[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ajatuᴢ M Kõ Lu J (Kett. Li), g ajatuhsõõ (Kett.) ajatussõõ (M) ajatusõõ Lu J ajatuzõõ J-Tsv.
1. mõte | vn мнение, мысль
M med́d́e ajatussõᴅ tultii ühtee meie mõtted langesid ühte
Kõ kase on üvä ajatuᴢ see on hea mõte
J jo ajatuz võtaʙ: kõlmõtt päivä ep tuõ kottoo juba paneb mõtlema: kolmandat päeva ei tule koju
2. enne, uskumus, (ebausklik) arvamus | vn предзнаменование, предсказание, суеверие
Lu kui merimeez nätši unõz naiz-eläjää, kump tätä kuttsu tüvvee, jutõltii se tääp kehnoa, se on ajatuᴢ kui meremees nägi unes naisterahvast, kes kutsus teda ligi, (siis) öeldi, (et) see on paha enne, see on uskumus

d́eela Li J d́eelõ J-Tsv. d́eel ~ d́jeel J diela (Lu) d́ela K, g d́eelaa ~ d́eela Li J dielaa Lu asi | vn дело
Li juttõõ kui õli d́eela räägi, kuidas asi oli
J se ebõ·õ sinuu d́eela kassõõ paikkaa see pole sinu asi selle koha pealt
J lähetti sõtamehii(t) kattsoma, oŋko se d́eel tõtt saatis sõjamehi vaatama, kas see asi on tõsi
J kõig oj jumalaa d́eel kõik on jumala teha (jumala asi)
J no et siä ilm d́eela meill tullu noh, ega sa ilmaasjata meile tulnud?
K se on mokoma d́ela taina see on niisugune salaasi
J sütšüzüll mill õltii suurõd litš-nõid d́eelõᴅ sügisel olid mul tähtsad isiklikud asjad
J d́eelõt panna ajattõõma asjad panevad mõtlema
J d́eel lähsi väärii asi läks viltu
Li kui d́eelaᴅ kuidas käsi käib?
■
Li tehtii d́eelaa harrastati coitust

duumata Kett. K L P M Kõ Po Lu Li J Ku duumõta Lu duumõt Lu J-Tsv. duumataɢ I tuumata (K-Al.), pr duumaan K P M Lu Li J Ku duumaa I, imperf duumazin K P M Kõ Lu Li J Ku duumõzin Lu J duumazii I mõelda; arvata; kavatseda | vn думать, подумать; задумывать, задумать
M tämä isuʙ i duumaaʙ ta istub ja mõtleb
M duumaa elä duumaa, kaaskoi enäp en tää mõtle või ära mõtle, muinasjutte ma enam ei tea
M a miε duumaan, en i duumaa aga mina mõtlen ega mõtle (midagi välja)
Po mizzess siε duumaaᴅ millest sa mõtled?
P iestää duumaa, sis pajata vs enne mõtle, siis ütle (räägi)
J piäb duumata, kuhõõ mennä peab mõtlema, kuhu minna
J tämä tääp paĺĺo rohkaap, kui siä duumaaᴅ tema teab palju rohkem, kui sa arvad
Kõ duumaš što on kerääjä, tšen tuli arvas, et on kerjaja, kes tuli
Li miä duumaan etespäi nõissa õppõõmaa üvässi ma kavatsen edaspidi hästi õppima hakata

meelitellä Lu, pr meelittelen: meelitteen Lu, imperf meelittelin Lu frekv mõelda | vn думать
miä algan meelitellä ma hakkan mõtlema

tõsi K L P M Kõ Lu J I (Kett. Li) tosi Ku, g tõõ Kett. M-Set., hrl part (nominatiivi funktsioonis) tõt/ta K L P M Kõ Lu Li J I -tõ ~ -t J tõsi, tõde | vn правда, истина
J tõsi ontši, jotti on domovikka tõsi ongi, et on (olemas) majahaldjas
P tämä tõtta pajataʙ, õikõassi pajataʙ ta räägib tõtt, õigesti räägib
Lu sõna juttõõʙ tõtta, a kahõõ võrra petteeʙ (ühe) sõna ütleb tõtt, aga kahe võrra valetab
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõʙ tõtta see on meeste asi, ma ei tea, kuidas on õige
P tõsi, tõsi, miä sillõ juttõõn, etti se on tõtta tõsi, tõsi, ma ütlen sulle, et see on tõsi
P tõtta on, etti kuollu tšäüp kotuo on tõsi, et surnu käib koju
M ebõ·õ tõsi ei ole tõsi
I kase kõittši bõõ tõtta see kõik pole tõsi
Kõ tõtta li on mokoma aźźa kas see asi on tõsi?
I nääk ku tõtta (aevastamise puhul öeldakse:) tõsi jah!
I a mitä tõtta miä nõizõõ ainõ niin itkõmaa daa duumaamaa ühtä da tõissa aga mida ma, tõepoolest (tõsi), hakkan aina nii nutma ja mõtlema üht ja teist
Lu kõik ajatusõd eväd mee tõttõõ kõik mõtted ei lähe täide (tõeks)
M ep peteltü, se on tõtullinõ tõsi ei valetatud, see on sulatõsi
M se tõpilizõõ tõsi ~ se on tõpizõõ tõtta see on sulatõsi
J tulin tõsi tuline tõsi.
Vt. ka tõtuuᴢ, tõtuuz-aźźa

õsatoo: õsato S-Len., g õsattomaa osatu, õnnetu | vn несчастный, неудачливый, обездоленный
meem miä duumaamaa õnnõto, õsato hakkan ma mõtlema, õnnetu, osatu