[VOT] Vadja keele sõnaraamat

poika Kett. K R U L P Ke M S V Lu Li Ra J I Ku Kr (Kõ vdjI) poikõ Pi Ke Lu Li J poik Lu Ra J-Tsv. poiga ~ poike Kr Поига ~ Пойга Pal₁ Пойка Tum., g poigaa L Pi Ke M Lu Li Ra J
1. poeg | vn сын
U milla kõm poikaa mul (on) kolm poega
P miä ved́ õlõn vanõp, vanap poika sill mina ju olen sul vanem, vanem poeg
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii, maata eb õllu missä antaa kellel oli palju poegi, mindi (= läksid pojad perest) lahku, maad ei olnud, millest (kõigile poegadele) anda
M kahõl emäl viizii poigõõ. tšäet (Set. 18) mõist kahel emal (kummalgi) viis poega? – Käed
P eb miltineid riikii kunikaa poika p taho tätä (muinasjutust:) ei mingi riigi kuningapoeg ei taha teda (naiseks)
J jumalaa poika meni taivaasõõ jumalapoeg (= Jeesus Kristus) läks taevasse
Lu poigaa pää perrää miä elän ma elan (sõjas langenud) poja pensionist
2. poiss, noormees | vn мальчик, молодой человек, парень
J tütöd i poigat sekomii pelattii tüdrukud ja poisid mängisid koos (segamini)
Li minuza on muru meessä, no pala on poikaa (väikesekasvuline, kuid tubli mees enese kohta:) minus on raas meest, kuid pala (= suurem jagu) on poissi
I vanapik poika õli suuri poika, kõõz mees kooli vanem poeg oli (juba) suur poiss, kui mees suri
J enne vanad mehed noorii tüttöi ja noorii poikii koirittii enne vanad mehed narrisid noori tüdrukuid ja noori poisse
Lu pilluri poika teeb aina pillaa vallatu poiss teeb aina koerust
Lu ennee tšäütii beśedaᴢ, siäl õli tappõlikkoi poikia ennemalt käidi simmanil, seal oli kaklejaid poisse
J mokoma uuhertts poika niisugune väle noormees
J em miä kazelõ poigõlõ mee mehele, tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ei mina sellele poisile lähe mehele, ta on nii kehva aruga, päris loll
M kazvannu poika vanapoiss
Lu vana poik õli (ta) oli vanapoiss
J eham buĺjoni õõ taloo poigaa rook ega puljong ole talupoja toit
3. peiupoiss | vn дружка
Lu poigad õltii kahõs poola, a ženiχ tšehspaikkaᴢ peiupoisid olid kahel pool, aga peigmees keskel
4. looma, linnu poeg | vn детёныш (у животных), птенец
Lu katti teep tšiiree poigaᴅ, a sõkkaaᴅ (inimese kohta, kes töötab kiiresti, kuid lohakalt, öeldakse:) kass toob (teeb) kiiresti pojad, aga pimedad
Lu katii poika sünnügiss järestää tunnõb ujjuu kassipoeg oskab sündimisest peale ujuda
M kat̆tii poika kassipoeg
M koiraa poika koerakutsikas
K suu alaa suõõ poigaᴅ rl suu alla soepojad (= hundikutsikad)
Lu se õli niku karuu poik see oli nagu karupoeg
M voh̆hoo poika kitsetall
M sigaa poigaᴅ põrsad
M iiree poigaᴅ hiirepojad
M linnuu poigaᴅ linnupojad
M pääzgoo poigaᴅ pääsukese pojad
M aragaa poigaᴅ harakapojad
Ra sorzaa poigaᴅ pardipojad
M an̆nõõ poika hanepoeg
Ra anõõ poigaᴅ hanepojad
M konnaa poika konnapoeg
Lu konnaa poigaᴅ konnapojad
Lu kala poigaᴅ kalamaimud
■
M tšimo lahtši poigaᴅ mesilane heitis peret
Ra õzral on paĺĺo poikaa odral on palju kasvusid
I juõltii, viženiänä tuli poikaa lazzõʙ öeldi, (et) ristiülendamispäeval saab tuli poja.
Vt. ka issujapoika, kanaa-poika, karjušši-poika, karupoika, kattipoika, kissapoika, koiraa-poika, konnapoika, koo-poika, kotopoika, laivapoika, pahapoika, peukopoika, polopoika, pööveli-poika, rissipoika, sigaa-poika, talopoika, treŋgipoika, tšüntei-poika, vanapoika, õppipoika
Vt. ka poissi, poja, pojo, pojo-druška, poju

põippõ Kett. K M (Kõ I) põĺppõ I, g põipõõ M tibu, kanapoeg; pardi-, hanepoeg | vn цыплёнок; утёнок; гусёнок
M piäp panna kana automaa, põippa piäp saavva tuleb panna kana hauduma, peab saama tibusid
I kana isub munõlla, isup kõlmõd nätiliä i leevät põipõᴅ kana istub munadel, istub kolm nädalat ja (siis) tulevad tibud
M kana kudrutaʙ, kutsup põippõita kana kõketab, kutsub poegi
M udgalla toožõ põipõᴅ pardil (on) ka pojad
M utkaa põipõᴅ pardipojad
M an̆nõõ põipõᴅ hanepojad.
Vt. ka kana, kukkõpõippõ
Vt. ka puipa, puipe, puippo, puippu, puuppu, põippo

utka L P M I, g udgaa P utkaa M part | vn утка
L bruudaz udgad meniväd ujumaa pardid läksid tiiki ujuma
M utkaa põipõᴅ pardipojad