[VOT] Vadja keele sõnaraamat

mitta M Lu mitt J-Tsv. Ми́тта Pal₂, g mitaa J Lu
1. mõõt, mõõtühik | vn мера, единица меры
M esimeizess on vakka, siz on poolvakka, siz on tšetvjorka, siz on vass garttsa, samõi peen mitta kõigepealt (esiteks) on vakk, siis on pool vakka, siis on setverik, siis alles on karnits, kõige väiksem mõõt
J miltäizell mitall võip sünnid mitat millise mõõduga saab patte mõõta?
2. mõõt, mõõde | vn размер
Lu masteri anti nootaa mitaᴅ meister andis nooda mõõdud

mufta: muft J-Tsv., g muftaa J muhv | vn муфта

multa P M Lu Ra I (R) mult J-Tsv. Му́лда Pal₂, g mullaa R P M Ra J I
1. muld | vn земля, почва
M vargaz vargasaʙ hot seinäd jätäʙ, a tuli sööp kõik, muuta ku mullaa jätäʙ (kui) varas varastab, (siis) vähemalt seinad jätab, aga tuli sööb kõik, ainult mulla jätab
Lu meeb i kulta mullassi vs ka kuld muutub mullaks
I sooza on vajomikko paikka, siältä kaivommaɢ mussaa multaa soos on vajuv koht, sealt kaevame musta mulda
P mussa multa must muld
2. pori, kuivanud pori | vn грязь, высохшая грязь
Lu elä mee siältä (~ sitšäli), siäl on paĺĺo multaa, siä enee patškaaᴅ ära mine sealt (~ sealtkaudu), seal on palju pori, sa määrid enese ära
Lu kui jutõllaa brätšagõ, sis se on aina märtšä, a ku brätšagõ kuivaʙ, siiz jutõllaa multa kui öeldakse pori, siis see on alati märg, aga kui pori kuivab, siis öeldakse muld
Lu elä tuõ rihhee, silla on jalgaᴅ mullõᴢ (~ roojõᴢ ~ brätšagõᴢ) ära tule tuppa, sul on jalad porised
J mullaa tükkü porikamakas
3. savi | vn глина
J haritull põlloll mullaa tükküi ed levve haritud põllul ei leia sa savitükke
■
Ra mee paa multaa mine istuta (taim) maha (mine pane mulda)

murta: murt J-Tsv., g murraa J murdekoht, pragu, mõra | vn место перелома, трещина
opõizõõ raut meni kattši siitt paikka, kuza õli murt hobuseraud läks katki sellest kohast, kus oli pragu

muta K-Ahl. M Lu Li Ra J, g muaa ~ mua J
1. (soo-, turba)muda; pori | vn ил, тина; грязь
J kui mato pani, sis tarvis sooss võttaa muttaa, muakaa üväss õõrua kui madu on hammustanud, siis tarvis soost võtta muda, mudaga hästi hõõruda (hammustatud kohta)
Ra muttaa kannin koko taralla kandsin muda kogu aiale
Ra mualla maistaaʙ on mudamaitsega (maitseb muda järele)
J muta vesi mualõ haizõptši mudavesi muda järele haisebki
J no siä õõt tänävä kõig muat koblinnu no sina oled täna kõik pori(lombi)d (läbi) katsunud!
2. muld | vn земля, почва
Ra muakõz lanttu vai mikä, muta on juuriᴢ mullane kaalikas või mis, muld on juurte küljes
3. J-Tsv. turvas | vn торф
■
J muta kala rünt, (kivi)maidel.
Vt. ka soomuta

mutka Kett. M Lu Ra, g mudgaa Kett. M
1. Kett. konks, kõverik; käänak | vn крючок, загвоздка, изгиб; извилина, поворот
2. fig temp; lugu | vn загвоздка, заковыка; история, дело
M no mid nüd mudgad lehmällä on noh, mis tembud nüüd lehmal on?
M sillõõ mit̆täid leeb mutkõita sul tuleb (sellega veel) tegemist!
Ra no nüt on mutka: tämä tetši mokomaa tüü vällää no nüüd on (alles) lugu: tema sai niisuguse tööga hakkama (tegi niisuguse töö ära)!
3. adj tembutaja, naljatleja | vn затейливый, проказливый, заковыристый
Lu siä ku õõd mutka inemin küll sa oled tembutaja inimene!
Vt. ka pahamutka

mutti J-Tsv., g mutii J segadus | vn путаница

muttia Lu Ra J-Tsv. (J-Must.) muttiaɢ I, pr mutin Lu Ra J, imperf muttizin Lu Ra J
1. sogaseks ajada, sogada, sogastada | vn мутить, замутить, с-
Ra elkaa muttikaa vettä ärge ajage vett sogaseks!
Ra miä kõik muttizin vee ma sogasin vee ära
2. segadusse ajada; (üles) ässitada v. kihutada | vn смущать, смутить; возмущать, возмутить, подстрекать, подстрекнуть
Lu elä õõ mokoma inemin, jot tahot tõissa aim muttia ära ole niisugune inimene, et tahad teist aina segadusse ajada
J nämäd va mutita rahvõss nemad vaid ässitavad rahvast (üles)
3. nõiduda, moondada; võluda | vn колдовать, околдовать, превращать, превратить; очаровывать, очаровать
J nõistii muttimaa i tehtii noorõt suõssi hakati nõiduma ja tehti (= moondati) noorpaar (noored) hundiks
Ra poik alki muttia tüttöä, siis painõp poolõõ poiss hakkas tüdrukut võluma, (et) siis paindub (tema) poole (= hakkab armastama)
4. impers iiveldama v. pööritama ajada | vn вызывать, вызвать тошноту или головокружение
Lu minnua süämeltä mutip nii kõvassi jott õhsõttamisõõssaa mind ajab nii kõvasti iiveldama (mul ajab südame nii pahaks), et (lausa) oksendamiseni.
Vt. ka mutittaa, muuntaa

mutõta (M), pr muttõnõʙ, imperf muttõni M sogaseks minna v. muutuda | vn мутиться, помутиться, мутнеть, помутнеть, становиться мутным
■
nii eittüzin, etti kõik maailma muttõni ehmusin nii, et kogu maailm läks (silme ees) mustaks.
Vt. ka muttiuta, muttõnõssa