[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sirka, sirkaa Vt. sirkõa

siŕka L P, g siŕkaa P
1. nool | vn стрела
L miε annan teilie luokad i siŕkaᴅ, nüt tüö hampugaa ma annan teile vibud ja nooled, nüüd te ambuge
2. (mõlemast otsast terav kepike v. puupulk rootslaste endisaegse sõjariistana | vn заострённая с двух концов палочка, древнее оружие шведских воинов)
P siiz viel siŕkad õlivad mokomaᴅ, puuss tehtü, nõlõpad õtsat teräväᴅ. siiz õlivat kizad üli pihaa. kisoiz õlivat siŕkaᴅ, a siŕkoikaa vizgottii, silmää vai kõrvaa, kuhõõ puuttuuʙ. tarkattii ain liittsaasyõ siis olid (rootslastel) veel niisugused {s}-d, puust tehtud, mõlemad otsad olid teravad. Siis olid (rootslastel) kotid üle õla, kottides olid {s}-d, aga {s}-dega visati, silma või kõrva, kuhu sattus (satub). Ikka sihiti näkku
3. kalasi (puust pulk v. liistuke, abivahend võrgukudumisel) | vn лопатка, сетевязальная планка
P vott täm i tuli kunikaalõõ kalavõrkkoza i juttyõp kunikaalõõ: koko üötä m magannu, enelie sõpõi pletitin, em puikkoikaa en i niglaakaa, a siŕkaakaa (muinasjutust:) vaat, ta tuligi kuninga juurde kalavõrgus ja ütleb kuningale: kogu öö (ma) ei maganud, punusin endale rõivaid, ei (kudunud) varrastega ega ka (õmmelnud) nõelaga, vaid (kudusin) kalasiga
4. (kepike kurni meenutavas mängus | vn палочка в детской игре, напоминающей игру в городки)
L akkunall mäntšizin pojokkõisiikaa siŕkaa, dai siŕkaakaa lahzõd leiväd lobaa müö õues mängisin poisikestega {s}-t, ja lapsed lõid {s}-dega (mulle) vastu otsaesist