[VOT] Vadja keele sõnaraamat

nõssaa Kett. K L P M Kõ Po Lu Li Ra (R) nõssa Lu J-Tsv. nõssaaɢ I (vdjI) nossaa (Ku), pr nõsan K R P Pi Ke M Lu Li J nõsõn Lu nõs̆saa I, imperf nõsin Kett. K Lu Li J nõs̆sii vdjI I
1. tõsta, kergitada, hiivata; (õlgu) kehitada | vn поднимать, поднять, приподнимать, приподнять; пожимать, пожать плечами
K ženiχa nõsab nuorikõõ eestee rattailõõ peigmees tõstab mõrsja kõigepealt vankrile
Lu tšempa harakkaa nõssi aitseipää kui omat siiveᴅ vs kes (muu) tõstis haraka aiateibasse kui oma(d) tiivad
M pružiŋkka äeᴢ, seneekaa piäb äessää, se nõsap kõig juurõd üleᴢ, õrazrohoo juurõᴅ vedruäke, sellega peab äestama, see kergitab kõik juured üles, orasheina juured
M nõsõttii vettä kahs paŋkõa tõsteti (= võeti kaevust) kaks pange vett
Lu nõssi šaapkaa kergitas mütsi (tervituseks)
P tšüsüzin, tämä nõssi pihtoikaa, mitäid eb juol-luᴅ küsisin, (aga) tema kehitas õlgu, ei öelnud midagi
Lu nõsõtaa seilid üleeᴢ tõstetakse purjed üles
J ku nõsõta aŋkkuria, siis kuulup tseppojõ elizemin kui hiivatakse ankrut, siis on kuulda kettide kõlin(at)
P tšülääkaa lagottaass mügrää nõsõtut pezäᴅ (kogu) külaga aetakse mutimullahunnikud laiali
M krot̆tii nõsõttu maa mutimullahunnikud
Lu siz jõgõz nõsap suurõõ vee siis tõuseb jões suurvesi (siis tõstab jões suure vee)
2. (ümber v. üles v. läbi) kaevata | vn поднимать или перекапывать землю
Li maata nõsõtaa vai tšünnetää. lappiakaa nõsõtaa, pluugakaa tšünnetää maad kaevatakse või küntakse. Labidaga kaevatakse, adraga küntakse
M maa tšev̆vääl nõssaaᴢ maa kaevatakse kevadel ümber
M nõsamma peenträᴅ val̆lookaa kaevame peenramaa (peenrad) sõnnikuga läbi
I peentaroo kõõᴢ nõsaᴅ, kaneita matoja paĺĺo kui kaevad peenramaad (peenraid), (siis on) neid vihmausse palju
3. äratada, üles ajada | vn будить, разбудить
M eitä mak̆kaamaa, miä sinuu nõsan üleᴢ heida magama, ma äratan su (õigel ajal) üles
■
J pääsi rikkassi de nenä nõssi sai rikkaks ja ajas nina püsti (= läks upsakaks)
M nen̆nää nõsaʙ on upsakas
J riitoa nõssõma riidu norima e. otsima.
Vt. ka nõsattaa, nõsõlla, nõsõtõlla