[VOT] Vadja keele sõnaraamat

risikko Kett. Salm₂ R-Lön. R-Reg. M Lu Ra J rissikko Ränk Salm₂ J, g risikoo Lu
1. Ränk M-Set. (vadja naise ühe v. kaherealine helmestest kaelaehe | vn нашейное из бус украшение водской женщины)
2. rist; ristpiste(muster) | vn крест; вышивка крестиком
Ra õravaa sapa, tehää i risikko, i sis kõlmikantozii pietää (on) oravasaba(muster), tehakse ka ristpistet, ja siis (veel) tikitakse kolmnurki
3. Lu risti (kaardimast) | vn трефы
4. (suvivilja vihkude rivi kahekaldeline peavihkudest hari) | vn (из снопов яровых двускатная вершина скирды)
J škirdõ teχ́χ́ää pittše. pannaa risikko pähää (kaera)viirg tehakse pikk. Pannakse (peavihkudest) hari peale
5. M hrl pl (risti seotud pastlapael(ad) | vn повязанные накрест оборы, шнурки поршней)
6. pl käejooned | vn линии рук
M tšämmelee risikoᴅ käejooned
7. Kett. võre, trellid | vn сетка, решётка
8. rägastik, padrik | vn заросли, чащоба
J rissikkoa, rassikkoa rl rägastikku, padrikut.
Vt. ka teerisikko
Vt. ka risikkopää, rissi

rissi Len. R-Eur. L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I (Kett. K-Al. R-Reg. Ra) risti K-Ahl. R-Reg. (R-Eur.) Рисси Tum., g risii Kett. L S Lu Li Ra J I ris̆sii M vdjI risi J-Tsv.
1. rist; ristimärk; ristpiste(tikand) | vn крест; крестное знамение; вышивка крестиком
P sis pappi piäp sluužbaa i võttaass risit tšätie i mennäss vezile (kolmekuningapäeva komme:) siis peab papp jumalateenistuse ja ristid võetakse kätte ja minnakse veele (= kaevu juurde)
Ra koollõõ avvõll on rissi surnu haual on rist
Kõ nüt siäl seisoop [= sõizop] tšivin rissi (Len. 221) nüüd seisab seal kivirist
J elmivirka õli kag-laᴢ ja rissi õli õttsaᴢ virgalla helmekee oli kaelas ja rist oli keel otsas
P tämä seizob niku nagloikaa rissii naglõttu ühie paikaa pääl ta seisab nagu naeltega risti (kinni) naelutatud ühe koha peal
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui pole leivale (enne ahju panemist) ristimärki (peale) tehtud, (siis) kratt võtab (ära)
M äd́d́ä tuli riheese tetši rissiä etee äi tuli tuppa, lõi risti ette
Ra ku on päällä rissi, all on tõizõllain, sitä kutsuttii višifka kui peal (= riide paremal poolel) on rist, (aga) all (= pahemal poolel) on teistsugune, (siis) seda nimetati ristpiste(tikandi)ks
J risi kantõmõd on õppõizõd i kultõizõᴅ (kaela)risti ketid on hõbedased ja kuldsed
2. risti (kaardimast) | vn трефы
M kui mäntšääs karttia, kui tuõp se rissi, rissikartti, siz on risiᴅ koozõriᴅ kui mängitakse kaarte (ja) kui tuleb see risti, ristikaart, siis on ristid trumbid
J rissi koozõri ~ Lu rissi koozari risti trump
3. ristimine | vn крещение
Lu lahs õli rissiᴢ last ristiti (laps oli ristimisel)
4. fig rist, koorem | vn крест, обуза
Lu gorbain inemin, jumal antannu õmassi iässi rissiä kantaa küürakas inimene, jumal on andnud terveks eluajaks risti kanda
Li tämä on millõ rissi kaglaᴢ ta on mulle rist(iks) kaelas
L vaatan miε rissiε ja pahaat päivεä vaatan ma (nende) risti ja viletsust
■
M sis tehtii rissi pääle senessi vuuvõssi siis tehti selleks aastaks (tööle) rist peale (= lõpetati töö)
Lu tüü loppu, teemmä tüüle risii pääle töö lõppes, teeme tööle risti peale
J rissi sõna ajama tülitsema, riidlema
J rissi inimin ristiinimene, kristlane
R risi rahvas ristirahvas
Lu rissi luu ristluu
Lu rissi lainõ ristlaine
J rissi balkk ristpalk, põiktala
J rissi d́uim ruuttoll (endisaegne pinnamõõt)
M rissi lavvaᴅ kerilauad
M meemmä mäntšämää ris̆sii koozõria läheme tagumist paari mängima.
Vt. ka rautrisiᴅ, sünnüü-rissi, süntü-rissi, teerissi, tšivirissi, vesirissi
Vt. ka risikko, rissikartti

rissimerkki Kõ ristimärk, rist | vn крестное знамение
tehtii rissimerkki et̆teesee tehti ristimärk ette

rissivirka J rissivirk Ra ristiga kaelakee (kee, mille küljes on rist) | vn бусы, ожерелье с крестом

sünnüü-rissi: sünnüü-risti K-Ahl. sünnürissi R-Eur. sünnirist (sündimisel kaela pandav rist) | vn нательный крест
K tee nüd ristiä eteesi, kahee poolee kagloilesi, süämeles sünnüü-risti, õtsales õpeinee risti (Ahl. 98) rl tee (= löö) nüüd endale rist ette, kahele poole su kaelale, su südamele sünnirist, su otsmikule hõberist.
Vt. ka süntü-rissi