[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sarvikko Kett. Ränk K-Ahl. P M Lu-Len. Li J-Tsv. I, g sarvikoo J
1. adj, subst sarviline, sarvedega | vn рогатый, с рогами
I lehmä on sarvikko vai borana sarvikko lehm on sarviline või oinas (on) sarviline
J sarvikko lehm sarvedega lehm
2. fig sarvik (tõrges, jonnakas, kangekaelne inimene | vn упрямый, капризный человек)
M d́äd́ä pet́ä õli mokoma sarvikko, ep tšen̆neitkaa laadinnu onu Petja oli niisugune sarvik, kellegagi ei saanud läbi
3. (vana)sarvik, kurat | vn чёрт, дьявол, рогатый
P juoltii tätä sarvikoss tuoᴢ̌ teda (= kuradit) kutsuti ka sarvikuks
4. piimasarv (lutiga lehmasarv imiku toitmiseks) | vn рожок (с молоком для ребёнка)
J sarvikoss annõta lahzõlõ piimää piimasarvest antakse lapsele piima
5. sarvesai | vn рогалик
J õsa lahzõlõõ hot sarvikko toomuzissi osta lapsele kas või sarvesai külakostiks
J katka sarvikolt ühs aar millõ murra sarvesaiast üks haru mulle
6. (harkadra) käsipuu, käepide, adrakurg | vn оглобля (сохи)
Li adrõl õlti aizõᴅ, siz õlti sarvikko, kuss pietti tšiini adral olid aisad, siis oli käsipuu, kust hoiti kinni
Kett. adraa sarvikko adrakurg.
Vt. ka saakeli, saatana, saatõlain, sarvipää, sarviško