[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kulta Kett. K R L P M Ja-Al. Lu Li J I Kr kult J-Tsv. kulde Kr Ку́лда Pal₁ Ii-reg₁, g kullaa R L M Kõ Lu Li J
1. kuld; kuldraha(d) | vn золото; золотые монеты
Lu tervüz on kallõõp kullass i õppaass tervis on kallim kullast ja hõbedast
I kulta on päällä, alla on roosõhtunnuɢ kk kuld on peal, (aga) alt (all) on roostetanud (= pealt kuld, alt muld)
Lu meeb i kulta mullassi vs ka kuld muutub mullaks
L mahzamma kullall maksame kullaga
K vajõltõlid minud vihojõõ viinojõõ, .. kulunõisii kultõjii, kukittajani (Al. 43) rl vahetasid mu vihade viinade vastu, .. kulunud kuldrahade vastu, mu lilledega ehtija
M süämmessä siirulliin, viirulliin, päältä kullaa karvalliin. luukka (Set. 18) mõist seest siiruline, viiruline, pealt kullakarvaline? – Sibul
J i katsop kult sõrmuss ja vaatab kuldsõrmust
R kulta müntit (Reg. 29) kuldmündid
P kulta kudriᴅ kuldlokid
M kulta kuĺa kullakott
2. fig kuld, kullake (hellitav pöördumine rahvalauludes) | vn золотце (ласковое обращение в народных песнях)
R laulaka emäni lahzet, kukkuka emäni kullat (Reg. 17) rl laulge, mu ema lapsed, kukkuge, mu ema kullad
J isä kuttsu kullõssi rl isa kutsus (mind) kullaks
J puuttu kulta kuulõmaa rl sattus kullake kuulma
J assiä, veli-kult, mikä siä õõt herkk oi sina, veli kullake, küll sa oled õrn!
3. fig kuld (fekaalide kui aiaväetise kohta kasutatav sõna) | vn золото (слово употребляется в значении фекалий как удобрения)
Lu miä meen kultaa veittämää ma lähen kulda vedama
M val̆laas peenträ talvõssi kullaakaa valatakse peenar talveks kullaga üle
■
J kult pähtšen (Tsv.) kreeka pähkel.
Vt. ka velikulta
Vt. ka kullakko, kulloᴅ, kullõkkõin, kulto

kuulla K L P M Lu Li Ra J (Kett. Len. R Kõ Ku Kr) kuull J-Tsv., -laɢ I, pr kuulõn Kett. K L P M Lu Ra J kuulen K-Ahl. Ku Kr kuhlan Kr, imperf kuulin K R L P M Lu Ra J Ku kuulii I
1. kuulda | vn слышать, услышать
Lu ühess kõrvass kuulõᴅ, tõizõss lazõt poiᴢ ühe kõrvaga (ühest kõrvast) kuuled, teisest lased välja
Lu se inemin ep kuulõ see inimene ei kuule (= on kurt)
L treŋki kuuli kõikk kazyõ jutuu sulane kuulis kogu seda juttu
Lu en õlõ kuullu ma ei ole (seda) kuulnud
Lu i se χerrõ sai kuullõ, jott mettsez on mokomõ mettsõpõn ja see härra sai kuulda, et metsas on niisugune metshobune
J puuttu kulta kuulõmaa rl sattus kullake kuulma
Lu merell meri kuulõʙ, a mett-säz mettsä kuulõʙ vs merel meri kuuleb, aga metsas mets kuuleb (= merel on silmad, metsal kõrvad)
J väliss seinet kuulla, mitä suu pajatõʙ kk vahel seinad kuulevad, mida suu räägib
Lu kuulõmizõõ kuulin, a en tää, tšen pajattii kuulsin küll, aga ei tea, kes rääkis
Lu kuulõmissa miε kuulin, a nätšemissä en nähnü ma kuulsin küll, aga ei näinud midagi (kuulmist mööda kuulsin, aga nägemist mööda ei näinud)
M tämäss i kuulõmass en kuullu ma ei kuulnud temast õhkagi
2. tunda; haista | vn чувствовать; обонять
Ra miä kuulõn, što minnua vaivõttaaʙ ma tunnen, et mul valutab
Ra jo eness kuulõᴅ, što eb õõ üvä juba ise(enesest) tunned, et ei ole hea
I vaatap kuulõʙ: duuha, tarõõ duuha on vaatab, haistab: lõhn, sauna lõhn on

palvoa J (K-Ahl. R-Reg. Lu-Len. Ku) palvua (Kr), pr palvon J Ku, 3. p palwub Kr, imperf palvozin J paluda; (kellegi eest) jumalat paluda | vn просить, попросить; молиться (богу за кого-нибудь)
J palvo izältez raha palu oma isalt raha
J puuttu kulta kuulõmaa, vaski vaĺĺu palvomaa rl sattus kuld kuulma, vask vali paluma
J nõizõn jumalaa palvomaa sinuu eesse hakkan sinu eest jumalat paluma.
Vt. ka palvaa

vaĺĺu P Li J valju Ku, g vaĺĺuu J vali, range; kare, kõva; tugev; kange | vn строгий, жестокий; шершавый, твёрдый, жесткий; сильный
P eell õli vaĺĺu vaalijõine, eb lazzõ lassa laulamaa rl ennemalt oli vali (mu) sünnitajake, ei lase (= ei lasknud) last laulma
J puuttu kulta kuulõmaa, vaski vaĺĺu palvomaa rl sattus kuld kuulma, vask vali paluma
J vaĺĺud (~ stroogoid) vanõpõᴅ ranged vanemad
J vaĺĺuu süäkaa valju südamega
P villet tulõvat tšämmeleesee, ku on aŋgoo vai tširvee varsi vaĺĺu villid tulevad kämblasse, kui hangu või kirve vars on kare
J vaĺĺu tšäsi kõva käsi
J nii vaĺĺu vihm: järestää lei läpi nii tugev vihm: otsekohe lõi läbi (= lõi märjaks)
Ku duumaan nüd itsittsellᴀ̈ ettᴀ̈ kui valju siä seell ooᴅ, a loohed on valjummaᴅ mõtlen nüüd endamisi, et kui tugev sina seal oled(ki), aga kuulid on kõvemad
Li vätševä oluᴅ, lei pruntit poiᴢ, vaĺĺud olluuᴅ vägev õlu, lõi (vaadil) prundid ära, kanged õlled
■
J vaĺĺu tüülee vali tööle
J vaĺĺu süümä vali sööma
J vaĺĺud ilmõᴅ külmad ilmad.
Vt. ka vaĺĺukaᴢ