[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ajaa Kett. K U L P M Kõ S Lu J Ku (R-Reg. V Li Ra Kr) aj̆jaa M Kõ ajjaa Po Lu Li aijaa Kett. M Lu aijjaa Lu aja J-Tsv. aj̆jaaɢ vdjI I Ma ajjaaɢ I, pr ajan K R L P M Kõ Lu J aj̆jaa vdjI, imperf ajõn P M Lu ajõin J ajin (Li) ajazin P M
1. (kedagi liikvele, ära, eemale) ajada, (kuhugi) minema sundida, (midagi kuhugi) ajada, (ümber) paigutada | vn гнать, погнать, сгонять, отгонять, вгонять
M kõõᴢ kõv̆vii aj̆jaaᴢ ovõssa, siz alagoitaʙ täm̆mää tav̆vii kui (puhituses) hobust jooksutatakse (aetakse) kõvasti, siis (see) kergendab tema haigust
K meeskuuma ovõss ajaʙ meesvader juhib hobust
Lu dubinaakaa ajõttii tüh́h́ee malakaga aeti tööle
P urpavittsoikaa jürtšin uomniiz ajaass lehmii karjaa urvavitstega aetakse jüripäeva hommikul lehmi karja
J pakkoo ajama pakku ajama
K ajõttii taaz vällää med́jeᴅ, paikalta aeti meid jälle kohalt ära
Lu ajamizõõ ajõn tätä, tämä eb mennüᴅ küll ajasin teda, tema ei läinud
Lu perennainõ ajõ kahtõ tüttöä ülleelee perenaine ajas kaht tüdrukut üles
J aja vene rantaa aja paat randa
M niitid aj̆jaas kolodallõõ lõim aetakse lõimepakule
Lu ŕuuguu ajajõᴅ ridvaajajad (= need, kes jääalusel kalapüügil noota ridvaga edasi ajavad)
Ra mügrä ajab maata, pilap kõik peentaraᴅ mutt ajab mulda (üles), rikub kõik peenrad
J tuisku ajap talvõll suurõd aŋgõᴅ tuisk ajab talvel suured hanged (kokku)
J svaajaa ajama vaia sisse lööma
J vasara [= vasaraa] on ajõttu puin varsi vasar on löödud puust varre otsa
M aja viĺĺaa lipitsaakaa kok̆koo aja vili viskelabidaga kokku
Li se on nii prokutoo süümää, kõik ajab alaᴢ see on nii ahne sööma, kõik ajab alla
J ümper ajama ümber ajama, kummuli ajama
2. taga ajada, püüda, otsida | vn гнаться, гоняться; преследовать
J menti suutoo õikuss ajama mindi kohtusse õigust taga ajama
J lahzõt tullaa akkunoi müü ajamaa linnassii lapsed tulevad majast majja linnaseid koguma
Lu miε n ajanu viinaa ma ei ajanud viina taga (= mul polnud viinahimu)
Lu ku inemin meeb naapurii vai tõisõõ talloo ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa, što siä tulit tuulta ajamaa kui inimene läheb naabri juurde või teise tallu ilmaasjata, siis talle öeldakse, et sa tulid tuult taga ajama
M mitä siε tulit tuulta ajamaa, etti sillõ nii bõõ aikaa kas sa tulid tuult püüdma (tuld viima), et sul on nii kiire
M ep piä sitä uhkõutta nii aj̆jaa tak̆kaa ei pea seda uhkust nii taga ajama
M veel em̆mää piimä on uulii päällä, a jo tütterii algab aj̆jaa tak̆kaa veel on emapiim huultel, aga juba hakkab tüdrukuid taga ajama
3. (mingit vedelat ainet) eraldada (kuumutamise teel) | vn гнать, добывать посредством перегонки
Lu rüsümäell ajõttii tõrvaa Rüsümäel aeti tõrva
J ajaʙ viinaa ajab viina
Lu rauta korissa ajõta kalaa razvaa raudkiisast aetakse kalarasva
4. (karvu, sulestikku jne.) maha ajada, ära lõigata, eemaldada | vn удалять, удалить (о волосяном покрове); линять
Lu parta piäb ajjaa poiz ja ivusõᴅ habe tuleb maha ajada ja juuksed (samuti)
Lu piäb aijjaa karvoa varila veelä i kurasõl (tapetud seal) tuleb ajada karva kuuma vee ja noaga
K karssaa ajaass, pantaass kuparossa i võita päälee sügelisi ravitakse (aetakse ära), pannakse vaskvitrioli ja võid peale
J koir ajap karvaa koer ajab karva
J sulkiit ajama sulgima
J tšüüniit ajama küüsi vahetama
5. mingisse olukorda asetada, muuta; tekitada, moodustada (ka refl. või impers.) | vn ввергать, вгонять (в какое-либо состояние), изменять; порождать (также возвр. или безл.)
M on ajannu en̆nee täünnää niku meriärtšä on ajanud (= söönud) ennast täis nagu merihärg
Ra viholine on ajanu õpõzõõ üül vaahtoo paha vaim on ajanud hobuse öösel vahtu
J nõisi juttua tšeeroo ajama hakkas juttu sassi ajama
P tšätiesie ajõn villie hõõrusin käe villi
J vakkoa ajama vagu ajama
J kui va tuli soojõ, nii puud nõisti podžgõlõõ ajama kui vaid läks soojaks, nii hakkasid puud punga ajama
Kõ vesi ajab üli vesi ajab üle (serva)
J para·iko nõizõp tšihuma, jo pulloa ajaʙ kohe hakkab keema, juba ajab mulle
Lu ajannu liiva leetunud liiv
J tšiini ajannu tee umbetuisanud tee
Lu nõizõb dräänii ajamaa hakkab mäda eritama
6. impers umbe, paiste ajada | vn нарывать
Lu puikko meni sõrmõõ, ajap sõrmõa pind läks sõrme, ajab sõrme umbe
Lu ajat puikoo tšätte, ajab i nõizõb vaivattama ajad pinnu kätte, ajab umbe ja hakkab valutama
7. sõita, kihutada eхать, ездить, мчаться
J enn jutõltii, što iiĺä ajap tšiviteet müü õpõzõõkaa, vod i jürizeʙ enne öeldi, et Elias sõidab kiviteed mööda hobusega, vaat (niiviisi) müristabki
M talvõll lait́ool ajaaᴢ talvel sõidetakse reega
Lu izvozaa ajõttii käidi (sõideti) vooris
M täm ajõ aftobusall kattilalõõ ta sõitis bussiga Kattilale
Lu laiva ajap seiliiᴢ laev sõidab purjedes
Lu mikälee merez ajaʙ miski triivib meres
Lu seĺĺäz ajaʙ ratsutab
Li poikõzõt taas tooti õpõzõt kottoo, ajõttii tšiizaa poisikesed tõid hobused taas koju, kihutasid võidu
■
M kase maa on kaŋkõa, piäʙ kõlmõlta piiltä äessää, aja üv̆vii rissii rassii see maa on kõva, tuleb kolm korda äestada, aja (= äesta) hästi risti-rästi (üle)
M piäb mennä kadokalla aj̆jaa, etti tul̆lõiᴢ lak̆kõa põlto tuleb minna rullima põllurulliga, et saaks sile põld
P maamuna vagot piεb ajaa opõzõõkaa kartulivaod tuleb ajada hobusega
K mitä see miez aźźaa ajaʙ (Al. 11) mis asja see mees ajab?
J naĺja ajama nalja tegema
J ajab ĺaasaa ajab naljajuttu
J vilett ajama vilistama
J rissi sõna ajama sõnelema, tülitsema
Lu ajab ühtee on sarnane
J tämä ajab minuss üli ta on minust üle
J ent õikassi ajama ennast õigustama
Lu aja tšiireepää (kaarte mängides öeldakse:) käi kiiremini välja

allõ P Lu Li J allõõ Lu allyõ P all Lu
1. adv alla | vn вниз; под низ
Lu kõlmõttšümmet kõlmõd vihkoa pantii kuilaa, kõlmõttšümmet pantii allõ i kõlmõssa tehtii pää kolmkümmend kolm vihku pandi hakki, kolmkümmend pandi alla ja kolmest tehti pea
Lu siz nõizõb virtaamaa mahla, kaukolo vai paŋki on pantu allõ siis hakkab mahl jooksma, küna või pang on pandud alla
P miε tällie tein jalgad allyõ ma tegin talle jalad alla (= aitasin ta heale järjele)
2. postp alla | vn под
P tševääl pojokkõizõd i tüttärikkõizõᴅ pantii võikukka lõugaa allõ kevadel panid poisikesed ja tüdrukukesed võilille lõua alla
Lu ku nõistii tetšemää uutta kottoa, nurkan allõ pantii õppain raha kui hakati ehitama uut maja, pandi nurga alla hõbedane raha.
Vt. ka ahjonalla, akkunallõõ, kailanallõ, kainanallõ, kainonallõ, päänallõ
Vt. ka alaa, nallõ

arttelia L artelia (K-Al.), g arttelia hulk, rühm, kamp | vn группа, толпа, ватага
L õli suuri arttelia tüttärii kopitõttu oli suur hulk tüdrukuid (kokku) kogutud
L pojokkõizõd mentii ühtie puolyõ artteliaasyõ poisikesed läksid (= kogunesid) ühele poole kampa

eittsizä: eittsiᴢ Li J Ku eittsiiᴢ Li = eittsezä
Ku küläs kävväs hepoized eittsiz öittää külas käivad hobused õitsil öösiti
J poikazõt tšäütii eittsiᴢ, õltii oomnikkoossaa poisikesed käisid õitsil, olid hommikuni

enne² K-Ahl. K-Al. R P Kõ-Len. V Lu Li Ra J Ku ennee M Po Lu Li Ra J enn K-Ahl. Lu Li Ra J ennen [< sm] R-Reg. Эннень ~ ѣннень [< sm] Pal₂
1. enne, ennemalt, vanasti | vn раньше, прежде, в старину
Lu enne tämä rammittsi, dohtorit praavitõttii enne ta lonkas, arstid ravisid (terveks)
K enne õli gooŕaa paĺĺo, enne paĺĺo idgõttii (Al. 58) ennemalt oli palju muret, ennemalt palju nuteti
Lu ennee laulottii vaissi ennemalt lauldi vadja keeli
Po ennee algõttii kottua tehä, rahhaa pantii jumalnurkkaa vanasti, (kui) hakati maja ehitama, pandi raha ikooninurka
Li õikõi enne õpõziijekaa poikõ-zõt kõig menti siš tšerikkoo, õpõzõ selläᴢ õige vanasti läksid poisikesed siis (= floorusepäeval) kõik hobustega kirikusse, hobus(t)e seljas
Ra enn aikaa eväd mentü linna vanasti (endisel ajal) ei mindud linna (elama)
J eli enne muina staruh ja starikk elasid ennemuiste eit ja taat
2. prep enne | vn перед, до
M ennee juhanusõõ päivää enne jaanipäeva
Lu enne vihmaa koira pekerteeʙ enne vihma koer püherdab (maas)
J enne minu mälehtüss med́d́e rahvõz veel tšäi rüüdiiᴢ enne minu mäletamist käis meie rahvas veel rüüdes (= linastes pikk-kuubedes)
Lu võtab nii heittüüʙ, teep tšehzikoo enn aikaa võtab, ehmub nii, (et) sünnitab (enneaegse) lapse
J enn aikõin surm enneaegne surm
3. ennem, pigem, parem | vn скорее, лучше
J ennee ühesää tšüttüä ku üφs naonapukka pigem üheksa küdi kui üks naonääpsuke
■
K enn eglee (Ahl. 23) üleeile.
Vt. ka epoenne
Vt. ka eellä, eestää², eezä, entee

kiila P M, g kiilaa
1. (talvine) puupallimäng | vn (зимняя) игра в шары (в килки)
P pojokkõizõd mäntšivät talvõll kiilaa poisikesed mängivad talvel puupalli
2. kurn, kurnimäng | vn рюхи, игра в рюхи (в городки)
M kiilaa mäntšääz palkapuul kurni mängitakse keppidega
M meemmä kuli kiilaa mäntšämää. se on meh̆hii mäŋko, pojod mäntšääs kuli kiilaa lähme kurni mängima. See on meeste mäng, (ka) poisid mängivad kurni.
Vt. ka kulikiila
Vt. ka katška, kena², kuli, kulli¹

koirissaa²: koirissaaɢ I koerissaaɢ (I), pr koirissaan, imperf koirissiin vigurdada; koerust teha, toorutseda | vn проказить, проказничать, озорничать; хулиганствовать, грубить
mitä siä siäll koerissaat tul̆lõõkaa mis sa seal mängid (vigurdad) tulega
pojukkõizõᴅ koirissaavaᴅ kujalla poisikesed teevad väljas ulakust
siä terpiɢ, a tämä isuʙ lavõzõlla da vaataʙ kui nämäᴅ koirissaavaᴅ sina kannata, aga tema istub pingil ja vaatab (pealt), kuidas nad toorutsevad.
Vt. ka koirussaa

końokka: końokk J-Tsv. końukka Lu, hrl pl końokaᴅ: końokõᴅ J uisk, uisud | vn конёк, коньки
Lu końukkojõõkaa tšävvää ĺuukumaᴢ uiskudega käiakse uisutamas
J poikõizõd liuguta końokkoill poisikesed uisutavad (lasevad uiskudel liugu)

liukua¹ J-Must. J-Tsv.:
liukua laskõma liugu laskma, liuguma
poikõizõd lassa końokkoill jääll liukua poisikesed uisutavad (lasevad uiskudega jääl liugu)
lasõb liukua (Must. 174) (orig.: laskee liukua, laskee mäkeä, luistelee)

lõuka¹ Kett. L P M Kõ Po Lu Li Ra lõukõ Lu J lõuk Ra J-Tsv. louka Lu Li, g lõugaa Kett. L P M Lu Li J lougaa Lu lõug | vn подбородок
Ra lõuka tšihguʙ, siis izve·stija kuulõᴅ (kui) lõug sügeleb, siis kuuled uudiseid
Lu louka tšihguʙ, tääp pahhaa meelt lõug sügeleb, (see) ennustab meelepaha (paha meelt)
P tševääl pojokkõizõd i tüttärikkõizõᴅ pantii võikukka lõugaa allõ, vaatõttii, tšen kui paĺĺo õli võita süönnüᴅ kevadel panid poisikesed ja tüdrukukesed võilille lõua alla, vaatasid, kes kui palju oli võid söönud
Kõ tuulõõ lento vaivattaaʙ, lõukaasõõ vizgoʙ sammaspool valutab, lööbib lõuga
Ra ättšinäin lõuk järsk (= terav) lõug
Lu pitšää lougaakaa inemin pikliku (pika) lõuaga inimene
M lõugaa aluᴢ lõuaalune
■ P jõka lõugaa lyõkutattavassi rl. (itkust:) iga lõua lõksutatavaks (= kõikide poolt tagaräägitavaks); M no ko siä kehnoss pajataᴅ, enelleeᴢ lõukaasõõ no küll sa räägid viletsasti (= ebaselgelt), (pomised) endale habemesse (lõuga); (liitunult postpositsiooniga | vn в составе композиты:) J oht on punaa põzgõᴢ, oht on lihaa sõsarõᴢ, lõukõ on lõugõnallõ rl. küllalt on puna põses, küllalt on liha (= priskust) ões, lõug on lõua all (= lõug on lihav)

paju-urpa (S) pajuurb; (urbadega) pajuoks v. -vits | vn вербный барашек; верба
urpado-nätilpäivänn pojokkõizõt tšäütii urvottamaa paju-urvoll (rituaalne komme:) palmipuudepühal käisid poisikesed pajuokstega urvitamas (= magajaid urvavitstega äratamas)

pikkarainõ Kett. K L M Lu J I pikkaraine Lu-Must. pikkarainee K-Ahl. pikkarain K R P M Kõ S V Lu Li Ra J I pikkõrain Lu J-Tsv. pikkrain J, g pikkaraizõõ Kett. K M Kõ S Lu J pikkaraizyõ L P pikkõraizõõ Lu J pikkõraizõ J-Tsv. väike | vn маленький
Lu lännikko on pikkarainõ, a astia on suur lännik on väike, aga astja on suur
Li jäi vähäkkõizõõ taitšinaa, tein pikkaraizõõ kaaliaizõõ jäi natuke tainast (järele), tegin väikese pätsikese
J ed õõ pikkõrain, jot ain riput helmoiᴢ (sa) ei ole (enam) väike, et aina ripud hõlma(de)s (kinni)
J jo pikkõrai-sõnn piim pluugaa rudžgõss tšiin juba väikesest peast (väikesena) hoidsin adra käsipuust kinni
P õlimma müö pikkaraizõt pojokkõizõᴅ me olime väikesed poisikesed
P tuo pikkarain jalkajärtšü too väike jalapink
P siäl on pikkarain jarvikkõin seal on väike järveke
I pikkarain sõrmi väike sõrm
Lu on ühs pikkarain kaaska on üks väike muinasjutt
Li see on mussa i see on mussa, a pikkarain ero on see on must ja see on must, aga väike erinevus on (olemas)
J pikkõrain ääni nõrk (väike) hääl
J maa on kahunnu ku on pikkarainõ tšülmä maa on kahutanud, kui on kerge (väike) külm
M näd jo tullaᴢ pikkaraizõt kahuᴅ näe juba tulevad väikesed kahud (= hakkab juba kergelt kahutama)
■
J pikkarain tšeeli kurgunibu.
Vt. ka peeni, pikku², pikkura·iškuin, pikkuruiškuin, pikkuruiškun, pikkõnõ, pikkõra·iškuin, pi·kuru·iškuin, pikõnõ¹, pisukkõnõ, piški

poikain Li Ku poikainõ J poikainᴀ Ku, g poikaizõõ Li
1. poisike | vn мальчишка
Li kahõsaa vootta pantii jo poikaizõt karjušissi juba kaheksa-aastaselt pandi poisikesed karjuseks
Ku hän veel oli peen poikanᴀ ta oli veel väike poisike
2. pojake | vn сынок
J mitä idgõt poikaizõni rl mis sa nutad, mu pojake?
Vt. ka poikanõ, pojokkõin

poikalahsi Lu Li I (J-Must.) poika-lahsi Lu Ku poikalahs M Ra poikalahᴢ Lu poik-lahs J-Tsv. poeglaps, poiss, poisike | vn ребёнок мужского пола, мальчик, мальчуган
Lu lassa ku risitettii, kõ õli poikalahsi, siz annõttii rissõzalõ tšättee kui last ristiti, kui oli poisslaps, siis anti (ta) ristiisa kätte
I tütrikkõizõd i poikalahzõd ühezä tšäüsiväd eittsee tüdrukukesed ja poisikesed käisid koos õitsil
Lu poikalahzõd vaa tšävvää urpopäivää oomnikossa urvottõmaᴢ ainult poisslapsed käivad palmipuudepüha hommikul urvitamas (= magajaid pajuurvavitstega üles äratamas)
Ra märännüt poikalahs, narri minnua, sõrmiikaa tetši pitšää nenää paha poiss, narris mind, tegi sõrmedega pika nina.
Vt. ka pojokkõin, pojoklahsi, pojolahsi

poikõin J, g poikõizõõ J = pojokkõin
elettii isä, emä, äijä i poikõin elasid isa, ema, vanaisa ja poisike
poikõizõd ja tütökkõizõd ühes pelata poisikesed ja tüdrukukesed mängivad koos
poikõizõt pelajõz veeretellä ratass poisid veeretavad mängides ratast
poikõizõll om pöksüd jalgõᴢ poisikesel on püksid jalas
tšümmenee vootiin poikõin kümneaastane poisike

poikõnõ¹ (Li) poikõn J, g poikõzõõ Li J = pojokkõin
Li poikõzõt tootii õpõzõt kottoo, ajõttii tšiizaa välissä siält poisikesed tõid hobused (õitsilt) koju, kihutasid vahel sealt võidu
J poikõzõt tšäütii taloss taloosõõ poisikesed käisid talust tallu (palmipuudepüha hommikul)

pojokkõin K L P M Kõ S Ja-Len. Lu pojokkõinõ L P M I, g pojokkõizõõ M S Lu pojokkõizyõ P poisike | vn мальчишка, мальчуган
L lahzõt koppiuttii ühtie, tüttärikkõizõd i pojokkõizõᴅ lapsed kogunesid kokku, tüdrukukesed ja poisikesed
P õlim miä pikkarain pojokkõin olin ma väike poisike
L nuorikõllõ isutõttii pojokkõin põlvii pεälie pruudile pandi poisike põlvede peale istuma.
Vt. ka pod́jokka, poikain, poikalahsi, poikanõ, poikõin, poikõnõ¹, pojukkõin, poko, pośo

pojukkõin J pojukkõinõ I, g pojukkõizõõ J I pojukkõizõ J = pojokkõin
J pojukkõin jo on ni suur, jot karjõᴢ jo saab aiko poisike on juba nii suur, et saab juba karjas hakkama
I pojukkõizõt suvavaᴅ jõgõlla õnttšiaɢ poisikesed armastavad jõe ääres õngitseda
I pikkaraissa pojukkõissa veĺĺiä lõõkutii tšättšüzä väikest poisikest, venda, kiigutasin kätkis

röömikollaa Kett. M rüömikollaa K L roomakil, roomates; käpakil, käpuli; roomakile, käpakile | vn на четвереньках, на четвереньки; ползком
M välissä et pääᴢ jäätä möö mennä ül̆leez mätšeesee, siiz meed lahsõje viisiä röömikollaa vahel (sa) ei pääse jääd mööda üles mäkke (minema), siis lähed laste kombel roomakil
L pojokkõizõd nõisivad rüömikollaa i põlvinaa poisikesed laskusid käpuli ja põlvili.
Vt. ka röömizellää, röömiällää

röövätä (J) röövvätä J röövet ~ röövvet J-Tsv., pr röövään ~ röövvään J, imperf rööväzin: röövezin ~ röövvezin J röövida, riisuda; varastada | vn грабить, похищать; красть
merell on röövvettü med́d́e mehiilt kõig võrkoᴅ merel on meie meestelt kõik võrgud röövitud
poikõizõd röövetti omem mehelt jaššikk omena poisikesed varastasid õunakaupmehelt kasti õunu.
Vt. ka röösätä

slaavia Lu Li Ra J-Tsv. (J), pr slaavin Lu Li Ra J, imperf slaavizin Lu Li Ra J
1. õnnistada | vn славить, благословлять, благословить
J pappi tšäüp slaavimõs taloss talo(sõ) preester käib talust tallu õnnistamas
Ra pappi tuli slaavimaa, jõka taloš tšäi preester tuli õnnistama, igas talus käis
2. jõululaule laulda | vn христославить (в праздник рождества)
J poikõizõd evät tšäü slaavimõz poisikesed ei käi (majast majja) jõululaule laulmas
3. fig taga rääkida | vn оговаривать, оговорить
J tüttöä nii slaavitti, jot hilka õli kuunõll tüdrukut räägiti nii taga, et vastik oli kuulata

tüttärikkõin K L P tüttärikkõinõ L M tüttrikkõin M tütterikkõinõ ~ tüttrikkõinõ I tütrikkõinõ (I), g tüttärikkõizõõ tüdrukuke | vn девочка, девчоночка
L lahzõt koppiuttii ühtie tüttärikkõizõd i pojokkõizõᴅ lapsed kogunesid kokku (ühte), tüdrukukesed ja poisikesed
K ku on taloza pojokkain dali tüttärikkõin, niku vuotta kahõsaa dali ühesää (Al. 23) kui on majas poisike või tüdrukuke, nii aastat kaheksa või üheksa (vana)
I meitä tüttrikkõisia ajõtti tožo meid, tüdrukukesi, aeti ka (tööle)
K üφs tüttärikkõin õli piikonna üks tüdrukuke oli teenijatüdrukuks
M kõõz miε veel õlin tütrikkõizõnna kui ma olin alles tüdrukuke.
Vt. ka tütökkõin, tütökkäin, tütükkõin

ulkkua Kett. M J (K-Ahl. R-Lön. P) hulkkua Lu Li J (Ku) χulkkua J hulkkuaɢ I, pr ulkun K M hulkun Lu J, imperf ulkkuzin: hulkkuzin Lu Li J Ku
1. (ringi) käia, (ringi) liikuda; kõndida, jalutada; (ringi) hulkuda, kolada | vn ходить; гулять; бродить, скитаться, шляться
Lu sitä inemiss et petä, tämä on hulkkunu maamiiraa müü seda inimest sa ei peta, ta on mööda maailma ringi liikunud
J jeesus ulkkusi ümper galilea maata (Must. 155) Jeesus käis ringi mööda Galileamaad
Ku d́i kahs päivää hulkkuzin mettsiitᴀ̈ müütällᴀ̈ ja kaks päeva käisin (põtra jahtides) mööda metsi
M tšeeletöö meeletöö tšülää möö ulkup. bezbeń (Set. 17) mõist keeletu, meeletu hulgub mööda küla (ringi)? – Margapuu
Li ku eväd nää hulkkuvalla, siiz etsitää perille, pietää vaariza kui (sugulased) ei näe (üksikut vanainimest enam) ringi liikumas, siis otsivad (ta) üles, hoolitsevad (tema eest)
Lu tämä hulkup kõrvõd hörkillää ta käib ringi, kõrvad kikkis
Lu ahnõ ińemin nät hulkuʙ, silmät harrillaa, kõikk võttaiz enelĺee ahne inimene näed käib ringi, silmad pärani, kõik võtaks endale
Lu mentii hulkkumaa meree rantaa mindi kõndima mereranda
I meevät kahsi, χolostõi i tütterikko, mettsää hulkkumaa lähevad kahekesi, poiss ja tüdruk, metsa kõndima
I meeg sinneg metsikkoo hulkkumaa, milla paĺĺo tüütä, milla eb õõg aikaa mennäɢ hulkkumaa mine (sina) sinna metsatukka jalutama, mul on palju tööd, mul ei ole aega jalutama minna
P a miez umalaz nõõb ulkkumaa aga purjuspäi hakkab mees (ringi) hulkuma
J poikazõt χulkkuvaᴅ poisikesed hulguvad (ringi)
Lu nät ku hulkuʙ joutõvõ näe, kuidas hulgub jõude
Lu ep piä nii paĺĺo hulkkua, piäp tehä tüütä ei tohi nii palju hulkuda (ringi kolada), tuleb tööd teha
Lu hulkkumizõssa rahhaa vai palkkaa eʙ mahzõta hulkumise eest raha ega palka ei maksta
2. laokil olla, vedeleda | vn быть в запустении, в беспорядке, валяться
Lu lahsijee igruškat kuzale hulkuvad õvvõᴢ laste mänguasjad vedelevad kuskil õues
3. pidutseda | vn пировать, праздновать, гулять
I suuri praaznikka, meemmäɢ hulkkumaa (tuleb) suur püha, läheme pidutsema
I vätši hulkuʙ rahvas pidutseb
I ühezä taloza hulkuttii (tavaliselt) pidutseti ühes talus
I nellä päivää aina hulkuttii neli päeva aina pidutseti
I hulkkumaa on teiss, a tüütä tehäg ettät tahoɢ (isa etteheide täiskasvanud lastele:) pidutsema on teist (asja), aga tööd teha te ei taha

urpado-nätilpäivä S palmipuudepüha, urbepäev | vn вербное воскресенье
urpado-nätilpäivänn pojokkõizõt tšäütii urvottamaa paju-urvoll palmipuudepühal käisid poisikesed (talusid mööda) urvavitstega urvitamas.
Vt. ka urponätilpäivä, urpopäivä

võikukka P M voikukka Lu Li võilill | vn одуванчик
P tševääl pojokkõizõd i tüttärikkõizõᴅ pantii võikukka lõugaa allõ, vaatõttii, tšen kui paĺĺo õli võita süönnüᴅ kevadel panid poisikesed ja tüdrukukesed võilille lõua alla, vaatasid, kes kui palju oli võid söönud

õikõi K-Al. Li otse, otseteed, õige | vn прямо; совсем, очень
K vai nii, siä õikõi mehelee mened või nii, sa lähed (siis) otseteed mehele?
Li tänävä õli õikõi üvä kahu täna oli õige hea kahu
Li õikõi enne õpõziijekaa poikõzõt kõig menti siš tšerikkoo õpõzõ selläᴢ õige vanasti kõik poisikesed, kel oli hobune, sõitsid siis kirikusse (ratsa) hobus(t)e seljas