[VOT] Vadja keele sõnaraamat

jätüᴢ K P M Lu Li J-Tsv. (Ja-Len.) jäätüᴢ Lu (I), g jätühsee: jätüsee M Li jätüse J ülejäänu, jääk, põhi; jäänus; adj ülejäänud | vn остаток, остатки; остальной
M suku sööp piiragaa, jätüz anttaaz [sic!] ääri-väjelee sugulased söövad piruka, ülejäänu antakse lapulistele
Lu jäätüssil kanfettia õsa ülejäänu (= ülejäänud raha) eest osta kompvekke
P kõm päivää piti tehä mõizaasyõ, a jätühset sis koton kolm päeva (nädalas) tuli teha mõisa(le tööd), aga ülejäänud siis kodus
I avitaɢ millõõ jäätühsiä, sõsaria i veĺd́ia süüttääɢ, pikkaraisia aita mul ülejäänuid, õdesid ja vendi, pisikesi, toita
Lu jätüz on taari, jääp taariss (õlle) põhi on taar, jääb taariks
Li supii jätüsee üli servää rüüppään supi jäägi rüüpan üle (taldriku)serva
Lu em miä võõrassa jäätüssä taho ei ma võõrast jäänust (= teiste jäetut) taha
K a jätühset kulakkaa pantii, jätühset sõrmõᴅ aga ülejäänud sõrmed suruti rusikasse
J jätüsed omenõt saap jo halvõpõssi müüvve ülejäänud õunu saab juba odavamalt müüa.
Vt. ka jäämä, jäänüᴢ

kuhjaalava (Ku) kuhja lava (heinakuhja põhi) | vn стоговище, подстожье
siz joonitteli kevväittää kuhjaalavoit müütällᴀ̈ pärevakaakaa korjaamas heiniit siis jooksis kevaditi peergkorviga mööda kuhjalavasid ja korjas heinu.
Vt. ka kuhjalava

kurtšipõhja M Kõ põhi (ilmakaar) | vn север
M kurtšipõhjassa on tuuli tuul on põhjast

liivapõhja Lu liiva-põhja I liivapõhi (liivane põhi) | vn песчаное дно
I jõgõza vesi johzõb i siällä liiva-põhja jões voolab (jookseb) vesi ja seal (on) liivapõhi

maa¹ Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (Ma) ma ~ maah Kr Maa Pal₁ Ма Tum. Мъа K-reg₁, g maa
1. maa, maapind | vn земля, земная поверхность
M ai tänän on suur tuisku, kõig maa i taivaz on üheᴢ oi, (küll) täna on suur tuisk, kõik maa ja taevas on koos (= ei näe maa ja taeva vahet)
Lu se ku tallaaʙ, maa kõikk komizõʙ kui see astub, (siis) maa lausa müdiseb
M maameez on tšüntäjä, kumpa suv̆vaab maata tšüntää põllumees (maamees) on kündja, kes armastab maad künda
M maa jo algap kahuttaa, algap kahuttaa maata maa hakkab juba kahutama, hakkab maad kahutama
M maa oŋ kahuza ~ Li maa oŋ kahmõᴢ maa on kahus
Li maa meni kahmõõ maa läks kahusse
Lu ku pääsko lennäʙ maata müü, maata vass, matalal, siis sooviʙ vihmaa kui pääsuke lendab maad mööda, maadligi (vastu maad), madalal(t), siis ennustab vihma
Lu mügrä meeb maa alitsõ, kõvass maass meeb läpi mutt läheb maa alt (läbi), kõvast maast läheb läbi
Lu maamunnaa isutõtaa roškiijõõkaa, siiᴢ varᴢ nõizõp tšiiree pääl maa kartuleid pannakse maha idudega, siis tõusevad pealsed (tõuseb vars) kiiresti maa peale
M mee hot́ maa al̆laa, täm minu levväʙ kk mine kas või maa alla, tema leiab mu (ikka üles)
P ühs jalka om maall, tõin jalka on avvaa serväl, autaa tõkkumizõllaa kk üks jalg on maa peal, teine on haua serval, hauda kukkumas
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
K maβod meneväd mahaasõõ (uskumus:) maod lähevad (paaspäeval) maa sisse
M lüö vad́d́a mah̆haa löö vai maasse
M nii on kõv̆vii köühä niku krotti maaᴢ kk ta on nii väga vaene nagu mutt maa sees
Li miä tõmpazin jussirohoo juuriikaa poiz maassa ma tõmbasin jussheina juurtega maast välja
J mahzad maalõõ avvõttii rl maksad maeti maasse
Ra se on paĺĺaz maa, troppa ili tee päälüᴢ, siin ep kazva mittä see on paljas maa, jalgrada või teepealne, siin ei kasva midagi
Lu eb õõ tasainõ maa, komkikko on ei ole tasane maa, on mätlik
M köŋkkelikko maa ~ bugrikko maa künklik maa
M sammalikko maa samblane maa
J töŋgittü maa (üles)songitud maa
J toptšittu maa tallatud maa
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maa rohust, pikem metsa puudest? – Tee
Lu maa päälin maapind
J maa mittõri maamõõtja
J maa värizemin maavärisemine
Kõ maa izäntät, maa emäntät teile puhas võraa [= võra], mille puhas terveüs (Len. 216) maaisandad, maaemandad (= maahaldjad), teile puhas ohver, mulle puhas (= tugev) tervis
Lu maa mügrä mutt
2. maa, pinnas | vn земля, почва
Lu ku maa on laiha, sis peltšääp poutaa kui maa on lahja, siis kardab põuda
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
M med́d́ee maad on köühäd maaᴅ meie maad on kehvad maad
M jussi kazvap kuival maall jusshein kasvab kuival maal
M märtšä maa ~ Li märjekaz maa märg maa
Lu sookaz maa soine maa
Lu saviperinõ maa savisegune maa
M tšivikko maa kivine maa
Li aherikko maa vilets (~ liivane) maa
M juurikaz maa (umbrohu)juuri täis maa
Lu soo maa lõõkuʙ soomaa nõtkub
J sula maa (Must. 183) (orig.: sula t. viljelyn alla oleva maa)
M oogattu maa puhanud (= söötis olnud) maa
Li uusi maa, pluugaa kuraᴢ, se leikkap ku nõsõtaa uutta maata uudismaa, (raud)adra nuga, see lõikab (maad), kui küntakse uudismaad
3. muld | vn земля
I groba laskõass autaa i maata pannass päälee, maalla tukataᴢ puusärk lastakse hauda ja mulda pannakse peale, mullaga kaetakse
Lu katto õli tehtü maassa, mättäissä katus oli tehtud mullast, mätastest
Ra pääsko kannab nokaakaa maaᴅ pääsuke kannab nokaga mulda (= muda)
Lu mõnikkaal nõmmõl on valkaa liiva, a mõnikkaal on mussa maa mõnel nõmmel on valge liiv, aga mõnel on must muld
Ra pokkoinikal lugõtõllaa: makkaa maata kerkiät surnule itketakse: olgu muld sulle kerge (maga kerges mullas)
Lu se on nüd jo maa (surnu kohta öeldakse:) see on nüüd juba muld
Lu vesi haizoʙ maalõ vesi haiseb mulla (= muda) järele
Lu maa komu mullakamakas
M maa blindõžiᴅ muldblindaažid
Lu maa kaivojõ mullatööline
M krot̆tii nõsõttu maa ~ Li maamügrää nõsõttu maa mutimullahunnik
4. maa, maavaldus | vn земля, земельное владение
Lu tšell õli talo i maa, jutõltii talopoika, a tšell õli talo, maata eb õllu, se õli pobuli kellel oli maja (= talu) ja maa, (selle kohta) öeldi talupoeg, aga kellel oli maja, (kuid) maad ei olnud, see oli pops (pobul)
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue aastani (= uue lõikuseni) oma (viljast) leiba
L h́erralta tšüsü maata palus mõisnikult (härralt) maad
Li maa anti rendil maa andis rendile
Lu rendašikka, tämä piti maata rendill rentnik, tema pidas maad rendil
P obrokka maassa mahzõttii, kui paĺĺo sill õli maata, ühs võro vai puol võroa vai kahs võroa maamaks(u) maksti maa eest, kui palju sul oli maad, üks hingemaa või pool hingemaad või kaks hingemaad
Lu nellää revizaa maa nelja hinge maa (= neli hingemaad)
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa (kui) mitu inimest (oli peres), nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
J mahsamaa maa rahojõ rl maksma maamakse
5. maa, maatükk, põld jne. | vn земля, земельный участок, земельный надел; поле и т. д.
Lu ümpäri oonõitõ mikä on maa, se on akkunaluᴢ maa, mis on hoonete ümber, see on õu
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meit eb lee vs maad-puud jäävad, aga meid ei jää
P maad on kõlmõza nurmõza maad on kolmes põllus
M jõka maal on õma põlto, kapussmoo, omentara igal maatükil on oma põld: kapsamaa, kartulimaa
M tehäz rütšeelee maata tehakse (= haritakse) rukkile maad (= põldu)
M tehtii õzra maata tehti (= hariti) odramaad
J kari on toptšinnu kõig rüiz maa kari on kogu rukkipõllu ära tallanud
J nagriz maa naerimaa, -põld
J vähä põlto maat vähe põllumaad
J tšiireltää seim murtšina de johzimm eim maalõõ sõime kiiresti hommikusöögi ja jooksime heinamaale
6. maa, maakoht, maa-ala, territoorium, riik | vn земля, край, местность, страна, территория, государство
K kas med́d́ee maa õli švietaa see meie maa oli Rootsi (käes)
Lu õli se aźźõ meijjee maaᴢ see asi oli (= juhtus) meie maal
R marja mene muille maille, kala muille kaloille (Reg. 23) rl mari (= kallim), mine muile maile, kala, muude kalade juurde
Lu miä seilaziv võõrail mail alussiiᴢ ma purjetasin purjelaevadega võõrail mail
M pajatan, kui med́d́ee vad́d́akoo maalla tehtii õzra-maata räägin, kuidas meie vadjalaste maal tehti (= hariti) odramaad
J täält maalt ~ siitte maalt siitkandist
J võõraz maa välismaa
J võõraa maa meeᴢ välismaalane
Ku võõraa maa linnuᴅ rändlinnud
J noorii maa Norramaa
7. maailm | vn (белый) свет, мир
M tulõʙ vassüntünü maa pääle tuleb vastsündinu ilmale (maa peale)
Lu vohma on kazõl maalla pilkattava loll on selles maailmas pilgatav
Lu isä on täll jo tõizõl maal isa on tal juba teises (maa)ilmas (= surnud)
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas pole midagi igavest
8. maa, maismaa | vn земля, суша
Lu miä jään maal, em mee merel ma jään maale, ei lähe merele
J kajaga tääb meri säätä, sis tuõb meress vällää, maalõ kajakas ennustab meretormi, siis tuleb merelt ära, maale
Lu ku siä näet konnaa kuivõld maalᴅ, se ep tää üvvää kui sa näed konna (kevadel) kuival (maal), (siis) see ei ennusta head
9. sisemaa; (vadjalaste asuala sisemaapoolne osa, Kattila ja selle lähikülad) | vn отдалённая от моря часть водского края (деревня Котлы и её окрестности)
J näĺĺell aigõll kussle maalt tootii leipää näljaajal toodi leiba kusagilt sisemaalt
Lu kussa õlõᴅ. – maalt kust sa (pärit) oled? – Kattila kandist
Lu maa pooli Kattila kant
J maa poolõõ vätši (= ülägoo vätši) sisemaapoole (Kattila, Pummala, Mati jne. kandi) rahvas
10. maa, küla (vastandatult linnale) | vn деревня, сельская местность (в противоположность городу)
M maasteri bõllu lidnaza, maalla õli meister ei olnud (= ei elanud) linnas, oli (= elas) maal
11. maa, vahemaa, teatav teeosa | vn расстояние, неопределённая часть пути
K meni vähä maata, tulõp takaa meeᴢ läks vähe maad, tuleb tagant mees
Lu vaśa õli litši rootsii kalmoit, eb õllu paĺĺo maata Vasja oli (= elas) rootsi kalmistu lähedal, (sinna) ei olnud palju maad
J sinne on kõlmõd virstaa maata sinna on kolm versta maad
Ku meni hüvää maa, se izvoššikkᴀ tuli vassaa läks tükk maad (tubli maa), see voorimees tuli vastu
J tükkü maat tükk maad (edasi)
J nütt jäi menemiss eb rohkap ku püssü maat nüüd jäi minna vaid püssi(lasu jagu) maad
12. (mere)põhi | vn дно, грунт (моря)
Li sütšüzüss õltii tormiᴅ, lainõõᴅ, võisi võrkoo tšiveekaa veittää eteeᴢ. a ku aŋkkuri meni mahhaa, siiz jo ep tõmmannuᴅ sügisel olid tormid, (suured) lained, võis võrgu (koos) kinnituskiviga edasi vedada. Aga kui ankur läks põhja, siis juba ei tõmmanud (võrku edasi)
13. põrand | vn пол
Li maa roojauʙ, piäb pesä põrand läheb mustaks, tuleb pesta
Po nùorikolõõ tšähsiäs pühtšiä maata (pulmakomme:) noorikul kästakse põrandat pühkida
Lu saunaa lämmittää ja maat pessä on laukopäivää tüü sauna kütta ja põrandad pesta on laupäeva töö
P panõ d́erugad maalyõ pane põrandariided põrandale
J harkkõᴢ roojõkkai(jõ) saappõgoika puhtaa maa pääle astus poriste saabastega puhtale põrandale
J poigaa suku maalta lauloʙ poisi (= peigmehe) suguvõsa laulab põrandalt (= laulab seistes, sel ajal kui pruudi sugulased istuvad)
Lu makazin maaᴢ magasin põrandal (= maas)
Li kraazgattu maa värvitud põrand
Ra paasinõ maa paest põrand, paekivipõrand
Lu Li Ra J rihee maa toapõrand
Ra maa kaŋgaᴢ põrandariie
I lahtšijõõ hot́ tšehsi maalõõ, lepäzii da makazii heitsin kas või keset põrandat, puhkasin ja magasin
14. pahmas, põrandatäis vilja rehepeksul | vn количество, мера зерновых для одного обмолота
J jo on kahsi maata tapõttu juba on kaks pahmast pekstud
J ühsi maa pahmassa üks rehepõrandatäis pahmast
15. põhi (taustavärv mustrilisel riidel) | vn поле, фон (о расцветке рисунка ткани)
M kaŋkaalla õli sinin maa i valkõad rizuŋkaᴅ riidel oli sinine põhi ja valged kirjad
■
Lu müü teemmä maata meie oleme põlluharijad (maarahvas)
Li vot see õli semmoinõ se maa tüü vaat selline oli see põllutöö
L mitäid ep pantu mahaa midagi ei pandud maha (= ei külvatud, ei istutatud)
Lu maamunad õllaa jo maaᴢ kartulid olid juba maas ~ maha pandud
J maaz viĺĺaa pitämä vilja kasvatama
K siis pantii grobaasõõ, vietii kalmailõõ nu i pantii mahaa siis pandi puusärki, viidi kalmistule ja, noh, maeti maha
M pokoinikkaa veetii maχ̆χaa maeti surnut
K pokoinikka laskõass mahaa surnu lastakse hauda
J koolõd de avvõta mahaa, niku jältšätši bõllu sured ja maetakse maha, nagu jälgegi polnud
I staruχa mätättii mah̆haa vanaeit maeti maha
Ja päivä issuzi mailõõ päike loojus
Lu müü jäimmä lakkõal maal me jäime lageda taeva alla (= peavarjuta)
Kõ maassa matalassa täm õli üvä ińeehmin maast madalast oli ta hea inimene
Lu maa miira vättšiä ilmatu palju rahvast
J maa pint rohukamar
K maa tšimo metsmesilane, kumalane, kimalane.
Vt. ka ahomaa, einämaa, gerttsogii-maa, hall-maa, joutomaa, kapussamaa, karjamaa, koominaa-maa, kujamaa, liivamaa, linamaa, meriajomaa, mitta-einämaa, mult-maa, munamaa, mutamaa, niittümaa, nurmimaa, paarńumaa, paĺĺaz-maa, pustomaa, puustamaa, põlto-maa, püssü-maa, rendi-maa, riheemaa, riigamaa, riigaa-maa, rohomaa, savimaa, silta-maa, soomaa, sööttümaa, taka-maa, tallazmaa, taramaa, tšerikkomaa, tšüntömaa, tšüntümaa, tšütömaa, tšütüzmaa, ulkomaa, upamaa, uus-maa, vajomamaa, vakomaa, välimaa, õma-maa, õvvõõ-maa
Vt. ka maaseltšä, mandõri, mätši²

paasa¹ M, g paazaa hapupiima põhi (ilma koorekihita hapupiim) | vn простокваша (без верхнего слоя сметаны)
tuõp kõva i see jäm̆miä läntü piimä, siᴢ võttaaᴢ üle vällää, a sis see paasa, se läntü lõhgatas kanni nellätessee i sis pannaᴢ ahjoo tuleb kõva ja paks hapupiim, siis võetakse hapukoor (pealt) ära, aga siis see (hapupiima) põhi, see (järelejäänud) hapupiim lõigatakse niimoodi neljaks (osaks) ja siis pannakse ahju

põhja¹ Kett. K L P M Lu Li J I (R Kõ) põhjõ Li J-Tsv. pohja Ränk Lu Li Ku (R M), g põhjaa Kett. K P M Lu Li J
1. (anuma v. õõnsa eseme) põhi | vn днище, дно
Lu mańjerkka on, kummal on katto i põhja ühellaizõᴅ mannerg on (anum), millel on kaas ja põhi ühesugused (= ühesuurused)
M astikoz on põhja aukokaᴢ pütil on põhi auklik
K perennain pani piimää paad lavvaalõõ põhjat päälee perenaine pani piimapotid lauale, põhjad pealepoole
P bodžgall on põhjaz uurtyõᴅ vaadil on põhjas uurded
M iivaᴅ asõnivaᴅ põhjalõ pärm sadestub (õlleastja) põhja(le)
M botškaa lavvaᴅ, varoᴅ, põhja, kaasi tünni lauad, vitsad, põhi, kaas
Ra taitšinkakkuja jätettii taitškahjaa põhjaa (taina)juuretist jäeti leivaastja põhja
M siäl kissai põhjaz on vähäkkõizõõ jäänü sinna kotikese põhja (seal kotikese põhjas) on (veel) väheke (jahu) jäänud
Lu siä mörneᴅ niku astjaa põhjassa sa kõmistad (rääkida) nagu astja põhjast
J paa põhja paja põhi
K naapaa põhja kausi põhi
J putelii põhja pudeli põhi
J stokanaa põhja klaasi põhi
Li vennee põhja õli lakkia lootsiku põhi oli lame
K groba põhja puusärgi põhi
2. põhi, alus | vn низ
M kuhjaa põhja tehäᴢ raakolaissa kuhja põhi tehakse hagudest
3. (ahju)põrand | vn (печной) под
Lu avu lõikataa metsässä ja pühitää ahjoo põhjaa ahjuluud (= ahjuluua oksad) lõigatakse metsast ja pühitakse (sellega) ahju põrandat
Kõ puulap̆piaakaa pantii ahjoo põhjalõõ leipä puulabidaga pandi leib ahjupõrandale (küpsema)
M Li ahjoo põhja ahju põrand
4. (veekogu) põhi | vn дно (водоёма)
M jõgõza on matala põhja, pääzeb jalgolla üli jões on madal põhi, pääseb jalgsi üle
P vesimummukaz on jõgõõ põhjaza puruvanake on jõepõhjas
Lu tšezäll meree põhjaz on tšülmä vesi, a talvõll on sooja suvel on merepõhjas külm vesi, aga talvel on soe
Lu tõizõl fevrali päivää vannaa aikaa lassaa kuuma tšivi meree põhjaa teisel veebruari(kuu) päeval vana aja(arvamise) järgi lastakse kuum kivi merepõhja
Li aluz meni ümperi, kummollaa, nii mentii meree põhjaa purjelaev läks ümber, kummuli, nii mindi merepõhja
5. (jala)tald | vn подошва
Lu tämä on nii lizuna, jalka põhjat kaaliʙ ta on nii(sugune) tallalakkuja, tallaalused(ki) lakub üle
M jalgaa põhjaᴅ jalatallad
6. (jalatsi) tald | vn подмётка
P saappugal õltii põhjaᴅ, lüötü spilkkoikaa sääriku(i)l olid tallad, (saapa)tikkudega (alla) löödud
J põhjii(t) lüümä (jalatseid) tallutama, taldu alla lööma
J uusii põhjiikaa saappõgõᴅ uute taldadega saapad
P saappugaa põhjad meniväd õhuussi saapatallad kulusid õhukeseks
Lu vazikkaa nahgass sain tšennää põhjaᴅ vasikanahast sain sääriku tallad
Lu pannaa poolõt põhjaᴅ (saabastele) pannakse pooltallad
J põhjõ nahk tallanahk
7. põhi, jääk | vn остаток
J koontalaa põhjõ koonla põhi (villajääk koonlal)
J piipuu põhjõ piibu põhi (poolpõlenud tubaka jääk piibus)
J koor(õ)maa põhjõ koorma põhi (koorma alumised heinad, põhk jne.)
J pää viĺĺ seemenessi, põhjõ viĺĺ sikoilõõ parem vili seemneks, (aganane) põhjavili sigadele
■
M tširvee põhja (Set. 76) kirvesilm
M kurassõõ põhja (Set. 76) noaselg
J kuu põhja kuu loomise aeg.
Vt. ka ahjopõhja, jõgõõ-põhja, liivapõhja, lähepõhja, meripõhja, polu-põhja, saappugaa-põhja, sõmõr-põhja
Vt. ka põrmaᴅ, põrmanta, põrmata

põhja² Kett. K-Ahl. Lu Li J põhjõ Li pohja Lu Li, g põhjaa Kett. Li J põhi (ilmakaar) | vn север
Lu esimezet tuulõᴅ: itä, läns, pohja, lounaᴅ põhiilmakaared (on): ida, lääs, põhi, lõuna
Lu kumpasii strelka näütäʙ, kuza on pohja i lounaᴅ kompassi nõel näitab, kus on põhi ja lõuna
Li aluz meneʙ põhjaa poolõõ purjelaev läheb põhja poole
Kett. põhjaa tuuli ~ Lu pohja tuuli põhjatuul
Lu pohja tähti Põhjanael.
Vt. ka itäpõhja, kurtšipõhja
Vt. ka pohjanõ, pohja-pooli, pohjuᴅ

śeemel Kr põhi | vn север

seeveri M, g seeverii põhi (põhjapoolne maakoht) | vn север (северная местность)
M miε elin seeveriᴢ ma elasin põhjas (~ põhja pool)

slani Lu Li, g slanii (laeva sisemine põhi; lauad või rest paadi põhjas) | vn стлань, диал. слань (на дне судна или лодки)
Lu tõin põhja on süämeᴢ, slani teine põhi on (laeva) sees, {s.}
Li põhjaz on slani kõlmõza tükküᴢ (paadi) põhjas on rest, kolmes tükis (= kolmes osas)

sõmõr-põhja: sõmer-põhja K-Ahl. K-Al. kruusapõhi, sõmer põhi | vn хрящеватое дно
kui se vesi verättelõb sõmer-põhja sõutelossa (Ahl. 100) rl kuidas see vesi virvendab [?], sõmer põhi sõudlemisest