[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ahjopäällä: ahjopääll J ahju peal, ahjul | vn на печи.
Vt. ka ähüpäällä

hoovata (Li) hoovõtõ Li hoopõt [sic!] J-Tsv., pr hoopaan Li J, imperf hoopazin Li hoopõzin Li J
1. hoovata, tagurpidi sõuda | vn табанить
Li a ku takaperi nõizõt soutamaa, se kutsutaa što hoopaaᴅ. hoopaa, hoopaa, znatšit anna sis takaperi, sovvo tõizippäi aga kui hakkad tagurpidi sõudma, selle kohta öeldakse (seda kutsutakse), et hoobad. Hooba, hooba, tähendab anna (= sõua) siis tagurpidi, sõua teistpidi
Li hoopaa ühee airookaa hooba ühe aeruga
Li takaaz antaa airookaa, se on hoopamin aeruga tagasi tõugata (anda), see on hoobamine
2. J-Tsv. püsida vee peal käte või jalgadega kergeid liigutusi tehes | vn держаться на воде, поддерживая равновесие легкими движениями рук или ног

härmakka ~ häŕmakka M härmäkka Kõ, g härmakaa M pikk-kuub (vanaaegne kodukootud kalevist pikk meeste üleriie, kanti ka kasuka või palitu peal) | vn армяк (верхняя долгополая крестьянская одежда в виде халата или кафтана из сукна или грубой шерстяной ткани)
M härmakkaa eellä piettii. mehed mentii mettsää, pantii härmakka lad́d́a seltšää vanasti kanti pikk-kuube. Mehed läksid metsa, panid laia pikk-kuue selga
M häŕmakka on kotokuõttu suukkunassa, tehtii mokoma suur niku tulupaa moodaa, tehtii lad́d́a kagluᴢ, etti talvõlla mentii podŕäädaa mettsää töölee, kaglusõõ nõsab ül̆leeᴢ, sis täl̆lee sooja; pantii paĺtoo i šuubaa päälee pikk-kuub on kodukootud kalevist, tehti niisugune suur, nagu kasuka moodi, tehti lai kaelus, et (kui) talvel mindi metsa tükitööle, tõstab kaeluse üles, siis tal on soe; pandi palitu ja kasuka peale
M härmakka lõŋgassa õli tehtü. tehtii i linazõd lõimõd i lõŋgaakaa kuottii pikk-kuub oli villasest lõngast tehtud. Tehti ka linased lõimed ja villase lõngaga kooti.
Vt. ka arḿakka

kaluvi Lu Li J-Must. J-Tsv., g kaluvii Lu Li J kalasi, kaladi (puu- või ka luupulk, mille peal kootakse võrku) | vn сетевязальная планка
Lu tšävüükaa kootaa võrkkoa kaluvii pääl võrgukäbiga kootakse võrku kalasi peal
Li sis ku rääto meeb õttsaa, on õttsaassaa kuottu kaluvii pääl, se on lauka. lazõ lauka kaluvii päältä poiz i alga kuttoa uutta laukaa siis kui rida jõuab lõpuni, on lõpuni kootud kalasi peal, see on võrgusilmade rida. Lase võrgusilmade rida kalasi pealt ära ja hakka kuduma uut rida
Lu aarikoo kaappis peettii tšäpüjä i kaluvija võrguhargi (aluses olevas) sahtlis hoiti võrgukäbisid ja kalaseid.
Vt. ka kalain

kamalikka Lu Li Ra J (K-Al.) kamalikkõ Li kamaĺikka Ra I kamaĺikk J kamaĺkka Kõ I kamaĺkkõ Lu kamaĺka Al. M Kõ I kamaĺeka Lu kamalka M, g kamalikaa Lu Li J kamaĺkaa M I kamalkaa M
1. (lühike seeliku v. sarafani peal kantav) jakk, pluus | vn кофта
Lu kamaĺeka on naisijõõ sõpa, a bĺuska on mehiijee sõpa jakk on naiste rõivas, aga pluus on meeste rõivas
M kuttsuas kofta i kuttsuas kamaĺka (naiste jakki v. pluusi) kutsutakse {k.} ja kutsutakse {k.}
Li vari ilm õli, kaŋkain tšuutto õli pittši ihojekaa päällä i kamalikka veel õli pittši ihojeka pääl (endisest heinaajarõivastusest:) palav ilm oli, (aga) pikkade varrukatega linane särk oli seljas ja veel pikkade varrukatega jakk oli peal
Ra õsin materiaa kamaĺukassi ostsin jaki jaoks riiet
J õsa mokom kamaĺikk, jot karva müü kõlpais saraffõnaka pittä osta niisugune jakk, et värvi (karva) poolest kõlbaks sarafaniga kanda
J miä paikkaan kamalikkaa ma paikan jakki
Kõ ilma ih̆hoi kamaĺkaᴅ käisteta jakid
Lu kaŋkaizõt kamalikaᴅ linased jakid
J roozovoiss karva kamaĺikka roosat värvi pluus
Li kamalikaa kagluᴢ jaki kaelus
J kamalikaa pääräme jaki palistus
Lu kamalikaa vasusõᴅ jaki nööpaugud
2. M kleit | vn платье.
Vt. ka lõŋka-kamaĺkka, mees-kamaĺkka, naiskamaĺkka, villa-kamaĺkka
Vt. ka kamaĺ

kannattaa Lu (K-Ahl.) kannõttaa Lu Li kannõtta J-Tsv., pr kannatan Lu kannõtan Lu J kannõtõn Lu Li J, imperf kannatin Lu kannõtin Lu J
1. kannatada, vaevelda; (välja) kannatada, taluda | vn страдать; переносить, перенести, выносить, вынести
Lu tämä kannatti suuri vaivoja ta kannatas suuri vaevusi
J vähäko tämä kannõtti gooŕa kas ta vähe viletsust kannatas
Lu kannat karkaaᴅ, näed i makkiaᴅ vs kannata kibedat, (siis) näed (= saad tunda) ka magusat
J slaaboi inimin hiukamiss ep kannõt, järjestä õhsõnõʙ nõrk inimene ei kannata iiveldamist, kohe oksendab
Lu meezelokõs kannõtõʙ rohkaapi tüütä tehä ku naizelokõᴢ meesterahvas jaksab (kannatab) rohkem tööd teha kui naisterahvas
Lu inemin võip paĺĺo kannattaa inimene võib palju taluda
2. kannatada, kannatlik olla, oodata | vn терпеть, потерпеть, быть терпеливым
J kannõt vähänaika, saat süüvve kannata vähe aega, (varsti) saad süüa
Lu možed́ byt́ leep kõnznibut́ parõpi, piäp kannattaa võib-olla läheb (elu) kunagi paremaks, peab kannatama
J siä õõd nii pehmiä, kannõttõja süäka sa oled nii pehme, kannatliku südamega
3. (peal) kanda | vn выдерживать, выдержать
J meŋkä jurmõssi üli jõgõõ, jää kannõtõʙ minge julgelt üle jõe, jää kannab
Li lumi kannõtõʙ, kõva lumi lumi kannab, kõva lumi
J mõnt koor(õ)ma kase lautti kannõtõʙ mitu koormat see parv kannab?
Lu vene rohkaapi kaht entšiä ep kannattanuᴅ paat üle kahe inimese ei kandnud
4. kanda | vn носить, нести; таскать, тащить
K ühezä viee veämmä, ühee kaivoo kannatamma (Ahl. 103) rl ühes(koos) vee veame, ühe kaevu kanname (tühjaks).
Vt. ka kannatõlla, kannuttaa, kantaa

kannuttaa M, pr kannutan M, imperf kannutin
1. (välja) kannatada, taluda | vn выносить, вынести
veel kannutan vähän aikaa kannatan (seda) veel vähe aega
2. (peal) kanda | vn выдерживать, выдержать
nät ku tšev̆väälä kannutab lumi, sitä kuttsuaz antši vaat, kui kevadel lumi kannab, (siis) seda (= lume pealmist kihti) kutsutakse lumekoorikuks.
Vt. ka kannattaa, kannatõlla, kantaa

kolotka Lu (J) kolotk J-Tsv., g kolotkaa Lu J
1. saapaliist | vn (обувная) колодка
J pisä kolotk saappõgaa süäme pista liist saapa sisse
J lautoot saappõgaa kolotkoikaa riiulid saapaliistudega
2. Lu rõukpakk, rõuguline (vankri telgede peal olev puu) | vn колодка (деталь телеги)
■
J siä õõt kõig mennü izäs kolotkaa: mokom juumõri niku tämätši sa oled täiesti oma isasse (oma isa liistu järgi) läinud: niisugune joomar nagu temagi.
Vt. ka kopula

kurroossa Lu Li, pr kurrooʙ Lu Li, imperf kurroozi: kurrooᴢ koolduda v. kurduda, end koolutada v. kurrutada lasta (liistu peal töödeldava märja naha kohta) | vn мяться, укладываться, улечься ровными сборками (об обработке мокрой кожи на колодке)
Lu kopulaa pääl pantii nahka, sis peettii variz veeᴢ, siᴢ üvässi nahka kurrooʙ (kui) nahk pandi liistu peale, siis (enne) hoiti kuumas vees, siis nahk kooldub ~ kurdub hästi (pastelde tegemisel)
Lu se nahk ep kurroo see nahk ei kooldu ~ kurdu.
Vt. ka kurraussa

kurrõta ~ kurrõtõ Li, pr kurrõõn Li, imperf kurrõzin Li koolutada v. kurrutada (liistu peal töödeldavat märga nahka) | vn мять, морщить, укладывать ровными сборками (об обработке мокрой кожи на колодке)
nahka piäp kopulaa päällä kurrõta nahka tuleb liistu peal koolutada
sis kopulaa pääle panti see .. , kasõttii nahkõ, kurrõttii, kui se jutõltii, niku kokkoo siis liistu peale pandi (= koolutati) see (nahk), tehti nahk (enne märjaks), (siis) kurrutati, (või) kuidas seda öeldi, nagu kokku

lokko Lu, g lokoo laudpull, -käba (noodapära peal) | vn поплавок (неводный)

päällä² K R M Kõ-Len. Lu Li I (Kett.) pεällä L peällä R-Reg. päälle Ra J pääll K P M Lu Li Ra J päällᴀ̈ Ku päälä Len. K M Lu J I pεälä L pääl Len. K R L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku ṕääl K peel ~ pel Kr Пялля ~ Перла Pal₂ Пе́рла Ii-reg₁
1. adv peal, pealpool, ülalpool | vn (наречие в значении ‘на’); сверху
L alla on suur leipä, a pεällä on pienepi all on suur leib, aga peal on väiksem
Lu pakod alla i pitšäd lavvat päälä pakud all ja pikad lauad peal
M alla jarvi, päällä nurmi rl all (on) järv, peal (on) nurm
M kreeposti õli alla, a tšerikko päällä kindlus oli allpool, aga kirik ülalpool
Lu ku lumi on kaugaa pääl, siz avvob õrasõõ kui lumi on kaua peal, siis hautab orase
P räsäz on pääll katus on peal
Lu leiväl on kõvain pääl leival on koorik peal
K vokill on šnoorat päällä vokil on nöörid peal
2. adv seljas (rõivaste kohta, looma karvkatte kohta | vn наречие, близкое по значению к словоформе ‘надето’)
Lu naastit sõvat pääl ilusad rõivad seljas
I kamalikka õli päällä talvõll avar jakk oli talvel seljas
S karu tuõʙ, karvat pääl karu tuleb, karvad seljas
3. postp peal, pealpool, pinnal; kohal, otsas, küljes | vn на
Lu kuhjad õltii vad́d́ojõõ pääl kuhjad olid vaiade peal
Li kiikutab lassa tšäsijee pääl kiigutab last käte peal
P põlvii pääl pitelit pienennä minua rl põlvede peal hoidsid mind väikesena
M issu ühs jalka tõizõõ päällä istus, üks jalg teise peal
Lu makaz ahjoo pääl magas ahju peal
M eellä peettii mehet tšiutoo päällä vöötä enne kandsid mehed särgi peal vööd
P putška vittsoi on persie pääl kimp vitsu on perse peal
P kazvab rihez akkunaa pääl kasvab toas akna(laua) peal
Lu tämä tšäüp tšäsijee pääl tema käib käte peal
P pienet parrõd on ahjuo pääll väikesed parred on ahju kohal
M tšätšüd lahsõõkaa ripub nõikuu pääl kätki lapsega ripub vibu otsas
I mettsäkatti puu päälä isuʙ ilves istub puu otsas
P üle õli lännüü piimää pääl koor oli hapupiima peal
P täll on nii tsiire, isub niku tulisii süsii pääl tal on nii kiire, istub nagu tuliste süte peal
P tämä seizob niku nagloikaa rissii naglõttu ühie paikaa pääl ta seisab nagu naelutatud (naeltega risti löödud) ühe koha peal
Lu aluz on aŋkkurii pääl purjelaev on ankrus
4. postp kaugusel, kõrgusel | vn на расстоянии, на высоте
Lu nii õli pimiä jotti tõin tõissa et nähnü süle päälä oli nii pime, et (sa) ei näinud teineteist sülla kaugusele(gi)
Li alla on metrii päällä aukko all on meetri kõrgusel auk
5. prep peal, pealpool | vn на, над
M päällä nurmõõ pähtšizikko rl nurme peal (on) sarapik
Lu kehveli ku onõ päälä vee leetseljak (kui) on pealpool veepinda (= veepinnast kõrgemal)
6. postp paiku | vn около; под, к (во временном значении)
Lu saunaa mentii laukopään i ohtugoo pääll sauna mindi laupäeval ja õhtu paiku
■
Lu ku müü tulimma soomõss, sis koto õli põlõnnu, laḱḱa pool pääl, piti uvvõssaa alkaa ellää kui me tulime Soomest, siis oli maja (maha) põlenud, midagi polnud alles (lage pool peal), tuli uuesti hakata elama
J õmad menod õllaa pääl on menstruatsioon
K opõzõlla päällä tulõvaᴅ tulevad hobusega (= sõidavad vankril)
I päivälä vet́ tüütä tehäᴢ opõzii päällä päeval ju tehakse hobustega tööd
J ammõti pääll õlõmaᴢ ameti peal (ametis) olemas
Lu tuuli õli setskaaroo päälä tuul oli Seiskari peal
J poolõõ pääll poole peal
Ku a koer oli pääl tuulee karussa aga koer oli karust pealtuuleküljel
I taitšinaa leimmäɢ. algammaɢ tšühzettääɢ või pääl vai razvaa pääl kloppisime taina, hakkame küpsetama võiga või rasvaga
J pääl uuli ülahuul.
Vt. ka ahjopäällä, riheppäälee, riigappäällä, ähjüpäällä, ähöpäällä, ähüpäällä, ähüüpäällä

salvo-puu (J-Tsv.), hrl pl salvo-puuᴅ J-Tsv. salvispuud [?] (kaevurakete palgid; kaevurakete peal olevad, kaevusuud katvad palgid | vn брёвна для колодезного сруба)

sõpariuku M I-Ränk riideõrs (ritv ahjusuu lähedal, mille peal kuivatati või hoiti alaliselt rõivaid | vn жердь у печи, на которой сушили и хранили одежду)
M sõpariugulõõ ripussaas sõp̆põi riideõrrele riputatakse riideid.
Vt. ka sõpaõrsi

tolstofka ~ tolstofkõ Lu, g tolstofkaa
1. (meeste kodune pükste peal kantav jämedast riidest) päevasärk | vn толстовка
2. (alumine rõivas | vn одежда, носимая поверх белья)
tolstofka se on alavaatõ, alla šinelii {t.}, see on alusrõivas, sineli all (madrustel)

toppi-seili ~ toppseili Lu topipuri, topsel (kolmnurkne puri kahvelpurje peal) | vn топсель.
Vt. ka topseli, topseli-seili

tšävvä Al. Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li J (Por. R U Ja V Ra) tšävve J tšävä Lu tšäüvä K-Salm. kävvä (R Ku) tšävväɢ I Чаве Tum., pr tšäün K R P M Ja Lu Li J käün Ku tšäü I, imperf tšäüzin K R P M Kõ tšäüzii I tšäin S Lu Li Ra J tšävin Lu käin Ku
1. käia; kõndida; liikuda; minna; tulla | vn ходить; двигаться, прогуливаться, идти
P tämä vyõnua tšäüʙ, vyõnua pajataʙ ta kõnnib aeglaselt, räägib aeglaselt
P siällä bõlõ opõzõõ tie, siäll on jalkazii tšäütü seal pole hobusetee, seal on jalgsi käidud
I tšen eb jaksaɢ jalgollaa tšävväɢ, se eb i jaksaɢ tüütä tehäɢ kes ei jaksa jalgsi käia, see ei jaksa ka tööd teha
Lu vargas tšäi vattsaᴢ kk varas käis vatsas (= kõht on tühi)
Lu leipä sool. – tšäükaa parvõõ jätku leivale! – Tulge seltsi (sööma)!
Ku se meez muvvall eb oo käüᴅ, ko müllüz da pajaᴢ kk see mees pole mujal käinud kui veskil ja sepapajas (= see mees on üsna rumal)
Lu silla tšeeli tšäüb niku koiraa äntä kk sul käib keel nagu koera saba
Ku keeli käüʙ ni ku muslaize nahka rooska (Len. 295) kk keel käib nagu mustlase nahkpiits
Lu kuza on matala ja laivõt tahotaa tšävvä, sinne on kaivottu jooma, laivaa hodu kus on madal ja laevad tahavad liikuda, sinna on kaevatud joom, laeva läbisõidutee
M mee tšäü tšerdakallõõ i lazõ einoo al̆laa mine lakka ja lase heinu alla
Lu miä rutan tšävvä, meen lafkaa ma ruttan (minna), lähen poodi
P pää maas tšävvä johzõʙ (= tšäüʙ) käib, pea norus
Lu miä tšäin paĺĺoiz lidnoiᴢ ma käisin paljudes linnades
K tämä tšäüsi lidnaza ta käis (korra) linnas
K tämä tšäüsi lidnaa ta käis (sageli) linnas
K tšäüs ain pittšii matkoi käis aina pikkadel reisidel
I eellä vettšerin̆naa piti tšävväs suk̆kua müü enne lahkumisõhtut tuli (pruudil) käia mööda sugulasi (= sugulasi pulma kutsumas)
P a mettsävahti tšäüsi taloss taluo niku mõizanikka sei i jõi aga metsavaht käis (ennemalt) talust tallu (söögikorda), sõi ja jõi nagu mõisnik
M meile tšäüsi issumaa ühs naapuri meil käis üks naaber aega veetmas (istumas)
J ize vana meeᴢ, a jõka praaznikk suvab võõrõzis tšävve ise vana mees, aga igal pühal armastab võõrusel käia
P d́eda tšäüp tšüntämäzä a baba tšäüb marjaza a vohot karjaza taat käib kündmas, aga eit käib marjul, aga kitsed (käivad) karjas
J õma itšä tšäütii karjuššinna (kogu) oma elu käidi karjuseks
M ain tšäütii eittsee opõzia kaittsõmaa aina käidi õitsil hobuseid karjatamas
Lu sikuri, tšen sikoja tšäi karjaᴢ seakarjus (oli see), kes käis seakarjas
S rissijekaa tšävväs progonall jüripäeval käiakse ristidega karjatänaval
M eellä tšäütii tuulalõõ kal̆loita püütämää ennemalt käidi tulusel kalu püüdmas
Ku vanamoori läkäs, kui käüt́śii teoll vanamoor rääkis, kuidas käidi teol
Li siz möö tšäimmä nätälittää kõrralla siis me käisime nädalate kaupa (mõisas) korral
P pojod ain tšäüsiväd meil taraz õunõi varkail poisid käisid aina meil aias õunavargil
P vanat škouluza ep tšäünnü vanad koolis ei käinud
V tööll ei tšäütü tööl ei käidud
I nätilpäivällä tšäüzimmä tšerikkoo pühapäeval käisime kirikus
Lu nüt siä jäit tšümmenee vootta noorõpassi, ku tšäit saunaᴢ nüüd sa said kümme aastat nooremaks, kui käisid saunas
Po nõizõd uusiis sõppõiš tšäümää hakkad uute rõivastega käima
P tüttärikko võisi tšävvä paĺĺai päi tüdruk võis käia paljapäi
K pokoinikka kotoosõõ tšäüʙ surnu käib koju
P opõn tšäüsi tšävvel, eb johzuᴅ hobune käis sammu, ei jooksnud
Lu tšäümizee tšäi, a mittää ep pajattanuᴅ käis küll, kuid midagi ei rääkinud
Lu tšäümissä tšäin käisin asja pärast
Lu se tšäümizee tšäi siεl see käis seal üsna hoolega (= tihti)
I meez ep tšäünün naizõõ tüv̆vee mees ei käinud naise juures (magamas)
2. käituda, ümber käia | vn обращаться, обходиться
P tämä ep tunnõ inehmizeekaa ümpär tšävvä ta ei oska (teise) inimesega ümber käia (= ei oska käituda)
3. kosida, kosjas käia | vn сватать, свататься
L tuli narvass halli parta, rikaz minua tšäümεä rl tuli Narvast hall habe, rikas mind kosima
P no, poika meni tšäümääsie, kuttsõ bat́uškaa i matuškaa noh, poiss läks kosja, kutsus (kaasa) ristiisa ja ristiema
Lu nüüd ep tšävvää koziᴢ nüüd (enam) ei käida kosjas
4. kanda, rase v. tiine v. käima peal olla | vn быть на сносе, быть в интересном положении
Kõ voho viis kuut tšäüʙ i lammaᴢ viis kuuᴅ, a lehm i naizikko on ühel viisii ühesää kuuᴅ kits kannab viis kuud ja lammas viis kuud, aga lehm (on tiine) ja naine on (käima peal) ühteviisi üheksa kuud
5. käia, kurameerida | vn ухаживать (за кем-нибудь)
I vanõpat tääsivät tšen kummaakaa tšäüʙ vanemad teadsid, kes kellega käib
6. käia, käärida (õlle kohta) | vn бродить (о пиве)
Lu hiiva panõb olluu tšäümää pärm paneb õlle käima
Lu tšäünnü oluᴅ käinud õlu
P õlud liikaa tšäüsi, bõlõ sitä voimaa õlu käis liiga (kaua), pole (enam) seda võimu
J braagaa teh́h́ää sukurissa, sukuria i hiivaa pannaa, näteli-päivät tšäüʙ, mõni paab i umalaa {b}-t tehakse suhkrust, suhkrut ja pärmi pannakse, nädalapäevad käib, mõni paneb ka humalat
7. käia, töötada | vn ходить (в значении ‘действовать, работать’)
P mašina tšäüp paaruukaa masin käib auruga
J müllü vass para·iko pantii tšäümää veski just praegu pandi käima
8. käia, kõlada, kosta | vn прозвучать, раздаться
Ku d́i miä en i näht ko hän laŋkiiz maahaa nii kiiree, kui paukku käi ja ma ei näinudki, kuidas ta langes maha nii kiiresti, kui pauk käis
■
Lu veri nõisi tšäümää veri hakkas käima
J elo-iiri eläʙ, juõltii ku inimizel veri tšäüʙ „eluhiir” elab öeldi, kui inimesel veri käib
J kui tšäsi tšäüʙ kuidas käsi käib?
Lu se laulu tšäi läpi kõrvie see laul käis kõrvadest läbi (= lauldi liiga kõvasti)
J viŋka tuuli tšäüb läpi vinge tuul käib läbi (= puhub läbilõikavalt)
Lu riissad on nii pantu niku tormi tšäünüᴅ asjad on nii pandud, nagu (oleks) torm (üle) käinud
Lu linnalaizõt tultii kottoo tšäümää linlased tulid (maa)koju käima
J tšäümez õlõmõᴢ [= õlõma] puhkusel olema
Li innaakaa tšäüti kõik üvässi hinnas lepiti kokku
M täm on nii viratoo läpi lud́d́ee tšäüjä ta on (nii) üdini halb inimene.
Vt. ka tšäütellä

tšüllezä Li tšülleᴢ Lu Li tšüĺĺeᴢ J-Tsv. postp., adv. küljes; juures, kõrval, külje peal | vn у, при; под боком, рядом
Lu ležaŋkkõ on ahjoo tšülleᴢ, siäl saab ležžiä ahjupink on ahju küljes, seal saab lamada
J tuõ minu tšüĺĺeᴢ, elä peltšä mittäit käi minu kõrval, ära karda midagi
Li petšurkad on tšüllezä, näid on kõlmõd i nellä tükküä ahjuaugud on (ahju) külje peal, neid on kolm või neli tükki
Li kahs paasugaa õli, õttsõz i tšülleᴢ (rehetoal) oli kaks katusealust, otsas ja külje peal

turkki¹ M J (Kõ-Len. Lu), g turkii J kasukas | vn шуба; M tuhat turkkia, sata paikkaa, põllolõõ meeb, perze näüb. kana (Set. 17) mõist tuhat kasukat, sada paikka (peal), (aga kui) põllule läheb, (siis) perse paistab? – Kana; (liitunult järelsõnaga | vn слитно с послелогом:) J tuhmaa mehee turkiinallõ rl. rumala mehe kasuka all

ähüpäällä Kett. ähüpääll K ähüpäälä J-Must. ähüpääl M ähüppäällä M I ähüppääll M ahju peal, ahjupealsel | vn на печи, на напечьи
M tämä issu ähüppäälla ta istus ahju peal (ahjupealsel)
I lavõzõlla sõisõvad i ähüppäällä (nad) seisavad (seina)pingil ja ahju peal (ahjupealsel).
Vt. ka ahjopäällä, ähjüpäällä, ähöpäällä, ähüüpäällä

üllä K-Ahl. L P M Kõ Lu üll P öll Kr seljas, üll, peal | vn на, поверх
M mehellä õli kauniš tšiutto üllä mehel oli punane särk seljas
P šuuba on üll kasukas on seljas
Kõ anttipka matala, a täll on sata tšiuttoo üllä. luukka (Len. 228) mõist Antipka on väike, aga tal on sada särki seljas? – Sibul