[VOT] Vadja keele sõnaraamat

biletti M J biĺetti M beletti P I, g biletii M J biĺetii M beletii P pilet | vn билет
P õsin beletii ostsin pileti
M biletti on passii süämmeᴢ pilet on passi vahel

kalliissi P M Lu Li kallissi Lu-Len. kalliiss P kalliissiɢ I kaĺliissiɢ vdjI kallilt | vn дорого
Lu maklõkka meez on se inemin, tšen ookaassi õsab i kalliissi müüʙ spekulant on see inimene, kes odavalt ostab ja kallilt müüb
I miä õs̆sii koo i mahsõõ kalliissiɢ ma ostsin maja ja maksin kallilt
M se millõõ tuli (~ nõis) kop̆peekkaasõõ, vähäkkõizõ kalliissi annõn see läks mul(le) kulukaks, andsin natuke palju (kallilt)

kamalikka Lu Li Ra J (K-Al.) kamalikkõ Li kamaĺikka Ra I kamaĺikk J kamaĺkka Kõ I kamaĺkkõ Lu kamaĺka Al. M Kõ I kamaĺeka Lu kamalka M, g kamalikaa Lu Li J kamaĺkaa M I kamalkaa M
1. (lühike seeliku v. sarafani peal kantav) jakk, pluus | vn кофта
Lu kamaĺeka on naisijõõ sõpa, a bĺuska on mehiijee sõpa jakk on naiste rõivas, aga pluus on meeste rõivas
M kuttsuas kofta i kuttsuas kamaĺka (naiste jakki v. pluusi) kutsutakse {k.} ja kutsutakse {k.}
Li vari ilm õli, kaŋkain tšuutto õli pittši ihojekaa päällä i kamalikka veel õli pittši ihojeka pääl (endisest heinaajarõivastusest:) palav ilm oli, (aga) pikkade varrukatega linane särk oli seljas ja veel pikkade varrukatega jakk oli peal
Ra õsin materiaa kamaĺukassi ostsin jaki jaoks riiet
J õsa mokom kamaĺikk, jot karva müü kõlpais saraffõnaka pittä osta niisugune jakk, et värvi (karva) poolest kõlbaks sarafaniga kanda
J miä paikkaan kamalikkaa ma paikan jakki
Kõ ilma ih̆hoi kamaĺkaᴅ käisteta jakid
Lu kaŋkaizõt kamalikaᴅ linased jakid
J roozovoiss karva kamaĺikka roosat värvi pluus
Li kamalikaa kagluᴢ jaki kaelus
J kamalikaa pääräme jaki palistus
Lu kamalikaa vasusõᴅ jaki nööpaugud
2. M kleit | vn платье.
Vt. ka lõŋka-kamaĺkka, mees-kamaĺkka, naiskamaĺkka, villa-kamaĺkka
Vt. ka kamaĺ

konjakka (Lu) końjõkk J-Tsv., g konjakaa: końjõkaa J konjak | vn коньяк
Lu miä õsin puteli konjakkaa ma ostsin pudeli konjakit

kopsu M, g kopsuu jalg (lambal, seal) | vn голяшка (баранья, свиная)
niilä letšittääᴢ lampaa kopsuita, ku lampaaᴅ χrammaittavaᴅ nendega ravitakse lamba jalgu, kui lambad lonkavad
siğgaa kopsuᴅ i lampaa kopsuᴅ, jalka põlvõõssaa on kopsu; nastassiann veetii kopsut pihlaalaa tšasovnaa, annõttii ker̆rääillee seajalad ja lambajalad, jalg põlveni on {k.}; anastasiapäeval viidi (lamba)jalad Pihlaala kabelisse, anti kerjajaile
õsin siğgaa kopsuita stüüdenissi ostsin seajalgu süldiks

kŕuukka (J-Tsv.), g kŕuukaa haak | vn крючок
õsiŋ ḱruukõd uusiijõ saappõgojõ vart ostsin haagid uute saabaste jaoks.
Vt. ka kokka

kukkakapussa Li lillkapsas | vn цветная капуста
miä võtin kukkakapusaa seemeniä täältä ma võtsin (= ostsin) siit lillkapsaseemneid

kuusin Kett. M Li (P) kuusiin J-Tsv. kuusinõ J I kuusinee K-Ahl., g kuusizõõ Li kuusiizõõ J kuuse(puu)st, kuuse- | vn еловый
M ar̆roo varsi on kuusin reha vars on kuusepuust
I as̆sõita tehtii kuusizia tehti kuusepuust nõusid
Li õsin senee kuusizõõ lännikoo ostsin selle kuusepuust länniku
I kuusizõᴅ lohaŋkaᴅ kuusest pesukünad
P kuusiziiss õhsõizz da katagoiss kuuseokstest ja kadakatest

lännikko Ränk K L P M Kõ Lu Li Ra J-Tsv. (I) läńnikko Kett. länńikko K-Ahl., g lännikoo M Lu Li Ra J lännikuo L P
1. lännik, pütt | vn кадушка, бочонок
M lännikod õllaz ümmärkõizõᴅ, uurtõõ päällä lännikud on ümmargused, (põhi on neil) uurde peal
M lännikoll on varo lännikul on vits (peal)
Lu lännikko on kõrvijeekaa lännik on kõrvadega
Li lännikko on peeni, astia suuri, a tehtü on ühell viittä lännik on väike, astja (on) suur, aga tehtud on (nad) ühtemoodi
Li õsin senee kuusizõõ lännikoo ostsin selle kuusepuust länniku
Lu lännikkos piettii gribbaa, võita, piimää lännikus hoiti seeni, võid, piima
Lu marjaa pannaa lännikkoo marju pannakse lännikusse (talveks)
Lu mill on lännikko võita mul on lännik(utäis) võid
M tšäüzid lännikkoza, siis paa üv̆vii lat̆tõõt päälle i tšivi (kui) käisid länniku kallal, siis pane vajutuslau(a)d ja kivi hästi peale
M puuas̆sõõᴅ on lännikod da botškaᴅ puunõud on pütid ja tünnid
J rahk lännikko kohupiimapütt
J lännikoo kaani länniku kaas
2. astja, tünn | vn кадка, кадь, чан
J uguritsat soolaussa lännikkoᴢ kurgid soolduvad astjas
M apagoittaas kapusaa päitä, lännikkoosõõ pannas kõvat pääᴅ hapendatakse kapsapäid, astjasse pannakse kõvad pead
Kõ oholin lännikko mahukas astja
M tehtii taaria: per̆rää õlutta jäätii ne ravaᴅ, sis pantii taari lännikkoo, valõttii vettä päälee tehti kalja: pärast õlut jäi (järele) see (õlle)raba, siis pandi (see) kaljaastjasse, valati vett peale
M uguritsaa lännikko kurgitünn
M põukku lännikkoo kasõttii sõp̆põi pesuastjasse pandi pesu likku.
Vt. ka hapopiimälännikko, kapusslännikko, lihalännikko, nurmilännikko, siinilännikko, taarilännikko, ugurittsalännikko, vorogalännikko, võilännikko, õludlännikko

materia M Lu Ra, g materiaa M Lu Ra = mat́eri
Ra õsin materiaa kamaĺikassi ostsin riiet jaki jaoks (jakiks)

nagla Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li J I naglõ ~ nagl ~ naagla J Нагла K-reg₂ На́гла Pal₂ Ii-reg₁, g naglaa P M Kõ Lu Li J I nagla J
1. nael | vn гвоздь
K seppä tetši naglaᴅ sepp tegi naelad
K kattilaa puutšerikoll bõllu ühtä naglaa Kattila puukirikul polnud ühtki naela
J laut on lüütü naglaka seinä tšiin laud on löödud naelaga seina (külge) kinni
I pih̆heillä võtaʙ nagloo seinässä i saappugoissa poiᴢ tangidega võtab naelu seinast ja saabastest välja
L naglaasyõ ratkazin sõrmyõ tõmbasin sõrme naela otsa katki
M kahs õtsaa, kahs rõŋgassa, tšehspaikkaz nagla. saksit (Set. 18) mõist kaks otsa, kaks rõngast, keskpaigas nael? – Käärid
M rautõzõd naglaᴅ raudnaelad
U miä en tää kuss õssaa opõzõõ nagloi ma ei tea, kust osta hobuse(raua)naelu
Kõ opõzõõ ravvaa naglaᴅ hobuserauanaelad
2. nael, varn, nagi | vn крючок вешалки, вешалка
K meni matti saunaa pani kaatsad naglaa a ize alkõ laulaa läks Mati sauna, pani püksid varna (naela otsa), aga ise hakkas laulma
L jõka naglaa piti panna varnikkõ igasse varna tuli panna käterätik
Kõ vaataʙ, ripup kaĺidoraᴢ naglas χerraa paĺto vaatab: ripub koridoris varnas härra palitu
Lu paa ampaaᴅ naglaa kk pane hambad varna
3. kiil | vn клин
J puu naglõ, dalisko klina puukiil ehk kiil
4. nael (kaaluühik) | vn фунт
K umaloit(a) pantii nagla humalaid pandi (õllesse üks) nael
Kõ õsin kõm naglaa nagloja ostsin kolm naela naelu
M vakka õli nellätšümmett naglaa vakk oli nelikümmend naela
M kopekka õli leivää nagla, boraŋkaa nagla õli kõm kopekkaa leiva nael maksis (oli) kopikas, baranka nael oli kolm kopikat
■
M kazell ühesättä naglaa bõõ kk sellel on peas üks kruvi puudu (sel pole üheksandat naela).
Vt. ka puu-nagla, rautanagla, sala-nagla, seppänagla, õpõzõõ-nagla

paĺtto L Lu Li J I (Kõ) paĺto M Li I, g paĺtoo M Li J I paĺtuo L palitu | vn пальто
I miä pan̆nii pääle paĺtoo ma panin palitu selga
Li hoikassa mat́erissa tehtü paĺtto õhukesest riidest tehtud palitu
J elä vaĺaittõõ paĺttoa maat müü ära lohista palitut mööda põrandat
M paĺtollõõ pannaz vatu palitule pannakse vatt (= vateering) alla
J paĺtol on emo palitul on hõlm
M miä õsin satinaa paĺtoo alussõssi ma ostsin satääni palitu voodriks
M paĺtoo rüpüᴅ palitu hõlmad.
Vt. ka paĺtiška, paĺtoo

rakõ² J-Tsv., hrl pl rakkõõᴅ (Kett. K M Kõ) rake, rakmed, hobuseriistad | vn упряжь, упряжка
Kett. õsin opõzõõ rakkõiza ostsin hobuse koos rakmetega
M opõn on pääsettü rakkõissa hobune on rakmeist lahti päästetud (= lahti rakendatud)

satina (M) sat́ina M sat́in J-Tsv., g satinaa M satään | vn сатин
M povoinikka õli šolkassa i sat́inassa tanu oli siidist ja satäänist
M miä õsin satinaa paĺtoo alusõssi ma ostsin satääni palitu voodriks
J kase on heikko sat́in see on õhuke satään
M sat́ina tšiutto satäänsärk

tooppi [< is] Lu Ra J-Tsv. g. -ii Ra J toop | vn штоф
J õsin kahs tooppia lina seement ostsin kaks toopi linaseemet
Ra pool tooppii viinaa pool toopi viina
Ra ko rikop parvõõ patoja, i tõizõõ parvõõ tooppiit rl kui lõhub hulga (savi)potte ja teise hulga toope.
Vt. ka pooltooppi, tina-tooppi
Vt. ka štooppi

tsvetka M S Ja-Len., g tsvedgaa: tsvetkaa M (toa)lill | vn (комнатный) цветок
M õsin ilozaa paa tsvetkoi vartõõ ostsin ilusa poti (toa)lillede jaoks
Ja zaalada [= zaalaza] õlivat suuret tsvedgat, ni ku metsäs (Len. 235) saalis olid suured lilled, nagu metsas

tšentšimüᴢ Kett. P M Kõ, g tšentšimühsee: tšentšimüssee M jalats(id), jalanõu(d) | vn обувь
M tšentšä õli kerkiä tšentšimüᴢ pastel oli kerge jalats
M mees paikkaš tšentšimüssä mees parandas jalatseid
P õsin õmiilyõ lahsailyõ vassõzõt tšentšimühseᴅ ostsin oma lastele uued jalanõud
M pitozat tšentšimühseᴅ vastupidavad jalatsid.
Vt. ka tšentšä, tšentšämüᴢ

tünnissüä Lu (Ra), pr tünnisüʙ Lu, imperf tünnissü Lu Ra kokku tõmbuda, kokku minna (riide, rõivaste kohta) | vn садиться, осесть (о материале, об одежде)
Lu niitit piäp kassaa, siis tämä tünnisüʙ, siis sõpa ennää ep tünnisü (lõime- ja koe)lõngad tuleb (enne kanga loomist) märjaks teha, siis see (= lõng) läheb kokku, siis (sellest kangast õmmeldud) rõivas enam ei tõmbu kokku
Ra õsin uuvvõõ plat́jaa, pezin, i kõik tünnissü, jäi peeness ostsin uue kleidi, pesin (puhtaks), ja kõik läks kokku, jäi väikeseks
Lu se nahka tünnisüʙ see nahk tõmbub kokku
Lu oi ku se sittsa tünnisüʙ oi, kuidas see sits läheb kokku

vapo Kõ Lu:
Kõ kase meez on vapo vana see mees on väga vana
Lu vapo vana igivana (maja)
Kõ miε õsin vapo vassõzõõ koo ma ostsin uhiuue (= täiesti uue) maja.
Vt. ka vapaisõ, vapi

vassõn Kett. K L P M Kõ vassen (K-Ahl.) vassõnõ L M-Set. I vassõnee K-Ahl. vasõn (Kett. K-Al. P M-Len. Po I) wassen Kr, g vassõzõõ P M Kõ vassõzyõ P, pl vassõõᴢ ~ vassõzõᴅ I uus, vastne | vn новый
K ku näed unõz vassõss rihtä, sis tõin elo leeʙ kui näed unes uut elumaja, siis tuleb elumuutus (teine elu)
M vassõn vihta parapõssi pühiʙ vs uus viht pühib paremini
I mill õlivad vassõzõt saappagad jalgaza mul olid uued saapad jalas
M katkõõz ühsi jalgaᴢ, piäp panna vassõn üks jalas (reel) läks katki, tuleb panna uus
Po nõizõd jeka vuos vasõssa siltapuuta panõmaa hakkad iga aasta uut põrandalauda panema
P tulõvad mustalaizõᴅ, õsamma vassõzõd vohoᴅ tulevad mustlased, ostame uued kitsed
K no ka laŋko, vassõn laŋko, tulõk võttamaa stokana viinaa (Al. 30) noh, lang, vastne lang, tule ometi võtma klaasi viina
P vasuo vasõss vuotta koppiuvat pojod da tütterikod ühtie taluosyõ vana-aasta õhtul (vastu uut aastat) kogunevad poisid ja tüdrukud ühte tallu
I mettsää sahattii vassõzõlla kuulla metsa saeti (= võeti maha) noorel kuul
L vassõnõ suku uued sugulased
M kane plat́id vari vassõzõᴅ need kleidid on uhiuued
Kõ miε õsin vasõ vassõzõõ koo ~ miε õsin vapo vassõzõõ koo ma ostsin täiesti uue maja.
Vt. ka varivassõn
Vt. ka vassainõ, vassan, vassomain, vassomanõ, vassonõ¹, vassumõin

vasõ Kõ:
miε õsin vasõ vassõzõõ koo ma ostsin uhiuue maja.
Vt. ka vapi