[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kulloᴅ (K-Ahl. K-Sj.) kullake (hellitav pöördumine mõrsja v. peiu poole rahvalauludes) | vn золотце (ласковое обращение к невесте или к жениху в народных песнях)
kummartaakka kultooni, maha assa marjooni (Sj. 674) rl kummarda ometi, mu kullake, maani, mu marjake
kummartaakka kultoeni, kahee poolee kaloeni (Ahl. 94) rl kummarda ometi, mu kullake, kahele (= mõlemale) poole, mu kalake (= peiuke).
Vt. ka kullakko, kulta