[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lagottaa¹ Kett. L P M Lu Li (Ra J) lakottaa (Kõ-Len.) lagotta J-Tsv. lagottaaɢ I laagottaa (Ja-Len.), pr lagotan K P Lu Li lagotõn Lu Li, imperf lagotin Lu Li lagottazin P
1. (laiali) laotada, (laiali) lahutada; laiali ajada, tasandada | vn расстилать, разостлать, разбрасывать, разбросать; разравнивать, разравнять
L pεält õli lagotõttu varnikka peale oli laotatud käterätt
J vańkkõ .. lagotti enez ettee määlitüü paperii lehoo i nõisi tširjuttõmaa Vanka .. laotas enese ette kortsutatud paberilehe ja hakkas kirjutama
L linad lagottaassa rohuo pεälie linad laotatakse rohule
Lu linaᴅ lagotõttii maal i maal likkostii linad laotati maha ja maas ligunesid
P a ko on perekoza lad́d́alõ lagotõttu, päivä kuivataʙ aga kui (heina)kaar on laiali lahutatud, (siis) päike kuivatab
J miä tšäin einä lagottõmaᴢ, a siä mee karottõma mina käisin heina (laiali) lahutamas, aga sina mine kaarutama
Lu miä õõn tänävä valloa lagottõmõᴢ ma olen täna sõnnikut laotamas
P tšülääkaa lagottaass mügrää nõsõtut pezäᴅ (terve) külaga aetakse mutimullahunnikud laiali
2. lahutada, eraldada | vn разделять, разделить, разобщать, разобщить
Ja kase mätši laagottap pilvet kahtee poolee (Len. 250) see mägi lahutab pilved kahele poole.
Vt. ka lagostaa, lagotõlla, lahgottaa