribakk merelte tuleb kalur merelt; Li nüd õllaa motorill seiliᴅ, ilm seiliä eb lassaa merree nüüd on mootorpaadil purjed, ilma purjedeta ei lasta merele; Lu kahs soikkolaa meessä mentii merree kaks Soikkola meest uppus merre; Lu laiva ajab mertä müü laev sõidab mööda merd; K mertä müö meni sõitis meritsi
L ψuku ψuku karjaa, ülie merie marjaa (last hüpitades öeldi:) {ψ. ψ.} karja, üle mere marjule
Lu meri komizõʙ meri mühab
Lu meri kohizõʙ ~ Li meri pašizõʙ meri kohiseb
Lu meri tšäüp koohunaa, meri koohuʙ meri vahutab
M meri on avõõ, jäätä enäʙ bõõ meri on lahti (= jäävaba), jääd enam pole
Lu meri on virreᴢ meri virvendab
Lu lakkaa meri, lainõtta bõõ mittää vaikne (sile) meri, laineid (lainet) pole sugugi
Lu tüüni meri tüüne (vaikne) meri
Lu puhaz meri lage meri
Lu suur meri ain šumizõʙ, siäll ain on lainõ ulgumeri üha kohiseb, seal on alati laine(d)
Lu laako meri ~ tasõnõ meri avameri, ulgumeri
Lu oma meri (= Lauga laht)
Lu ühed õltii kaukaa meree laivaᴅ, tõizõd õltii litši meree laivaᴅ ühed olid kaugesõidulaevad, teised olid lähisõidulaevad
Lu kaukaa meree kapteni kaugesõidukapten
I kreiposti õli meree rannaza kindlus oli mere rannas
Lu kazikkoniittü on meree partaal Kazikkoniit on mere ääres
Lu tšezäll meree põhjaz on tšülmä vesi, a talvõll on sooja suvel on merepõhjas külm vesi, aga talvel on soe (vesi)
Li meree seltš, se on ku koko meri mereselg, see on nagu kogu meri
J vet kuile näüb mere seĺĺell purjõ kuid (just) nagu paistab mereseljal puri
J meree nukkõ, metsää kukkõ .. meree nukkõ on alus, metsää kukk on einää kuhjõ .. mõist mere nukk (= laid [?]), metsa kukk [?] .. – Mere nukk (= laid [?]) on purjelaev, metsa kukk [?] on heinakuhi ..
Lu meree kohina kuulup kaukaall mere kohin kuuldub kaugele
Lu meree suu mere suu, suubumiskoht (jõesuudmega laht)
J meri on med́d́ee maama, meree lainõ laukojainõ rl meri on meie ema, merelaine pesijake
Lu J meree vaahto merevaht
J meree ragoᴅ lahvandused v. praod merejääs
Li meree rikotuᴢ jäälagunemine merel
J mere virt om veenü jää soomõ meress merehoovus on viinud jää Soome lahelt
Li meressä ajab meree ajõtussa merest uhab (ajab) merekõntsa (välja)
Lu meri ajotuᴢ ~ meri vesi ajo merekõnts, -muda
Ra meree sää ~ J meri sää (mere)torm
P meri kala merekala
J kajaga on valkaa lintu, meri lintu kajakas on valge lind, merelind
Lu meri sorsa meripart
J meri roho (Tsv.) mererohi [?], merihein [?]
J ahjo on meree tšivessä rl ahi on merekivist
Lu ku päivä nõisu punõtiʙ, meri mehell eb õõ üvä kui päikesetõus punetab, (see) ei ole meremehele hea (enne)
Lu meri varkaaᴅ mereröövlid, piraadid
J meri dalisko talvi saappõga päälüᴢ õmmõlla kahs kõrtõin mere- (= kaluri-) või talvesaapa pealne õmmeldakse kahekordne
Lu meri miili meremiil
Lu meri sõlmi se kõnsaid ep tiukkaa meremehesõlm, see ei lähe kunagi umbsõlmeks
M eb õõ meil meri men̆nua meil (= sisemaa pool) ei ole merega tegemist
■
I meree silmäᴅ fig meresilmad (= mülkad Itšäpäivä küla tagusel madalal soisel alal, kus usutakse olevat kunagi olnud meri)
Lu meri ärtšä, sitä süüvvää, tämä on sarvijeekaa fig merihärg (kala), seda süüakse, ta on sarvedega
Lu meri griba teeseen.
Vt. ka ahaz-meri, alameri, kala-meri, sulameri, vallameri, ülämeri
Vt. ka sulameri

puukko² Lu (M J-Tsv. Ku), g puukoo Ku (soome) puss | vn финский нож
J soomõõ kurass meill tooš kutsuta puukossi soome nuga kutsutakse meil ka pussiks
Lu soomõõ puukko ~ soomõ puukko soome puss

tuppi¹ Kett. K-Ahl. P M Ra J-Tsv. I (L), g tupõõ M Ra J (noa-, mõõga- jms.) tupp, (luisu)tasku | vn ножны, футляр, кармашек (для оселка)
M soomõ puukoᴅ, näitä piettii mokomaz nahkazõs tuppõᴢ soome pussid, neid hoiti niisuguses nahktupes
J pisä kuras tuppõõ pista nuga tuppe
J tõmpõz mõõkaa tupõss tõmbas mõõga tupest
P kuraχsyõ tuppi ~ M Ra kurasõõ tuppi noatupp
J mõõkaa tuppi mõõgatupp
I oslaa tuppi luisutasku.
Vt. ka luiskatuppi, oslatuppi, tinatuppi, tohotuppi
Vt. ka tupõ

uupakka ~ uupokka ~ uupõkka M upokka Kõ-Set. upõkka (J) uupukkõ Lu, g uupakaa ~ uupokaa M sussking, ummisking (vanaaegne kodutehtud nahast naistejalats) | vn башмак, финская туфля (старинная простая домодельная кожаная женская обувь)
M jalkatšennäd naisiil õltii uupakaᴅ, a meh̆hiil õltii varzikoᴅ, varsitšennäᴅ naistejalatsid olid susskingad, aga meestel olid (pehmed) säärikud, (kodutehtud) säärsaapad
M uupakad õltii juhissa tehtü, matalaᴅ susskingad olid juhtnahast tehtud, madalad
M uupakka, soomõ tšennäᴅ sussking, (need on) soome jalatsid
M uupakka, sill õli kantanahka, sih̆hee kantanahkaa õli pantu paglaᴅ, siottii tšiin jalkavartõõsõõ sussking, sellel oli kapp (kannanahk), selle kapi külge olid pandud paelad, (need) seoti kinni jalasääre ümber
Lu uupukkõisii(jõ) piettii naizõᴅ susskingi kandsid naised
M ühs paari van̆noiᴅ, a tõin paari vassazia uupakkoo (mul on) üks paar vanu, aga teine paar uusi susskingi
M uupakaa päälüᴢ susskinga pealne.
Vt. ka uulotii

viro M Lu J, g viroo Lu J = viromaa
Lu minuu meez õli viross minu mees oli Eestist
Lu viross veitettii leipää i maa-munnaa, pirttua veitettii Eestist veeti vilja ja kartulit, (ka) piiritust veeti
J meni velleni virroo rl läks mu vend Eestimaale
J viroo riikki on lõuna poolõ soomõ meress Eesti riik on Soome merest lõuna pool

virta K-Ahl. M Lu Li Ra Ku (P) virtõ Lu virt Lu J-Tsv. Вирта Pal₁, g virraa Lu J virra J
1. vool, hoovus | vn течение, поток, вал, волна
J tänävä emme nõiz nootta viskama, liika on suur virt täna (me) ei hakka noota (vette) laskma, on liiga tugev vool
Lu virtõ uursi ranna vool on uuristanud kalda
J suurõõ virrakaa om veenü jõgõõ silla suure vooluga on viinud jõe silla (minema)
Lu soomõõ lahõl õllaa suurõd virraᴅ Soome lahel on suuri hoovusi
Lu tuuli muutab virraa tuul muudab voolu (suuna)
Ra miä en või soutaa, suur virta veeb venettä eteeᴢ ma ei saa sõuda, suur vool viib paati edasi
P vassaa virtaa on raskas sõutaa tšäsittse vastuvoolu on raske käsitsi sõuda
Lu aluz meep tšültši virtaa laev läheb külgvoolu
Lu aluz meep perä virtaa laev läheb pärivoolu
M vesi johzeb alaz virtaa vesi jookseb allavoolu
J mere virt om veenü jää soomõ meress merehoovus on viinud jää Soome merest
J jää kiĺikõd joossa virta müü alaᴢ jäätükid jooksevad pärivoolu alla
Lu virraa muuttu voolumuutus
2. voolav vesi | vn текучая вода
J tahon ain virrõz viruttaa tahan (pesu) ikka voolavas vees loputada.
Vt. ka alavirta, alazvirta, merivirta, perävirta, tšültšivirta, vassa-virta, ülivirta

vohma M Lu Li Ra J vohmõ J-Tsv. vohm Lu J vohom Lu, g vohmaa Lu J rumal, loll, hull | vn глупый, дурак
Lu täll on pää niku pöllü, se on vohma tal on pea nagu tolm (= tal on pea tolmu täis), see on loll
Lu tämä on nii vohma niku soomõ saappõga ta on nii loll nagu soome saabas
Lu jumala ep tee ühellaisiit inemisii, vohma piäʙ ellää i tarkka piäʙ ellää jumal ei tee ühesuguseid inimesi, loll peab elama ja tark peab elama
Lu vohma on kazell maalla pilkattava loll on selles ilmas pilgatav
J vohmõll izäll vohmõd lahzõᴅ rumalal isal (on) rumalad lapsed
Lu õli vohma nain, tšen joi (see) oli rumal naine, kes jõi
Lu vätši õli tuhma i vohma, uzgottii, što pokkoinikaa haamu tšäi kottoo rahvas oli loll ja rumal, usuti, et surnu vaim käis kodus
Lu miä meen vohmassi ma lähen lolliks
Lu niku vohma paĺĺa päi häülüʙ nagu hull käib paljapäi ringi
Lu se onõ vohmissa vohma see on lollist lollim
Li elä õõ kõikkinaa vohma ära ole päris loll
Li tükkünää vohma tükkis, täiesti loll.
Vt. ka vohmõkaᴢ, voldu, voldukaᴢ, vähämeelin