[VOT] Vadja keele sõnaraamat

makka- Vt. makõa-

perze K P M Kõ S Lu J (Kett. Ra) perᴢ Lu Li J Ku perzeɢ vdjI I perzeh vdjI (Kl) pehrse Kr, g persee Kett. K P M Kõ S Lu Li J persie P pers̆see M perse J tagumik, istmik, kõnek. perse | vn зад, простор. задница (человека); задняя часть (у животных)
M lahzõlõ antaaz remeniä perzettä möö, ku ep kuultaa lapsele antakse rihma(ga) mööda tagumikku, kui ei kuula (sõna)
I perzeɢ paĺĺaᴢ pöĺĺällääɢ paljas tagumik uppis
M nii johzõʙ, etti jalgat persee tap̆paavaᴅ jookseb nii (kiiresti), et jalad puutuvad tagumikku
Lu tokku perseellää kukkus tagumiku peale (perseli)
J siä elä sittainõ sirize, märtšä perze nii märize rl ära sa, sitane, sirise, märg perse, nii mörise
M mitä saavva, suussa persee saattaaᴢ, semperäss näväd i köühäᴅ mis saavad, (selle) saadavad suust perse (= pistavad nahka), sellepärast nad ongi vaesed
Lu üvä lahs suuss, a pahain perseessä kk (lapse kohta, kes aplalt sööb, aga visalt kosub, öeldakse:) hea laps suu poolest (suust), aga kõhn persest
M laa idgõʙ: lihõn suu, nahkõn perze kk las nutab: lihast suu, nahast (nahkne) perse
Lu nii näd üvvii eletää niku tšiutto ja perᴢ nii, näed, elavad (= sobivad omavahel) hästi nagu särk ja perse
Ra nii õllaa nüd üväd niku perz da tšärpein kk on nüüd (teineteisele) nii head nagu perse ja kärbes
Ra se paĺĺo pajataʙ: sata suuss, tuhat perseess kk see räägib palju: sada suust, tuhat persest
M ai, tällee parap elä pajata, tällä vesi perseez ep kestä kk oi, ära temale parem räägi – tal vesi perses ei püsi (= ta ei pea midagi saladuses)
Kõ senell on jänessee nahgaakaa perze paikattu kk sel on jänesenahaga perse paigatud (= see on argpüks)
S pappi enipään tulõʙ, a kõrvaa lõikkaaʙ, a persee paikkaaʙ, juõltii, ku lahš tšüsü piimää suurõs pühäᴢ papp tuleb lihavõtte ajal, aga kõrva lõikab, aga perse paikab, öeldi, kui laps küsis piima suure paastu ajal
Ku suurus suuho, meeli päähää, paha inimäin hevoo persiiᴢ kk hommikueine suhu, meel (= mõistus) pähe, paha inimene hobuse perse(s)
Lu sitä ed aja ühell kepill hevoo persee (väga laisa inimese kohta öeldakse:) seda ei aja (sa) ühe(gi) kepiga hobuse perse
M mee kat̆tii persee mine kassi perse!
M mettsä on pers̆see alla mets on perse all (= mets on külje all, mets on väga lähedal)
Lu kaazgõl ol lõppu ja χavull om pers pühittü (muinasjuttu lõpetades öeldakse:) muinasjutul on lõpp ja luuaga on perse pühitud
Li peräl on pers pittšä kk (inimese kohta, kes kõike pärastpoole lubab teha, öeldakse:) päral on perse pikk
■
M mad́d́as perze, tahop paraputta maiasmokk, tahab paremat
J kerittü perze, se on põlloo säŋki pöetud perse, see on kõrrepõld
Lu pärekatoᴅ teχ́χ́ää karuu perseekaa pilpakatused tehakse unkaga (murd. karupersega).
Vt. ka ahnasperze, karuperze, karuuperze, kokkaperze, laiskaperze, mad́d́asperze, makõaperze, toppaperze